[Kombimiis]

Seltsimehed, meie seas on reetur! Salakuulaja!
Tõstan oma kaks väikest kämmalt üles ja reostan foorumi serverit enda suvaliselt ritta laotud tähemärkidega. (NB! Termomeeter näitab 38 ligi ja tammevaadis laagerdunud suhkruroo mahla seguga kokapõõsa limonaadiga on tarvitatud tervise taastamise mõttes samuti mehine kogus, seega tuleb andeks anda mõned kirjavead ja segased mõtteavaldused.)

Mina olen see miis kes enda vaimset ja füüsilist tervist ohverdades kohendab kosmeetiliselt müügiautosid ehk teenin oma argipäevast leiba automaalrina. (Kosmeetiliselt tähendab seda et mina ja mu paarimees ei ehita 3st autost ühte.)
Tegelen päris palju Kesk-Euroopast ja Lõuna-Euroopast toodud müügiautodega. Nii kuni 10 aasta vanustega mis on tõsised reliikviad, minu mõistes. Ei midagi katastroofilist ega hullu, ei kere ega tehnika poolt. (Loe 90 %)

Stsenaarium: Rahakad (pere)mehed kaevad kõik Saksa, Hollandi, Belgia, Itaalia lehed läbi ja leitakse oma soovidele vastav isend. Auto mis müüb. Koha peal olev mees (või kohale lennutatud spetsialist-šoföör lennutatakse kohale) kiidab antud eksemplari heaks ja toomine võib alata (sõites või treilerile lautides).
Viimasel ajal tuleb müügikaid vähem kui nii umbes aasta eest kuigi nädalas 1,5-2 autot saab kindlasti tehtud.

Ühesõnaga, Lõuna-Euroopast tulnud masinad... Itaallased
Stanged kratsitud, ja ikka nii et võtab mõtlema. Sügavad kriimud, suured sujuvad mõlgid, kõverdumised jpm. Nad ju pargivad seal üksteise otsa sisuliselt sest et ruumi pole. Ja kuna stangesid kriibitakse sealkandis PALJU siis enamasti minu nähtud autodel ei ole suvatsetud stangesid maha võtta ja värvitööd on tehtud Italiano stiilis- ehk kõik on küljes värvitud. Mõne stange alaosas terendavad vastu lakijooksust (mis on suht tavaline) tekkinud metsikud lained või jääpurikalaadsed jooksud.
Lohakatest (laki)hajutustest ning sisselakitud kivitäketest pole mõtet rääkidagi. Omanikud ei näegi seda gayporn'i kuigi mu neli silma tuvastavad seda väga lihtsalt. Mina talitan vastavalt kliendi soovile, lisaks enda kogemustele (käian terve esimese stange puhtaks ja krundi alla sest et need on alati kivitäkkeid täis). Italiano stiilis (stanged-tuled-võred) küljes on neid isegi tehtud ja tulemused on täiesti aksepteeritavad (minule mitte, ma olen metsa poole tänu lahustitega töötamisest ja ideaalse tulemuse tagaajamisest mida ei saa kunagi olema) klientide jaoks.

Saksast (ja lähiümbrusest) toodud autod on viisakamad (kuigi iga eestlane võtaks nad lennult ära) kuigi esistanged, parklamõlgid ning kivitäkked kapotil on tavaline päevakava. Uppunud autod pole teemaks, kägarasse keeratuid on ainult mõned tehtud (asendusdetailidega ma mõtlen). Kuigi alles oli siin kolm aastat vana kupee millel puudus mootoris surve (kuigi müüa väitis et mootor toimib) ja asenduskapotil oli nii 45+ mõlki.

