[k6lu]

Palun abi aasta arvu kindlaks tegemisel.
Rattaraamiks on "Diamani" ja raami Nr. 1016740


Ratas kuulus mu kadunud vanaisale kes sellega velotrekil tegusid tegi.
Lisaks leidsin internetist mõned tulemused
http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsin...&id=120631

Pilte rattaraamist on veel siin
http://fotoalbum.ee/photos/ilmariti/sets/1397825

Kõiksugune info antud ratta kohta on teretulnud

Ette tänades Ilmar

[Rimsi]

1937-1938.

http://www.tilman-wagenknecht.de/nummern/diamant.pdf

[kass]

Mina kahjuks pilte ei näe või lihtsalt ei oska seda diamani sealt leida. Aga tahaks näha ja ka rohkem lugu kuulda, kui on pajatada. Nagu ütleb vanameister ksf! Valdo - ikka jalgrattamuuseumi tarbeks ja hüvanguks!

[Soobel]

Ülivinge riist. Ära ühtegi kanni kaduma lase minna ja kui midagi vähegi kahtlast majapidamise pealt leiad, hoia alles.

[kass]

Olles vahepeal läbi kannatuste veidi arenenud, siis näen ka mina nüüd juba pilte. Head pildid aga muidugi võiksid olla hulga paremad! Kas sildil mudeli numbrit ei ole? (nii palju ma veel arenenud pole, et seda kindlaks suudaks teha).
Eelnevalt ksf! Rimsi viidatud Tillmani lehelt on võimalik mitmesugust jalgratta müügikataloogide koopiamaterjali tellida, ega sealt küll erilist infot ei leia aga ikka parem kui mitte midagi. Diamandi kohta näiteks
http://www.tilman-wagenknecht.de/shop_fa.../shop.html
(sooviks sealt isegi ühe kataloogi tellida aga üht on justkui narr hakata punnitama...)
Vanaisa on ilmselt siis Aleksander Tedremaa? Kuigi ise ma pole absoluutselt spordisõber, siiski oleks huvitav lisaks diamanile ka vanaisast miskit huvitavat kuulda.
Diamanisid müüs meil Eestis enne sõda Kapsi & Co. (kui on ikka Eesti juurtega ratas). Diamaniga sõitis näiteks ka legendaarne Endel Ruubel. Olen teda siin foorumis juba tsiteerinud aga kirjutan veel kord, sest nagi nii keegi ei loe ja kui mõni loebki, siis aru ei saa ega meelde ei jäta...
Mõned katked Ruubeli jutust ... "...Suurim takistus oli loomulikult võistlusrataste meeletu hind, mis ulatus ligi 300 kroonini. ... Arvan, et tollal (30-ndatel) oli Eestis ehk poolsada "võiduka" nime alla küündivat ratast, midagi meie praeguste "Turistide" plaani. Päris ehtsaid võistlusrattaid aga kuni kümmekond. .."
Eks trekisõit 40-ndatega selleks korraks Eestis lõppes ka, uue treki valmimisega 1969 läks asi jälle edasi.

"

---

Mudeli nr järgi saaks internetist lihtsamalt infot otsida. Kuna Diamant ka peale sõda Ida-Saksamaal kiirestisõidu jalgrattaid tootis, siis infomahtu on kole palju aga diamant rennrad 1938 näiteks otsingusse , midagi sealt ikka leiab, näiteks pildid
http://www.google.ee/images?q=diamant+re...d=0CEQQsAQ

[Raudpats]

Kaks viimast numbrit on justkui üle löödud.Vaevalt , et Diamant ise neid niimoodi markeeris. Ja nii uued, kui vanad numbrid on reast väljas. Mida sellest arvata?

[kass]

Kuna olen ise ka [/i]suur arvaja ja skeptik, siis pean oma kohuseks ka sellele küsimuse peale arvata. Arvan, et midagi halba mina esialgu ei arvaks, kuigi pildid võiks olla paremad, kuvar võiks olla parem jne. Ega sinna kohta pole eriti hea neid numbreid vist lüüa ka. Hilisemal 2 viimase numbri ülelöömisel sellisel sportrattal ei näe meie tingimustes erilist mõtet kuigi kõik on muidugi võimalik. Eks tuleks korralikumalt välja puhastada või terava silmaga vaadata...

