Väntvõllide tasakaalustamisest
#1

Miks ei anna? Kuna pole kuiva karteriga, siis silutuna vehkleb õlis väiksema takistusega. Vaz mootoril sai vastukaalude esiservad kirvena teravaks tehtud- sai pöörete lae kõrgemaks, ergemaks ka.
Vasta
#2

(12-01-2014, 03:43 AM)pen.skar Kirjutas:  Miks ei anna? Kuna pole kuiva karteriga, siis silutuna vehkleb õlis väiksema takistusega. Vaz mootoril sai vastukaalude esiservad kirvena teravaks tehtud- sai pöörete lae kõrgemaks, ergemaks ka.

R4 mootor ei lähe balansist välja, kui vastukaale väntvõllil maha võtad. Ideekohaselt pole R4 mootoril vajagi vastukaale.

Küll aga V8 on väga tundlik selle asja suhtes, kui hakkad suvaliselt treipingiga rauda maha treima. Ütleme nii, et selle raua maha viilimisega võid asja isegi hullemaks ajada, kui tehasest on - küll aga vene tehase värk on nagu on...

Kui vaadata üle mere tehtavaid tjuuning väntvõlle, siis keegi ei võta vastukaale maha - pigem tehakse sama disainiga vänt aga lihtsalt kergemast ja tugevamast materjalist.

Mootorite ümber disainimine pole päris nii lihtne, nagu viili ja relakat käes hoides näib Rolleyes.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#3

teritatud vastukaal läeb libedalt läbi õli küll aga kuuldavasti on vähemalt osades mootorites insener asja nõnna konstrueerinud, et lapik ots peksab õli lendu. enne teritamist peaks uurima, ega kuskil määrimisest või jahutusest vajaka ei jää.
Vasta
#4

Toungue Noo ega ma nüüd kirveid põskedest viilima ei hakka vaid võtan maha valu triibud ja servad.Smile Oma praktikast on kogemus vana bagi vända viilimisest. Siis relakat polnud ja tuli viilide ja liivapaberiga läbi ajada. Aga siledaks ja läikima sai. Samuti polnud võimalus tollel korral mingit tasakaalustust teha aga samas mootorisse mingit vibrat ei tulnud ja töötas normaalselt.Rolleyes
Olen küsinud ka meistri mehaaniku käestRolleyes ja Tema ütles et vänta on vähe lihvitud aga tasakaalustust pole tehtud ja meistri tiitleid on korjatudSmile
Vasta
#5

(12-01-2014, 19:42 PM)einota Kirjutas:  Toungue Noo ega ma nüüd kirveid põskedest viilima ei hakka vaid võtan maha valu triibud ja servad.Smile Oma praktikast on kogemus vana bagi vända viilimisest. Siis relakat polnud ja tuli viilide ja liivapaberiga läbi ajada. Aga siledaks ja läikima sai. Samuti polnud võimalus tollel korral mingit tasakaalustust teha aga samas mootorisse mingit vibrat ei tulnud ja töötas normaalselt.Rolleyes
Olen küsinud ka meistri mehaaniku käestRolleyes ja Tema ütles et vänta on vähe lihvitud aga tasakaalustust pole tehtud ja meistri tiitleid on korjatudSmile

Ma nii norimise pärast, et vända lihv pole otseses seoses tiitlite korjamisega. Peale vända poleerimist peab väga palju vaeva nägema, et ikka tiitlit võita. (kõlab totralt lause, aga ehk saate mõttele pihta)

Küll aga kui võistlus klassis on ainult paar vastast, siis on konkurents ikka jube julm ka ikka Big Grin.

Tean, et võrumaal üks herr sõitis orginaal 51 mootoriga sama hästi kui need, kes olid julmalt tjuuninud oma mootoreid. Ka sai päris mitu meistri tiitlit.

Pikk jutt lühemalt, sõitjast oleneb ikkagi kõige rohkem, see kui palju mootorit värvitakse ja poleeritakse, ei oma väga tähtsust.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#6

Väntvõlli saab tasakaalustada kodus laua peal. Vaja on 2 horisontaalset veerepinda otsmiste raamlaagrite koha peale. Tegemist muidugi staatilise meetodiga, st kumbagi otsa eraldi määrata ei saa. Hammasvööst 1 grammi erinevuse tunneb ära. Instrumentaallood on suureks abiks, veerepindadeks oleks hea, kui on karastatud ja ümarlihvis käinud pulgad.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

(14-01-2014, 19:01 PM)Marko Kirjutas:  Väntvõlli saab tasakaalustada kodus laua peal. Vaja on 2 horisontaalset veerepinda otsmiste raamlaagrite koha peale. Tegemist muidugi staatilise meetodiga, st kumbagi otsa eraldi määrata ei saa. Hammasvööst 1 grammi erinevuse tunneb ära. Instrumentaallood on suureks abiks, veerepindadeks oleks hea, kui on karastatud ja ümarlihvis käinud pulgad.