Minu usinate käpakeste alt liiguvad autod 80-90% Põhjamaadesse, platsile. (Ülla-ülla ). Mõned üksikud lähevad siin kaubaks kuna eestlane pidavat olema hinnatundlik jpm.
Keritakse ja keritakse ka uusi autosid. Eestlane ostab ju läbisõitu nagu paljud foorumlased nendivad siin. Auto on igati viisakas, rool pole kulund, salong on nagu uus, käigukangi nahk ja nupp kulumisjälgedeta, lülitid nupud nagu salongist tulnud, mootor nurrub ilusti kuid kaedes odomeetrit vaatab 2008 aasta Audilt vastu arusaamatu number suuruses 350 tuhat. Mida teha? Kerime! Ja nii saabki täiesti titi-miti korras auto endale uue odomeetri näidu, (korrektne hooldusraamat visatakse üle õla) sest et NII SUURE läbisõiduga autot keegi ei osta.
Markantne näide oli üks uus X5 mida krutiti nii ja naapidi (mootori ja kasti pealt) kuid tuli välja et rehvirõhuandur oli andnud sellel kilometraažil errori, number milleni odomeeter pidi kruttima ikka nii sada ja natuke peale tuhat kilomeetrit. Jäädi vahele aga auto läks ikka müügiks, nii 1,5 ja peale euri odavamalt.

Registreerimine Eestis eraisikuna on suht mõtetu (sest et reaalsel ostjal on NII palju autosid käest läbi käinud et sa pead hakkama maksma makse ja korraliku raha) seega kasutatakse tankiste või võetakse 2-5 erinevast seeriast PROOV number ja virutatakse autole ette, et saaks linna/ töökodade vahel sõita.

Kuna enamus läheb üle lahe siis Tallinkis töötav hüva sõber kirjeldas (antud) automüüate tegevusi- a la kupee Audi A5 sõidab laevale, PROOV number ees. Šoföör kougib numbri eest ja peatselt vurab järgmine kallima otsa sõiduk laevale, üllatus-üllatus, sama number küljes. Ja nii kuni 4 autot.

Ütle mulle alates aasta 2005 AUDI, hakkab sees kergelt keerama, ütle mulle (või neli silma registreerivad tahes-tahtmata) LEXUS- süda läheb tõsiselt pahaks ja tahaks oksendada. Ei, mitte sellepärast et on palju risusid tehtud vaid toopärast et ma olen teinud eelmise põlvkonna IGAT T*RASTANUD MUDELIT (ainsana jääb välja see esiveoline vale Lexus) korda 100 miljonit eksemplari. Päris ikka kõvasti on neid nühitud ja piiderdatud.

Vabandage, üks lõik veel. Tõesti, teeme korjanduse, minu tablettide jaoks.

Plaanimajandus- see isend peab olema SELLEKS päevaks valmis (on juba müüdud), siis vahendeid ei valita. P*hhui, müügiauto (eriti Eesti omad)- rooste maha, roostepoorid (kus elu on veel sees) pahtlit täis, läbivad augud samuti, klaaskiudpahtliga siis, happekrunti ei kasuta (tegelikult on kah mõtetu), pahtel haljale metallile (tänapäevased pahtlid tegelikult on ikka päris head hügroskoopsuse ehk niiskuse kogumise suhtes). Mis sest et paari päevaga on mullid lakis üleval kui on läbiv rooste. Kui aega on, lükkan kublud siledaks poleeriga ja saab kuratlikult hea.
Ja nii saab keegi endale "HEAS KORRAS" Saksast toodud krutitud ning igatepidi sillerdava (ehk siis osaliselt värvitud, ülejäänud poleeritud) Mondeo.

Ja kui tahate endale ikkagi osta mõne auto, laenake-ostke värvikihi paksuse mõõtja. Saate ehk kaubelda (mis sest et kere-värvitööd on/võivad olla korrektselt teostatud.) auto kõrval.
Kui keegi peaks tahtma enda automüügi buisnessi püsti hakata panema siis soovitaks facelift Mondeosid ja 2. põlve Lexus ISe tuua.

Väga vabandan küpsuskirjandi mahu tasemel teostatud postituse pärast aga mitte ei saanud enam vakka olla.
Palju sai samuti kuritarvitatud ka sulgusid ning erinevaid "põllu" saadusi, eelpool mainitud tammevaatides suhkruroomahla koos kokapõõsa limonaadiga liita erinevaid kuumas vees lahustuvaid külmetusepulbreid.

Jõudu lugemises ja avitage grafomaaniat.
Lugupidamisega,
Kombimiis.

[Maanteemuuseum]

... Ehk kas Te olete mõelnud ja arvutanud, kuhu ja kuidas Te läbi mõtetu autodega siiberdamise raha hukkate??? Raisatud ajast ma parem ei räägigi sest aeg elada on meil kahjuks väga kindel suurus antud! Kõike muud saab juurde, aega ei saa.

Kahjuks nii ta on aga veel hullem on see, et ega väga teisiti ei saa ka. Oma töökohta ei taha (ega naljalt sobivat tööd oma erialal ei leia ka) vahetada, elukohta samuti mitte, ennem kulutan poole palgast autosõidule.
Töölesõiduks iga päev üle 100 km, lisaks jooksvad sõidud tööasjus ehkki mitte iga päev ja mitte väga pikad, korra-kaks nädalas käin ka lastel ülikoolilinnas külas st + 200-400 km, puhkepäeviti jahil tiksub ka ca 100 km päevas ette. Vahel sõidad linna poodidesse ka ja tulevad mõned km juurde. Maainimesena tähendab iga asja ootamatu puudumine majapidamises hüpet auto selga ja 30+30 km otsa. Seega alla 40 tuhande ei tule aastas kunagi, ennem ikka rohkem. Üle aasta käin naisega tema sugulastel külas + 3000 km.
Õnneks ja häda sunnil (autosid peab remontima ja samal ajal millegagi tööl käima) on peres kogu aeg 2 romu ja seega tänu teiste pereliikmete väiksematele läbisõitudele ei tule ühe auto kohta tegelikkuses suuremat aastaläbisõitu kui 30+.
Aga reaalsus on see, et autos eladki, seal on igaks juhuks varujalatsid, -jope, -prillid, tunked, külmik, etc etc. Tuled töölt ja sisuliselt kohe magama ning hommikul tööle.

[urmet48]

Noh -jah... Olen ise tellimuse peale 3-st autost ühe kokku keevitanud. Auto sõidab siiani ringi ja pole tal ka ühtki kereviga tekkinud.

Ja garanteerid autos olijatele, et avarii korral käitub see konkreetne masin täpselt samuti nagu tehases keevitatu?

Jutuks olnud masinaga sõideti vägagi edukalt rahvarallit peale minu käe alt lahkumist. Kui aga hakata pilli lõhki ajama, siis igasugused keretööd on kurjast. Isegi tühine tiivakaare vahetus rikub auto kere tugevusindeksit. Kõik keevitusaparaadid tuleks maakera pealt ära kaotada. Autoga võib ju avarii juhtuda ja kas siis keevitaja garanteerib tehasekvaliteeti?

See selleks. Läbisõitudest rääkides, siis minul on 6 aastat juba sama auto ja selle ajaga olen sõitnud 196 tuhande pealt 280 tuhandeni. Auto läbisõit on reaalne, sest pole kunagi kuskile autoturule see auto sattunud. Selle autoga on veel selline naljakas lugu, et autol olen kolmas omanik ja auto on omanikku vahetanud iga 8 aasta tagant.

[umm]

[quote='PlyVal64' pid='327728' dateline='1386928627']
...
Töölesõiduks iga päev üle 100 km, lisaks jooksvad sõidud tööasjus ehkki mitte iga päev ja mitte väga pikad, korra-kaks nädalas käin ka lastel ülikoolilinnas külas st + 200-400 km, puhkepäeviti jahil tiksub ka ca 100 km päevas ette. Vahel sõidad linna poodidesse ka ja tulevad mõned km juurde. Maainimesena tähendab iga asja ootamatu puudumine majapidamises hüpet auto selga ja 30+30 km otsa.

Kas seda (30+30km igat asja) (ja vahel poodidesse) ei saa ühildada igapäevase 100 km töösõiduga?

