(28-01-2014, 13:05 PM)olli Kirjutas: Ma arvan et kõik siin on juba aru saanud, mis on Sinu arvamus. Kui Sul isiklikku kogemust ei ole (või on??), siis tundub see kõik puht eestlasliku kadedusena. Teised saavad, aga Sina mitte ja siis vaja teisi maha teha kõigega mis torust tuleb. Õnneks peaks see foorum võimaldama mul nüüd edaspidi Sinu postitusi mitte näha...
Mis kuradi kadedus??? Olla kade iseenda raha hukkamise ja ebamugavuse üle??? Lolliks läinud. Lisaks ongi kogu teema küsimus "kas ostaksid?" - ja ma vastan põhjalikult -ei ostaks, küll aga kasutaks, kui antakse. Jah, proovinud - sõidab. Ei muud. Ja siit tuleb kohe ka küsimus: mitu inimest Eestis on ostnud
OMA raha eest elektriauto? Ma arvan, et neid on "mõned" sest kõik firmadele ostetud "isiklikuks tarbeks" käulad ei mahu slle mõiste alla! Tesla on vist ostetud OMALE, mõni Leaf ja mõni muu veel ka. Ehk vaadake tehnilisse passi, kes on OMANIKU lahtris ja kes on liisinglepingu sõlminud. Ja kõvad ärimehed ärgu targutagu, kudas nende firma vara on nende OMA - ei ole ja ilma maksude tasumiseta ka ei saa! Seega lisa hinnale tulumaks dividendidelt ja saad elektriauto tegeliku hinna. Või tõesti teine asi: liisid ise oma makstud maksudega palgaraha eest.
See, et ka Eestis on inimesi, kes võivad omale lubada igati ausa rahaga osta 15, 18 ja 60K mänguasju, ei muuda seda mänguasja kuidagi majanduslikult mõtekaks! Isegi Teslale peab ikka väga põhjalikult ja kaalutletult neid "mõtekusi" juurde mõtlema, kuigi selle masinaga on see suhteliselt lihtne. Aga hind on igal juhul igasugusest "mõistlikust" piirist väljas. Mõistlik on see, et sedasorti asju ostetakse, mis on tehnoloogilise arengu jaoks hädavajalik aga see ei muuda asja enda olemust majanduslikult mõistlikuks. Ning see on väga suur ja oluline vahe!
PS: minu jaoks (jälle
isklik arvamine!) on oma tagumendi vedamiseks täiesti ebamõistliku hinna ja suurusega tranduleti soetaja samaväärne tegelasega, kes ostab poest süüa ja loobib seda siis kodus prügikasti. Sest et ta "võib seda rahaliselt lubada". Veel hullem: mina vaatan selliseid päris tihti, kui tibladest harimatuid uusrikkaid, kes restoranis tellivad kõige kallima toidu, songivad seda lusikaga (sest lauakombeid need ju ei kipu tundma), matsutavad, luristavad, siis löövad lusika sinna tippu, salvräti nutsakus kõige otsa, hea on kui veel sinna ei sülita ja arvavad, et on Universumi Kunnid, sest "nad võivad".
Mul on tuttavad purjetamise maailmast, kes ostsid Subaru asemele Leaf'i selle pärast, et just toetada tehnoloogia arengut - olles ISE tehnoloogiafirma ühed omanikud. Absoluutselt arusaadav mõte ja pole minu asi, ostsid nad selle OMA rahaga iseendale või tehnoloogiafirmale! Suvel väga napilt (tuleb kilomeetritega arvestada) sobib maakodusse sõiduks, talvel ei kõlba, aga samas teiselt poolt oma elus ei tegeleta ebamõistliku raiskamisega ei elamises ega hobides. Pannes "kõik kokku" on tegu perega, kelle "jalajälg" on pigem väike kui suur. Liskaks teadlikule "toetamise" põhimõttele kaasnes kohe ka see, et nüüd tuleb kõik oma pere sõidud ette läbi mõelda, veetakse tööle-koju kahte tagumikku korraga, ei "siiberdata" niisama mööda ilma ringi ehk tehti ju oma elu ebamugavamaks. Leaf ei ole ega saagi neliveoliseks universaalautoks, seega tuleb paljudest asjadest loobuda. Kui see loobumine on vaimselt vastuvõetav ja viib rahakotist ning Loodusest vähem väärtusi välja pikas perspektiivis, on tegu õige asjaga ja siis saab elektriauto kohta öelda "majanduslikult mõtekas otsus".
Kasvõi selline "lollakas" näide, et i-MiEV'ga ikka ei lähe
talvisele rahvarallile võidu eest võitlema, isegi esimese ringi lõpuni ei jõuaks... Leaf'iga ei jõuaks teise poole lõpuni, sest 1 tund vahepeal laadimsieks jääb väheks, kui lisakatseid ikka autospordi kombel sõita. Aga mistahes "tavalise" autoga võid siiski ka esikohale mõelda, kui Sõidumees oled.
Ja siit tulebki ühene vastus esitatud küsimusele: mina ei ostaks, sest pole nõus loobuma väga paljudest tegevustest. Hetkel veel ei ole meie pere nõus loobuma suvalise hetke (ka -25 külma ja tuisuga!) pikkadest väljasõitudest "asustamata paikadesse" k.a. Uunikute Talveralli tegemisest; pole nõus loobuma mereäärsest suvekodust ja selle kasutamisest; pole nõus loobuma raskema haagise (purjeka) veo võimekusest, metsast puude välja vedamisest jne, jne. Ja kõige vähem oleme me nõus sõitma praeguse ilmaga külmakapis... et teoreetilise isikliku majandusliku suutlikuse juures üldse kuhugi jõuda! Ehk kui see suurusjärk 180-200 tugrikut kuus panna vajaduste ja võimaluste konteksti, on elektriauto kräpp mis kräpp!