16-01-2014, 15:20 PM
Kas tegemist ei ole turbo häälega. Ülerõhk lastakse maha.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
(16-01-2014, 15:49 PM)Daff Kirjutas: See vile tuleb jah turbost. Kui gaasipedaal vabaks lasta siis heitgaase enam peale ei tule ja turbiin jääb tühja torusse uluma, sellest ka selline naljakas vile. Jääb mulje nagu tahaks korstnakaudu sisse hingata.
(16-01-2014, 16:15 PM)maisalup Kirjutas: turbo vilet mõtlesid siis jah. Aga osad torbokad ei vilista nii, meil oli talus kunagi 1025 millel oli turbovilinat vaevu kuulda, kuigi töötas max rõhul. Ma kuulasin, ja vahepeal oli kuulda nagu kergelt hüppavat häält kah. Pidasin turbovile tundmist iseenesest mõistetavaks
http://www.youtube.com/watch?v=PWuTnQCHaow
(16-01-2014, 13:17 PM)deeremees Kirjutas: Mis asi teeb sellel Belarus 952.3 sellist heli kui käiku vahetad. Olen seda ka varem tähele pannud mtz 1025-el, aga tal on seda kuulda väga vaikselt. Kas siis sünkronisaatorid käigukastis.Imelik, et sina vana traktorist (heas mõttes)turbot ära ei tunne. Ise mõtlesin, et oli viidatud sellele jõuramisele, mis sis kuulda oli, kui juba kaamerast mööda sõitis.
(16-01-2014, 15:58 PM)viplala Kirjutas:(16-01-2014, 15:49 PM)Daff Kirjutas: See vile tuleb jah turbost. Kui gaasipedaal vabaks lasta siis heitgaase enam peale ei tule ja turbiin jääb tühja torusse uluma, sellest ka selline naljakas vile. Jääb mulje nagu tahaks korstnakaudu sisse hingata.
Kui gaas maha lasta, saadetakse ülerõhk hoopis sumpsi, sellest ka see hääl. Turbiin iseenesest ulub kogu aeg tühjas torus sumps ja sisselase ei ole omavahel seotud. Seotus tekibki ainult ülerõhu ajal, kui turbo ei saa enam oma üleliigset rõhku silindritesse suruda, ning viimane suunatakse sumpsi tabgasi..
(16-01-2014, 22:57 PM)phyl Kirjutas: Ei tea mida sa sõna sumpsi all silmas pead, aga reaalne tegevuskäik on see, et kui "gaasi" lased maha, siis kaob surve väljalaske kollektorist (kuumakoja ja väljalaske klapi vahel), tänu millele surub ennast sisselaskes olev ülerõhk tagasi, läbi turbo külmakoja tiiviku imu torusse (õhufiltri kopsikusse). Miks surub tagasi? Kuna kuumakoja tiivik ei suuda enam toota kasulikku pöörikut, mille abil kompressori laba suudaks toota kasulikku ülerõhku.
(16-01-2014, 23:18 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Miks peaks vabalthingaval olema selline vastusurve?
(17-01-2014, 00:39 AM)phyl Kirjutas:(16-01-2014, 23:18 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Miks peaks vabalthingaval olema selline vastusurve?
Kui on umbes selline vastusurve, siis on mootoril madaltel pööretel jõudu. Miks täpsemalt, siis pead süvenema vabalthingavate mootorite väljalaske kollektorite ja vastusurvete keerulisse maailma.
Kui on kõrge pöörde mootor, tegelikuses, siis kui masin sõidab 80 protsenti ajast WOT (wide open trottel) asendis, siis pole sellist vastusurvet vaja. Vaja on ainult siis mingisugust väljalaske kollektorit (korralikku ja vastavuses kubatuuriga), mis ühtlustab gaaside voolavust ja aitab tekitada gaaside voolavusele inertsi, tänu millele suureneb masinal dünaamiline surveaste ja võimsus suureneb.
Vabalthingavad diisel mootorid on tegelikult kõige tundlikumad, kui pole vastusurvet.
(17-01-2014, 00:59 AM)IIIFFFAR Kirjutas: Toosama vastusurve, mis kahetaktimehi ajab imesuguseid resonaatoreid kokku keevitama, on niisamuti ka neljataktimootoritel tegus tegelane.
Kogu väljalasketorustik, alates kollektorikõverike pikkusest ja järgneva torustiku jämedusest, on tolle vastasurve tõttu üsna peen kompromiss mootori võimsuse ja väände vahel.
Tolsamal põhjusel näiteks "jõlevägevale Harrikale" sirged torud sättinud "nahkmees" irmus õnnetu oli kui suur looja pühaduseteotuse karistuseks rattalt väände võttis, mis ometi selle ratta parim omadus on. Selle vastu aitasid aga sobivad koonused toruotste sisse. Umbes nigu haavlipüssi tšokid.
(17-01-2014, 01:04 AM)viplala Kirjutas:(17-01-2014, 00:39 AM)phyl Kirjutas:(16-01-2014, 23:18 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Miks peaks vabalthingaval olema selline vastusurve?
Kui on umbes selline vastusurve, siis on mootoril madaltel pööretel jõudu. Miks täpsemalt, siis pead süvenema vabalthingavate mootorite väljalaske kollektorite ja vastusurvete keerulisse maailma.
Kui on kõrge pöörde mootor, tegelikuses, siis kui masin sõidab 80 protsenti ajast WOT (wide open trottel) asendis, siis pole sellist vastusurvet vaja. Vaja on ainult siis mingisugust väljalaske kollektorit (korralikku ja vastavuses kubatuuriga), mis ühtlustab gaaside voolavust ja aitab tekitada gaaside voolavusele inertsi, tänu millele suureneb masinal dünaamiline surveaste ja võimsus suureneb.
Vabalthingavad diisel mootorid on tegelikult kõige tundlikumad, kui pole vastusurvet.
Arutleks sel teemal väheke.
Igasugune jõud tekib siiski kütuse ja õhu plahvatusest silindris. See saab olla seda efektiivsem, mida vähem jääb silindrisse põlenud gaase peale eelmist litakat. Gaasid aidatakse silindrist välja aga suuresti eelmiste gaaside inertsliikumisega.
Seega peaks olema kõige parem selline sumpsi süsteem, kus pannakse väljuvad gaasid kõige kiiremini liikuma, ning mille tulemusena puhastatakse nende liikumise inertsist tuleneva jõuga silindrit.
Vastusurve peaks seda tulemust halvendama.
(17-01-2014, 01:04 AM)viplala Kirjutas:(17-01-2014, 00:39 AM)phyl Kirjutas:(16-01-2014, 23:18 PM)Rapsijuurikas Kirjutas: Miks peaks vabalthingaval olema selline vastusurve?
Kui on umbes selline vastusurve, siis on mootoril madaltel pööretel jõudu. Miks täpsemalt, siis pead süvenema vabalthingavate mootorite väljalaske kollektorite ja vastusurvete keerulisse maailma.
Kui on kõrge pöörde mootor, tegelikuses, siis kui masin sõidab 80 protsenti ajast WOT (wide open trottel) asendis, siis pole sellist vastusurvet vaja. Vaja on ainult siis mingisugust väljalaske kollektorit (korralikku ja vastavuses kubatuuriga), mis ühtlustab gaaside voolavust ja aitab tekitada gaaside voolavusele inertsi, tänu millele suureneb masinal dünaamiline surveaste ja võimsus suureneb.
Vabalthingavad diisel mootorid on tegelikult kõige tundlikumad, kui pole vastusurvet.
Arutleks sel teemal väheke.
Igasugune jõud tekib siiski kütuse ja õhu plahvatusest silindris. See saab olla seda efektiivsem, mida vähem jääb silindrisse põlenud gaase peale eelmist litakat. Gaasid aidatakse silindrist välja aga suuresti eelmiste gaaside inertsliikumisega.
Seega peaks olema kõige parem selline sumpsi süsteem, kus pannakse väljuvad gaasid kõige kiiremini liikuma, ning mille tulemusena puhastatakse nende liikumise inertsist tuleneva jõuga silindrit.
Vastusurve peaks seda tulemust halvendama.
(17-01-2014, 00:59 AM)IIIFFFAR Kirjutas: Toosama vastusurve, mis kahetaktimehi ajab imesuguseid resonaatoreid kokku keevitama, on niisamuti ka neljataktimootoritel tegus tegelane.
Kogu väljalasketorustik, alates kollektorikõverike pikkusest ja järgneva torustiku jämedusest, on tolle vastasurve tõttu üsna peen kompromiss mootori võimsuse ja väände vahel.
Tolsamal põhjusel näiteks "jõlevägevale Harrikale" sirged torud sättinud "nahkmees" irmus õnnetu oli kui suur looja pühaduseteotuse karistuseks rattalt väände võttis, mis ometi selle ratta parim omadus on. Selle vastu aitasid aga sobivad koonused toruotste sisse. Umbes nigu haavlipüssi tšokid.
Kas tegemist ikka oli vastusurvega? Ehk paigaldati need koonused siiski gaaside kiiremaks liigutamiseks. Nagu ka korstnad laotakse ülevalt kitsamaks, mitte ahjule vastusurve andmiseks, vaid ikka selleks, et liikuvad gaasid surutakse peenemasse torustikku, mille tulemina nende liikumiskiirus suureneb.
(17-01-2014, 01:45 AM)phyl Kirjutas: Mis juhtub, kui gaasidel pole väljalaske koldes inertsi - gaasid ei taha välja liikuda silindrist. Arvestama peab ka seda, et kolb ei lükka 100 protsenti gaase silindrist välja. Pigem lükkab nii 85-90 prossa. Oleneb arvutuslikust surveastmest. Kui on mootoril vastusurve, siis vastusuve tekitab gaasidele suunatud liikumise ja seoses liikumisega omab jällegi massi mis omad inertsi, mis suurendab dünaamilist surveastet.