Elan ka 30 km kaugusel kauplustest ja saan asjad aetud töökäigu ajal.

[Tom]

Töölesõiduks iga päev üle 100 km

Raske juhtum! Ja seda – käsi südamel – ilma igasuguse sarkasmita! Isiklikult minu jaoks oleks selline olukord väga must stsenaarium.

[diesel]

no minul võtab töölesõit samuti iga päe rammus sada versta ja ei põle äda kedagist. ega see aeg ju peris raisku ei läe, saab omi mõtteid mõelda ja telefoniga asju ajada ja ...

[jos2]

Kui rääkida töömatkadest, siis minul edasi-tagasi 180km. Votab päevast 2 tundi, mille saab kasutada just nimelt telefonikonedeks ja oma moteteks. Eelmise jooksva aastaga keris odomeetrile mingi 80000km. Auto kuulub tööandjale ja seda kasutab monikord päeval ka keegi teine. Päeval teen mina tööd teise autoga. Enda isikliku autoga kyll tulnud aastaga ehk 5000km aastaga. Elukaaslane soidab oma autoga kuus umbes 2000km, seda praktiliselt ainult linnas. Elame Helsinkis. Sellele autos istumisele läheb päris palju tunde, aga saab hakkama .

[supp]

kui ma oma kuressaares elava klassivennaga rääkisin, et mul kulub tööle ja tagasi sõites kokku 32km, siis ta haaras kahe käega peast kinni, et nii kaugel käid tööl, niiet see on suhteline mõiste, muidugi eesti inimestel on see omapära, et elatakse suht paikselt (muidugi on ka meil vahemaad väiksed), õigem oleks ikka, et elukohta valitakse/vahetatakse vastavat töökohale.
PS vaatasin telkus ühte saadet Tokyo taksojuhtidest, seal üks tegelane rääkis, et käib ikka metrooga tööl, sest kui autoga hakkata tööl käima, siis kuluks tal päevas 2x7h tööl käimiseks

[PlyVal64]

Aga reaalsus on see, et autos eladki, seal on igaks juhuks varujalatsid, -jope, -prillid, tunked, külmik, etc etc. Tuled töölt ja sisuliselt kohe magama ning hommikul tööle.

Jah, kahjuks nii ongi ja Sina oled "ehe" näide... õnneks vähemusest! Selge, et maal elavatel inimestel keribki ulmelisi numbreid ette, see on tõesti paratamatu. Õnn on see, et maal elades on kiirus vs teepikkus palju paremas "suhtes", kui siin kilulinnas või ka Tartus. Kilomeetreid kerib palju aga aega kulub suhteliselt vähem - keskmine on palju-palju kõrgem. Ehk maal elades ei tuleks mitte töökoha kaugust kodust kilomeetrites hinnata vaid minutites. Ja siis avastad, et a'la 30 km kaugusel tööl käimine on sama, mis a'la Piritalt kesklinna käimine. Sest küsimus ongi ju ajas, kütusekulu tuleb rahaliselt vaat et täpselt sama ja maanteesõiduga saab õigel autovalikul kulunumbri ikka väga madalale viia aga rahaliselt tuleb linnas stoppamine isegi odavam. See kulunumber l/100 km ei näita jälle mitte midagi!!!

Ma olen korduvalt mõõtnud just aega maakodusse minekul: koduväravast Laagri Maksini keskmiselt 11 minutit (8 km täpselt puhast linnasõitu mööda Vabakat), siis maanteesõit 95 km Hosby kirikuni keskmiselt 0:55-1:05 ja kirikust suvekodu õuele käänuline asfalt ja kruus 8 km, mille lõpp on 600 meetrit oma kitsast metsateed jälle ~11 minutit. Ülitäpne otsedistants mööda kiireimat teed on jah 112 km, 125 panin koos tavaliste põigetega sadamasse jahti kontrollima, poed jne. Ja elu rekord hullunult kihutades on olnud 1:10, kultuurselt sõites ongi keskmine 1:30 ning suvel 110 ja endiste 100 aladega 1:20. Samas kütusekulu on Sitikaga nii, et kumbki 8 km kulutab sitemal juhul 1 liitri ja maantesõit parimal juhul 5 liitrit!!! Sest ajaühikus kulutab auto maanteel rohkem kui linnas. Tunniga maanteel kulutad ära rohkem, kui tunniga linnas. Jälle Sitikas, mida on ju 13 aastat absoluuutselt igatepidi ja kõikmõeldavates (ka kõik Talveralli radade sõitmised oleme keskmised kütusekulud ülitäpsete kilometraažidega välja arvutanud täispaagist täispaagini) oludes mõõdetud - üldse üks "mõõdetumaid" autokesi KUI isegi linna keskmine kiirus saada 33 km/h (see on ummikuvaba mõnus liiklemine), siis kulutab 44kW tunnis 8l/100km : 3 = 2,66 liitrit tunnis. Maanteel 100 km/h sõites on kulu 5,5 liitirit (ja alla viie saab Tiina, kui sõidab ~80 km/h). Rahaline tunnikulu on praeguse 1,3 liitrihinnaga 3,46 linnas vs 7.15 maanteel, vahe rahaliselt 3,69 eur. Aga näiteks 103kW Quattro puhul on vahe samadel eeltingimustel veel julmem: 12 linnas vs 8,5 maanteel ehk 5,2 eur tunnis vs 9,8 eur, vahe 4,6 euri kulutab Audi maanteel tunnis rohkem!!! Ja siit tulebki iseenda suhtumine: hindame me rohkem distantsi või aega? Mina hindan juba aega (peale 40'seks saamist vähemalt ) Ja kui aeg tähendab ka väiksemat rahakulu, on ju kõik ideaalne...

[Jesper]

Kuna enamus läheb üle lahe siis Tallinkis töötav hüva sõber kirjeldas (antud) automüüate tegevusi- a la kupee Audi A5 sõidab laevale, PROOV number ees. Šoföör kougib numbri eest ja peatselt vurab järgmine kallima otsa sõiduk laevale, üllatus-üllatus, sama number küljes. Ja nii kuni 4 autot.

Teisaldatav registreerimismärk, ehk nn "PROOV number" ongi ju selliseks kasutamiseks mõeldud. Automüügifirmale väljastatakse üks number ning pardažurnaal, kuhu siis pannakse sõitu alustades kirja, et mis VIN koodiga sõiduki külge numbrid täna läksid. Ja mitte mingit "kuni 4 auto" piirangut seal pole.

Idee kohaselt oleks muidugi õigeim kasutada transiitnumbrit, aga nende riigilõiv on täiesti jabur.

[Maanteemuuseum]

... Kas seda (30+30km igat asja) (ja vahel poodidesse) ei saa ühildada igapäevase 100 km töösõiduga? ...

toidupoodide külastust saab tõesti peale tööd ka väikese kõrvalpõikena ühildada (lisab ca 10 km), ei maanteemuuseum ega elukoht pole ju linnas ja ühistranspordiga seotud, kuid asjade järele tuleb ikka mõnel puhkepäeval või puhkusepäeval minna ja siis kui mingi nt remonditööga seoses neid vaja läheb, tööaja eel/järel on kõik nö asjapoed veel/juba kinni (enne k 8 ja peale k 18). Tööandjalt vaba päeva saamine on ikka probleem ja seda kasutan äärmise hädavajaduse korral (pereliikmete haigused, sugulaste matused jms).
Aga siin mainitud tänapäeva stiilis elukoha valimine töökoha järgi on lihtsalt minu subjektiivse arvamuse järgi täiesti hukatuslik inimese väärtushinnangutele. Mina elan oma kodus, kus elasid minu isa, vanaisa jne vähemalt maa päriseksostmise ajast ja veel enne sedagi. Ma mõistan täielikult hukka neid, kes jätavad oma korras isakodu lagunema ja kolivad kusagile, kus on kergem elada. EI TAHA!