[kass]

Vaatasin siin mõnda pilti hilisema diamandi ajast, DDR-i toodangust, seal ka naad numbrid vändavõlli piirkonnas pole sugugi nagu püssist lastud, ikka kergelt kõver ja ebaühtlase tihedusega.

[Soobel]

Paistab, et seda ratast pole väga hoolega värvitud. Selle rohelise jura alt võib tehase värv veel välja tulla. Sellega peab ettevaatlik olema, kindlasti mitte kohe terasharja või liivapritsiga kallale ei tohi minna.

[k6lu]

Ratas on vanaisal pintsliga üle värvitud. Kahjuks ei ole võimalik küsida MIKS?
Endal pole plaanis seda ratast taastada (õigemine kardan et see peaaegu võimatu ja kui võimalik siis ülemõistuse kallis), minu jaoks on ta selle pintsliga värviall ka väga väärtuslik.

Peale jõule aega vähe rohkem ja siis kirjutan ka oma vanaisast ja rattast pisut rohkem infot.

[kass]

Peale jõule aega vähe rohkem ja siis kirjutan ka oma vanaisast ja rattast pisut rohkem infot.

Väga hea!
Sildil ei paista mudelinumbrit olema, vb ka seepärast, et sellist mudelit tootmises polnudki vaid on komplekteeritud vastavalt ostja soovile. Kui päris Euroopas, nagu näiteks Soome jt, kasutasid kiirestisõitjad mitmekäigulisi tallapresse, siis Eestis ja vist ka Lätis praktiseeriti "kinnise" ülekandega sportrattaid...

[k6lu]

Tere. Sai lubatud, et kirjutan oma vanaisast Aleksander Tedremaast ja tema spordikariäärist. Kogu jutt on minu isalt kuuldud ja ei pruugi 100% kuna isa ei mäleta samuti kõike üli täpselt.

Aleksander Tedremaa 1912-1995

Alustas juba noore poisina spordi tegemist (u. 14 aastaselt). Hariduselt oli elektrik ja töötas elektrikuna kogu oma elu. Kahjuks ei mäleta keegi kui vanalt alustas ta treki sõiduga. Kodust leidsin vanad medalid ja meened ka üles. Esimesed auhinnad/meened on aastast 1932 (Hõbedast manseti nööbid) ja viimane medal on Tallinn-Tartu maantesõit 186 km I koht 1954 a.
Samuti on ka ühe krossi sõidu medal. Kahjuks ei ole ühtegi medalit/meenet nende võistluste kohta, mis internetis üleval on.
Nõukogude liidu ajal olevat Aleksander olnud mõnda aega Liidu Koondise treener (isa mäletamise järgi) Ja seda vastu tahtmist. Ta saadeti Moskvasse treeneriks. Isa mäletab hästi seda, kui Aleksander järsku koju ilmus (Moskvast). Kõik küsisid, kuidas tulema said? Aleksander vastas: "Panin ratta kartulikotti ja istusin rongi peale".
Aleksander lõpetas rattaspordi silmapilkselt peale tütre traagilist õnnetust. Vanaema käskis peale seda (1958), et kõik jalgrattad majapidamisest kaoksid. Peale seda pole selle Diamaniga sõidetud.

Rattast

Aleksander ja Elmar Priks (minu vanaema vend e. minu vanaonu) tellisid omale mõlemad Diamani rattad. Ilmselt Kapsi & Co'st. Elmarile Diamani ei istunud (oma väga järsu esikahvli pärast) ja ta müüs selle ratta maha (väga võimalik, kuid mitte kindel, et selle ratta ostis Ruubel. Kui kellelgi võimalik siis kinnitage seda fakti). Kahjuks oli Elmar Prikisi saatus väga kurb. Ta saadeti Siberisse, ning peale seda pole temast keegi midagi kuulnud.
Aleksandri rattal olid puidust treki veljed (see seletab ka seda miks neid enam pole. Ilmselt ahju köetud) Plokk? ülekanne (hammasrattal hambad üle ühe). Lenksu olen oma silmaga näinud, kuid kahjuks seda enam pole (see oli katki ja isa viskas selle ära). Ratta raami on keevitatud/joodetud lenksu ligidalt, ülemine põiki raami toru. Ilmselt võistlustel/trennis pooleks läinud ja sellepärast on ka alumisel raami diagonaal torul mõlk.