Pole viimasel ajal ise lasknud asju tasakaalustada, aga tartus on astromotors, selline koht, mis saab tasakaalustamisega hakkama. (2012 tegi jama tööd, nüüd 2013 lõpp on väidetavalt uued masinad ja uued masinistid)

See laua peal ise tegemine, noo tasakaalustada oleks ikkagi vaja mingi 3000 rpm-i peal. Siis on asi kordades täpsem, kui 0 pöörde peal.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#8

Niimoodi tehtud Volga mootorile võib viinapitsi peale panna.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#9

Ei ole see kodune tasakaalustus ka nii hull. Vaja trepinki ja kõvasulamiga rauapuuri. Endal see töö ühe võlliga ees. Mis te arvate,et nad kasutavad seal astromotos mingit kosmosetehnoloogiat?


Vasta
#10

astromotos endiselt kõik masinad möödund sajandi esimesest poolest, võibolla mõni diginihik on tekkind...



Vasta
#11

Aegade algusest peale on tulemus sõltunud tegija mõtlemisvõimest. Kui vända tasakaalustamisele lisada kepsu telgede paralleelsuse kontroll (väga lihtne seade võin huvilistele kirjeldada) ja kolbide kepsude kaalumine, saabki hea tulemuse.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#12

astromotos tuleb ölda millega tegemist on ja asi ants.köögi laua taga võib kaaluda TEISI võlle mis ei käi noh nii umbes 5500prm.Big GrinBig GrinBig GrinBig Grin tehnikud,kübrenetiikud tehke endale selgeks kuidas on tasakaalustadud R4,R6 ja V8 nõugogudeliidu oma.
Vasta
#13

Oih, kas ma tammun kellelgi varvastel? Kohe alguses kirjutasin, et nii saab teha staatilist tasakaalustamist.
Vahemärkus asjatundmatutele: vanasti kodus laagripuki otsas rattaid tasakaalustades pandi raskused kuhuiganes, tänapäeval pingis pannakse sise - ja väliskülge. On ka variant panna ainult sisse aga see on eraldi teema.
Ma tahaksin seda veneaegset pinki näha, mille täpsus on üle veerand grammi meetrile ja tunneb vända erinevaid otsi ka.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#14

(14-01-2014, 19:16 PM)Marko Kirjutas:  Niimoodi tehtud Volga mootorile võib viinapitsi peale panna.

Viinapits püsib isegi joodikul käes Big Grin.

Küll aga normise pärast väike link: http://www.youtube.com/watch?v=2UNLrXUL49w

Kui inglisekeel võõras, siis kahju.

Ma tean, et see tasakaalustamine 0.1 grammi täpsusega on anaalne, aga lihtsalt hariduse eesmärgil - mõni ull loeb ja kohe hakkab tarkusi küla peal jagama, et viili ja nelja kuulaagri peal saab vända jummala tasakaalu.

No ei saa. Hooratas, mis on ütleme 300 mm diameetriga, seal väidetavalt suudad 1g täpsusega asja paika panna, aga siis on asi ikkagi 1g tasakaalust väljas. Kui nüüd diameetrit vähendada 150 mm, siis sa ei suuda ka 5g erinevust näha.

Mida see 5g erinevust aja jooksul teeb? Saaltele hakkab, muud ei midagi. Sõida enda kap. remonditud mootoriga 500k km ja sõida tehase mootoriga 500k km. Mis sa arvad, kumb on paremas seisus, kui hooldused ja kasutajad on samad?

Mida ma võin ka omast kogemusest rääkida, siis sai ka kunagi üks väntvõll julmalt käiaga vähe kergemaks lastud. Töötas, jumala rahulikult, mootor käis isegi 7400 rpm-i välja ja laiali ei lennanud. (lihtsalt siis oli olukord, kus tahtsime katsetada mis juhtub)

Vabandad teema autori ees, OT-iku ja vaidlemise pärast.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#15

Minult samamoodi vabandused ja palve, kui võimalik, tasakaalustamisest eraldi teema teha. Läksin tsipa hoogu, samas ei suuda oma Õpetaja kogemuste alavääristamist niisama pealt vaadata. Õpetaja nimi oli Rein Laur, tänaseks kahjuks manalamees.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#16