---

Kui rääkida töömatkadest, siis minul edasi-tagasi 180km.... Eelmise jooksva aastaga keris odomeetrile mingi 80000km. Auto kuulub tööandjale ja seda kasutab monikord päeval ka keegi teine. ...

hea tööandja, riik kahjuks seda luksust ei võimalda - töölejõudmine on igaühe enda mure! ja kui tahad, et tööl asjad ka aetud saaksid õigel ajal, siis tuleb nii mõnigi ots isikliku autoga teha (muidugi saab ka tööjuurest ülemuse ametiautot vahel kasutada, kui see juhtub kohapeal olema ja ülemus ei ole pealinnas, pole hõivatud kellegi teise sõitudega ja lisaks ei suuda see ka õiget käru vedada). Töösõitude eest saab ju kompi küsida, aga ettenägelikult on km-hind nii väike ja taotlemine tehtud nii keeruliseks, et lihtsam on käega lüüa (enne masu oli asi lihtsam ja km-hind mõistlik)

[Tom]

used/1623341]sellistest autodest ja ka müüjatest[/url]! Number Edit. ma lihtsalt pean ühe näite veel tooma, kuna täiesti kogemata avastasin tuttava oma Avensist müümast. Alustame juba inimese väga äratuntava nimega, mis on täies mahus kirjas kuni detailse jutuni, mis tehtud ja miks nii hea auto müüki läheb. Tundes Hard'i pedantsust purjetajana, siis isegi ei teki kahtluseussigi... See oleks siis haritud ausa inimese müügikuulutuse näide Eesti ajalooga autole. Absoluutselt mõtekas kasutatud auto ost!

Tänud julgustava viite eest, Priit – kõnealune auto nüüd mu sõbra õue peal!

[PlyVal64]

Edit. ma lihtsalt pean ühe näite veel tooma, kuna täiesti kogemata avastasin tuttava oma Avensist müümast. Alustame juba inimese väga äratuntava nimega, mis on täies mahus kirjas kuni detailse jutuni, mis tehtud ja miks nii hea auto müüki läheb. Tundes Hard'i pedantsust purjetajana, siis isegi ei teki kahtluseussigi... See oleks siis haritud ausa inimese müügikuulutuse näide Eesti ajalooga autole. Absoluutselt mõtekas kasutatud auto ost!

Tänud julgustava viite eest, Priit – kõnealune auto nüüd mu sõbra õue peal!

Oli seda "jama" nüüd veel vaja - nüüd ei saa me enam kunagi Svea'le vastu ei Skandaali ega Tiinaga Järgmine august peavad juba ka soomlased värisema, kui osakenegi automüügist muutub mõneks hädatarvilikuks purjekajublakaks See 7. koht Viaporil on Hard'il ju hingel

[nootsii]

Ma mõistan täielikult hukka neid, kes jätavad oma korras isakodu lagunema ja kolivad kusagile, kus on kergem elada. EI TAHA!

Kõik on tore niikaua kui kulud ei ületa tulusid ja asi ei hakka tervisele siis teed mingid otsused ja siis [/quote]muudad oma elu.
Vana vs uus siis vanad on lihtsamad ja saab ka ise midagi remontida ja pääseb ka ligi siis uus võib olla puha plastikust ja ligipääsetavus null ja ise miskit teha on keeruline ehk maksad ja mitte vähe. Samas see uute autode ökonoomusus on pigem kahtlane pigem on nad sama litraasi juures võimsamad aga sama janused.

[Tom]

Oli seda "jama" nüüd veel vaja

Vabandan purjetajate ees! (Samas - ehk sai natuke õiglust maa peale tagasi – heausklik ostja sai ausalt müüjalt ausa kauba. Ja kas see juba iseenesest pole äramärkimist vääriv juhtum?)

[saarrand]

Mina ei ütle küll kasutatud autode ostmise seisukohalt midagi halba. Kui ikka uut ei jaksa osta või ei ole seda mõtet teha, siis käib kasutatud auto ka. Lihtsalt tuleb väga hoolikalt valida kust kohast ja millise ajalooga masin. Mina olen eelistanud Eesti päritoluga masinaid. Paraku ei ole ma koguaeg niimoodi mõelnud.
Esimene näide:
Aastaid tagasi kui ostsin elukaaslasele esimese auto ja oldud autostmise kohapealt ikka väga võhik, sai võetud väikeauto Daewoo Matiz suvaliselt eraisikult Lääne.Virumaalt. Hind 25 000EEK. Kõik tundus ilus, paraku väga lühidalt. Esimese vihmasajuba ilmnes, et esiklaas vajab uuesti ette liimimist, kuna laseb nurkadest vett läbi. Kuna oli ka väike mõra sees, läks uus klaas, kokku ca 3 500EEK. Mõni aeg hiljem kapotialla vaadates märkasin, et jahutust on vähevõittu, õlivarrast välja tõmmates oli koheselt selge, milles probleem. Tegin kaanetihendi vahetuse ja õlivahetuse. Jahutuse kadumise probleem oli kadunud, kohe ilmnes uus probleem, masin hakkas tossama järjest enam ja enam.
Sai mootor pulkadeks võetud. Esialgu tellisin mootori ülemise otsa remontkomplekti. Aga kui olin ühe kepsu poldid lahti lasknud,nägin ka, et kolvirõngad on täiesti kinni kolvi küljes. Sai ka uued rõngad pandud ja kõikvõimalikud tihendid ära vahetatud ning mootor kokku laotud. Jupikulud ca 2 500EEK + tohutult tööaega. Toimis aastaid probleemideta. Sügisel rehve vahetama hakates tahtis aga tungraud läbi auto minna põhimõtteliselt igalt poolt, aga välimuselt oli asi ilus ja ma ütleks, et päris asjalikult pahteldatud. Läksin keevitaja juurde, ostsin uued küljekarbid täies pikkuses, tagumised koopaservad, esitiivad. Jupid ca 3 000EEK. Keevitaja tegi korralikult tööd ja lõpuks sai auto 90% ulatuses ära värvitud. Kogukulud töödele 15 000EEK. Sai sõita kuni tekkis vajadus suurema auto järele. Siis otsustasin, et aitab, vanemaid masinaid peab ostma ikka äärmise skepsisega.
Asemele sai ostetud Tallinnast Eurostauto Nissani esindusest 2006 aasta tippvarustusega Nissan Micra K12. Ostuga ÜLIRAHUL, mitte ühtegi probleemi ei ole olnud, väga meeldib autol olev Keyless süsteem, mis võimaldab kõiki operatsioone teostada ilma võtmeid näppimata. Sõidetud kümneid tuhandeid kilomeetreid ja muretu sõit jätkub!
Praegu on plaanis ka teine peres olev auto välja vahetada ja seda on plaan osta ka ainult margiesindusest, minuarust kindla peale minek ja pärast on koht, kuhu võimalike probleemide esilekerkimise korral pöörduda.
Ka vend ja ämm ning äi on samamoodi omal sõidukeid vahetanud ja samuti probleemideta. Ei meeldi mulle need kuulutused äsja Saksast, 1 omanik, preester...

[nootsii]

Asi väga lihtne nende saksast autodega, idaeuropasse viiakse saksas põhimõtteliselt müügi kõlbatud autod. Kas liiga katki et remontida või liiga suure läbisõiduga. siis teel sihtriiki muunduvad need autod täiesti ja siis saab klient unelamte(saasta) auto osta. Mina olen kaks autot saksast ostnud ja ei olnud erilisi probleeme(normaalne kulumine) aga ma lasin endale saksas asuvast suurest margiesindusest auto tuua. hetkel kui peaks autot ostma siis laseks ADAC koostpartneril auto 20€ eest korralikult üle vaadata. Aga margiesindus on tore, maksad kahe amordi eest saad ühe, paneb diisli voolikuks rattapumba vooliku ja pärast remondib vigu minu raha eest 6K krooni eest, meister letis ei tee vahet defal ja webastol, kui ise ei kontrolli siis tahavad pidurklotse iga 20K km tagant vahetada. Margiesinduste ostas peab ka ikka õnne olema(või tutvusi) aga kindlasti vähem kui eraisikult ostes.

[saarrand]

Asi väga lihtne nende saksast autodega, idaeuropasse viiakse saksas põhimõtteliselt müügi kõlbatud autod. Kas liiga katki et remontida või liiga suure läbisõiduga. siis teel sihtriiki muunduvad need autod täiesti ja siis saab klient unelamte(saasta) auto osta. Mina olen kaks autot saksast ostnud ja ei olnud erilisi probleeme(normaalne kulumine) aga ma lasin endale saksas asuvast suurest margiesindusest auto tuua. hetkel kui peaks autot ostma siis laseks ADAC koostpartneril auto 20€ eest korralikult üle vaadata. Aga margiesindus on tore, maksad kahe amordi eest saad ühe, paneb diisli voolikuks rattapumba vooliku ja pärast remondib vigu minu raha eest 6K krooni eest, meister letis ei tee vahet defal ja webastol, kui ise ei kontrolli siis tahavad pidurklotse iga 20K km tagant vahetada. Margiesinduste ostas peab ka ikka õnne olema(või tutvusi) aga kindlasti vähem kui eraisikult ostes.

Mainin lisaks, et ma ei pidanud seda silmas, et ma auto käin koguaeg ka margiesinduses remontimas. Tõsi, vahetevahel küll, kui koduste vahenditega pole võimalik, aga lihtsamad asjad (pidurid, õlivahetused jne) toimuvad ikka ja endiselt mu enda garaazis. Seega ei saa tulla ka probleeme piduriklotside liigtiheda vahetusega!

[90Deville]

Kas äkki suudaksite autovöhikule selgitada nisam micra ja daveooo mattise suuruse vahet?

[ryblik1]

Vahefiniš:

Osa seltskonda jaguneb vanade autode kasutajate leeri, osad aga kiidavad uuemat kraami, mis peamine kasutatud autode müüjaid ei usalda mitte keegi....

Lühildane arvamus. Kuskil peale 1995 toodetud autod ongi mõeldud selliseks ala max.400K km ja 6-8 aastat kasutamiseks. Ise olete lollid kui sellise auto ostate, nagunii on 90% neist juba oma eluea ületanud ja tegu on laibamõnitamisega, mis sest et aastaarv on uus. Ühte mainiks siiski , niipalju on autod siiski tehtud viisakalt et see esimene 400K km ei paistagi väga välja. Kuid meile jõudes muutuvad nad kõik 130-170K km autodeks ja kui sinna veel 100K km otsa uhada siis hakkab kohe paistma.

Varasemaid autosid kui 1995 enam automüüjad juba ammu ei too, kohalolev turg on ka laipu täis ja valida eriti palju pole. Ainus võimalus vana kuid korraliku kasutatud auto ostuks on lõunasaksimaa. Ise lähed ja tood omale mis südamelähedane on.... Kui ego lubab vana autoga sõita, suuremal osal eestlastel ego ei luba vana autoga sõita ega vana auto taga sõita ega lasta vana autot mööda sõita. Sõidan hetkel igapäevaselt rallyrekordiga ringi ja see kuidas teised juhid suhtuvad on masendav. Alatihti üritatakse oma perevaagenitega ja muude asjadega tulla nö kohta kätte näitama( kuid see on juba laiem liikluskultuuri ja ego probleem). Paari erandiga, ntx üks omavanune meesterahvas keeras mul nina alt mööda ja kuna kitsas oli siis võttis hoogu maha, ega viimase otsa seitsmesega ongi keeramine juba keerulisem tänu mõõtudele, kohakuti olles tõmbas pöidla püsti vennal ja läks oma teed.