Kahjuks rohkem infot ei oska oma vanaisa (Aleksandri) ja tema ratta kohta anda.
Kui juhtub olema keegi kes oskab Aleksandri ja tema spordi kohta veel rääkida, siis võiks ta mulle sõnumitesse kirjutada.

Ette tänades ja tervitades Ilmar Tedremaa

[kass]

Tänan kirjutamast! Kahjuks ise midagi asja kohta lisada ei oska, aga väga tore, et Sa selle teema siia tegid ja huvilisi valgustasid! Muidugi oleks huvitav ka auhindadest pilte näha ja ehk on ka omaaegseid fotosid säilinud? Nagu aru on saada, siis sellist ohtu ei ole, et vanaisa mälestuse ketside või teksapükste vastu vahetad.
Ehk viib elu meid kunagi ka kokku ja saame mõne sõna vahetada...
Nagu ka piltidelt paistis ja jutust selgub, siis vändad ja ketiratas pole ka algsed.
On veel selline palve, et muudaksid teema pealkirja ära informatiivsemaks, midagi stiilis Diamant sportratas, või Aleksamder Tedremaa ja tema Diamant vms, siis on hea ülevaade ja otsinguga leida, mine tea mis või kuhu asi areneda võib.
Tubli mees!

[kass]

Kirjutan veel... Raamatust "100 aastat jalgrattasporti" võib lugeda jällegi Endel Ruubeli juttu... "...See oli vist 1938. aastal, kui tallinlane Elmar Priks kusagilt endale käigud hankis. Ütles mulle stardis, et vaat`kui lükkan nüüd käigud sisse, siis ei näegi sa mind enam. Ega näinudki. Kohe pärast starti käis selja taga üts robin ja sinnapaika ta oma käikudega jäigi. Järgmine kord nägin käike alles pärast sõda, kui need ka ise peale panin...."
1939 septembris toimus Tartu maanteel 100 km sõit, kuhu kutsuti ka 2 soomlast. Startis 17 meest, kellest finišini jõudis vaid 8. Pöördepuntis Kose - Ristil olid ees 5-kesi - Hanko, Jensen, PRIKS, TEDREMAA ja Ruubel. Soomlane Frosberg oli maha jäänud ligi kilomeetri võrra... Finišis kaotas Ruubel siiski Frosbergile mõne meetriga...
Ruubel räägib "... Pärast sõitu olin tehtud mees. Firma "Kapsi ja Co", kust pärines minu ratas, hakkas ahvatlema mind poolenisti elukutseliseks, lubades iga võidu eest mingi osa VEEL VÄLJAMAKSMATA rattahinnast maha arvata. Mul tuluks vaid igal pool oma "Diamanti" ülistada Ettepanek oli mõeldud kauplusega "Esto-Muusika" konkureerimiseks. Nende aknal on pärast igat võidusõitu PRIKSI ELMARI tolmune "RUDGE", juures kiri, et just "Rudge" on parim ja ostmist vääriv sõiduriist...."

Selle jutu põhjal võiks arvata, et Priksi Diamant ikkagi Ruubeli kätte ei jõudnud, kui oli 39-nda septembris veel osaliselt Kapsile välja maksmata, vaevalt niimoodi ülevaloleva võlaga Priks oleks saanud Diamanti Ruubelile edasi müüa, võimatu muidugi ei ole.
Võidusõidu rattaid (ennesõja ajast) ei ole meil eriti säilinud, vähemalt mina ei tea eriti. Üks RUDGE, mis on kusagilt Kalamaja kandist pööningult leitud (kui nüüd kohta segi ei aja?) on mingil kujul täiesti säilinud. Kas Priks võis elada Kalamaja kandis?

[kass]

Jäi veel viitamata Tartu Spordimuuseumile ja raamatule "120 aastat jalgrattasporti Eestis"
http://www.vanaraamat.ee/Sport/120-aasta...2-t13.html
Spordikauge iminesena pole nende allikataga kursis, raamatus võiks vast ennesõja tegemisi rohkem olla kirjjeldatud kui eelmise, nõukogude aegses raamatus "100 aastat...".
Ja kindlasti arhiivides ja ka omaaegses ajakirjanduses peaks olema sõite ja sõitjaid mainitud.

[k6lu]

Uurisin isalt kas ema (minu vanaema) on talle maininud kus Priks elada võis, siis esimese hooga ei meenunud küll, aga kui mainisin Kalamaja siis ütles, et kuskil ajusopis nagu midagi meenub, kuid pead ei anna.

Isa sündis(1944) siis kui Priks oli ammu juba Siberi avarustesse saadetud

Priksi Diamani kohta arvasin ise (teooria), et kuna talle see ratas ei sobinud siis andis ta selle poodi tagasi ja vahetas selle omale sobivama ratta vastu, kuid nüüd raamatust tuleb välja, et Priksi nn "sponsoneeris" "Esto-Muusika". Seega on minu teooria ümber lükatud.
Kuid seda, et Priks ostis Diamani kinnitas isa 100% Kuid ratta edasisest saatusest ei tea enam midagi.

Terv Ilmar

[kass]

Priksi Diamani kohta arvasin ise (teooria), et kuna talle see ratas ei sobinud siis andis ta selle poodi tagasi ja vahetas selle omale sobivama ratta vastu, kuid nüüd raamatust tuleb välja, et Priksi nn "sponsoneeris" "Esto-Muusika". Seega on minu teooria ümber lükatud.
Kuid seda, et Priks ostis Diamani kinnitas isa 100% Kuid ratta edasisest saatusest ei tea enam midagi.

Terv Ilmar

Priks võis ju koos Aleksander Tedremaaga koos Kapsi käest Diamantid osta ja ilmselt ostiski (1938?) ning peagi müüs või tagastas? poodi ja 1939 sügisel sõitis juba Rudgega. Endel Ruubel elas Rõngus ja esimese võistluse võitis juba 1932, Eesti Meistriks tuli esmakordselt 1936, nii et ilmselt oli tal mingi ratas varemalt, millega ta võistles, kuigi kui 1939 septembris alles Diamanti "liising" pooleli oli, siis ju tema Diamant ka eriti varasemast ajast ei pärinenud kui 1937/8 vms?

[aavu]

Otsing vanadest filmidest võib anda ka mingit tulemust:
Tallinn-Aegviidu-Tallinn rattaretke start
http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php...1388935741

[kass]

Vahepeal on sõber Illi123, kes on väga osav mees rahvusvahelise ärijuhtimise alal, Saksamaalt välja meelitanud mõned omaaegsate jalgrattafirmade reklaamkataloogide koopiad, makstes nende eest kümneid ja kümneid eurosid. Nagu tavaliselt, mingit tummist ja hingepaitavat informatsiooni sealt leida ei õnnestunud. Panen aga ikkagi siia kaks väga udust koopiat Diamandi sportmudelitest nr 77 ja 67. Võiks siis ehk arvata, et Aleksander Tedremaa ja teema autori vanaonu Endel Priks ostsid omal ajal kiirestisõitmiseks trekirattad mudel 77. Esihark on pildil näha tõesti järsuvõitu nagu Priks ka olevat arvanud ja ära põlanud. Mainitakse ka puitvelgi, kergmetall (alumiinium?) detaile, näha on pildil 1" sammuga ketiratas ja räägitakse, et värvuseks peaks olema "hõbesinine", ilmselt midagi metallikvärvi sinise taolist, teema ratta pildil vändalaagri sõlmest paistab rohelise alt mingit heledat sinisetooni originaalvärvi.
Diamant 77
http://i58.tinypic.com/6f4g1t.jpg
Lisan ka kataloogis olnud maantesõidu mudeli 67 pildi
Diamant 67
http://i62.tinypic.com/2yn1phg.jpg

[kass]

On saksa ebays praegu müüa Diamanti mudel 67, raaminr-ga 1209590, mis võiks jääda vist jämedalt aastasse 1941. Osa detaile pole kindlasti algsed, ratas on üle värvitud jne, aga mingi väikese lisainfo saab piltidelt kõrvataha või kõrvade vahele panna. Aluminiumist lenksukinnituse ja sadulatoru, vändad, sadul. Pedaalid ja rattad tunduvad küll hilisema aja toodang, lenks ka vast.
http://i61.tinypic.com/o0zbpu.jpg
http://i62.tinypic.com/2dueek0.jpg
http://i59.tinypic.com/2cgin9l.jpg
http://i60.tinypic.com/10nz321.jpg
http://i58.tinypic.com/dxcqi9.jpg
http://i60.tinypic.com/1z70g9g.jpg
http://i61.tinypic.com/34z0ls2.jpg
http://i57.tinypic.com/20pbgjk.jpg