Huvitav vaielus tõmbas poolest pöördest käima ja sundis klaverit klõbistama. Vända staatiline tasakaalustus on parem kui mitte midagi. Kui mälu ei peta siis 1g hooratta disbalansi on 5000 pöörde juures 7 kilo (Lada). Siit võib edasi rehkendada. Arvestades vene tükkide kvailteeti seeriast "umbes täpselt" tasub see töö ära teha. Tasakaalustati (vähemalt ennemuiste) vänt eraldi, siis hooratas sinna juurde ja lõpuks kogu komplekt koos korviga. Kellegi arvamusest kumas läbi, et ennemuiste söödi suppi viisuga ja vändad tasakaalustati silma järgi. Ei olnud teps nii. Mina tean esimesi tasakaalustuspinke 80 nendate algusest. Olid küll suured kärakad aga kui oskaja mees tegi siis ajas asja väga kenasti paika. Siis oli muidugi rohi ka rohelisem Smile
Aga teemaalgatajale ka mõni sõna. Sile ja läikiv vänt nugateravate põskedega on kena vaadata küll aga efekti saad kui ajad kepsud paralleelseks ja kogu joonliikumises oleva komplekti (kolb, sõrm, keps) kaalu. Väga hea tulemus on 0,1g komplekti kohta erinevust. Kindlasti annab kolvi ja kepsu kaaluga ka miskit ette võtta. Siis võib muidugi minna ka hooratta ja korvi kaalu kallale aga see töö tahab kabedamat trei ja frees pinki. Need kergendustööd annavad kõik abi kiirendusel. Mootor kargab tüki lõbusamalt pöördesse. Ja kergendustööde juures ei saa mitte ära unustada, et rohkem kaalukaotust on hea aga see kompott peab ka ruudulise lipuni vastu pidama.
Aga jõudu ehitamisel ja vabandused kui kellegi konnasilm pihta sai, ei teinud seda meelega vaid heameelega Smile

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#17

Hee, võrdleme nüüd 7 kilo kolvi pealt tuleva plahvatuse jõuga ja siis saab edasi minna. Ja nelja kuullaagri peal ei saa mingit tulemust, veeretakistus segab. Kübernetiikudega ma ei vaidle.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#18

Kogu selle pöördessekargamisega kaasneb teadupärast ka vastasmõju elik inertsikadu. Mis terve sõidu kestel põhjashoitava gaasilapatsi korral pole muidugi probleemiks. Samas jälle kohaltvõtul on väikse mootori ja raske kere kombo puhul miinuseks.

Mis puutub vastukaalude teritamist, siis sellest tõusev tulu hakkab end ilmutama pööretevahemikus, kuhu gazoonimatoorade töörežiim ei küündi.


Niisama üldharivat tasakaalujuttu ka veekaheksate kodumaalt:

http://www.carcraft.com/howto/ccrp_0803_...balancing/

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#19

(15-01-2014, 02:55 AM)Marko Kirjutas:  Hee, võrdleme nüüd 7 kilo kolvi pealt tuleva plahvatuse jõuga ja siis saab edasi minna. Ja nelja kuullaagri peal ei saa mingit tulemust, veeretakistus segab. Kübernetiikudega ma ei vaidle.
Need kilod kolvi peal ja hooratta hammasvöö all on tiba erinevate mõjudega.
Kuullaagritel tasakaalustust ei ole mõtet isegi katsetada. Staatilist tasakaalustust kutsuti ka "nugade peal" tegemiseks. Pmst mida väiksem kokkupuute pind vändakaela ja toe vahel seda täpsem tulemus.
Mis liikuvate masside vähendamisse puutub siis mootor, millest kõneleme, on ju ette nähtud võidusõiduks. Kui rajal vähemalt 70% ajast talda põrandas ei hoia siis pole mõtet asja ette võttagi. Kaalu lugu tänaval erineb sellest lähenemisnurgast kardinaalselt. Olen omal nahal kogenud. Kui mootor alustab tööd alates 2500 pöördest ei ole ta tänavasõduks kõlbulik. (tegelikult on aga politsei aktsiatele kulub vastikult palju va krõbisevat) Aga kaalulangetamisega pöörlevates massides paraku töölehakkamise pöörded tõusevad.
Loodan, et meie mõttevahetusest on abi ka mootoriehitusel. Muidu kisub OT kätte ära.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#20

Kuna teema on tegelikuses igapäevaselt väga aktuaalne mootorite ehitamisel, siis võiks siin teemas tuua välja erinevaid artikleid, õpetusi, kogemusi jne - kõik mis seondub mootorite tasakaalustamisega.

Kes ise kodus tasakaalustab, olge lahked ja kirjeldage rumalamatele, kuidas, miks ja milleks te asju teete. Õige vaidlus hakkab minu silmis info esiletõstmisega, mitte sellega, et nii lihtsalt on. (infot ja kasvõi valemeid ka oma väidetele järgi)

Kui juuduubist otsib, siis leiab väga palju õpetus videosid, kuidas tänapäeval elektrooniliselt tasakaalustatakse. (kahjuks pole kõigil võimalusi endale neid masinaid osta)

Ka võiks infot ja kogemusi jagada, eestis väntvõllide tasakaalustajatest. Kes kus teeb, kas teeb ka head tööd jne.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne