Küsimused t-25A-1 kohta

T25-el aeglustav käik jah reverseeritav pole. Tahaks veel teada kust 30-el esisilla jaoks väljavõte tehakse ja kas esisillas kõik pöörlevad sõlmed ka hästi vastu peavad ? Smile
Vasta

(03-01-2014, 15:09 PM)Tehnikamees Kirjutas:  T25-el aeglustav käik jah reverseeritav pole. Tahaks veel teada kust 30-el esisilla jaoks väljavõte tehakse ja kas esisillas kõik pöörlevad sõlmed ka hästi vastu peavad ? Smile
Reduktor kinnitub käigukasti/tagasilla korpuse alla(tava 25-e kastist on see erinev).
Tuttav enda sillaga muud peale rooliotste pingutamise/sisu vahetamise pole tegema pidanud.
Vasta

(03-01-2014, 15:09 PM)Tehnikamees Kirjutas:  T25-el aeglustav käik jah reverseeritav pole. Tahaks veel teada kust 30-el esisilla jaoks väljavõte tehakse ja kas esisillas kõik pöörlevad sõlmed ka hästi vastu peavad ? Smile

Märkus õige, aeglustit ei reverseerita.

Pea kaks korda nõrgema mootori ja kergema masina puhul peaks sild vastu pidama küll.

Kas madalaim punkt on väljavõte või esilla tala?
Vasta

Esisilla tala väidetavalt madalam. Tagasilla all turritav reduktor röövib ka sealt kenakesed sentimeerid kliirensit. Probleemid kardaanvõlliga, mis originaalis kõhu all kaitseta ja näiteks heinavaalul(sinna ümber on jäänud aga ka kartulipealseid jms) sõites ennast kinni mähib. Selle vastu aitab isevalmistatud kaitse, mis aga masina keskosa veel madalamaks teeb. Teine sell suutis kuskil metsas ukerdades selle võlli vastu kändu korralikult kõveraks sõita. Kogematta väidetavalt.Big Grin
Vasta

(03-01-2014, 17:01 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Esisilla tala väidetavalt madalam. Tagasilla all turritav reduktor röövib ka sealt kenakesed sentimeerid kliirensit. Probleemid kardaanvõlliga, mis originaalis kõhu all kaitseta ja näiteks heinavaalul(sinna ümber on jäänud aga ka kartulipealseid jms) sõites ennast kinni mähib. Selle vastu aitab isevalmistatud kaitse, mis aga masina keskosa veel madalamaks teeb. Teine sell suutis kuskil metsas ukerdades selle võlli vastu kändu korralikult kõveraks sõita. Kogematta väidetavalt.Big Grin

T-40AM-il kipub samamoodi olema, et heinaniitmisel ja kaarutamisel korjab ümber kardaanivõlli korralikult heina täis, niiet ei jaksa enam edasi minna. Kataloog küll näitab, et kardaanikaitse on originaalis olemas, aga ühestki poest saada ei ole.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(03-01-2014, 17:53 PM)saarrand Kirjutas:  
(03-01-2014, 17:01 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Esisilla tala väidetavalt madalam. Tagasilla all turritav reduktor röövib ka sealt kenakesed sentimeerid kliirensit. Probleemid kardaanvõlliga, mis originaalis kõhu all kaitseta ja näiteks heinavaalul(sinna ümber on jäänud aga ka kartulipealseid jms) sõites ennast kinni mähib. Selle vastu aitab isevalmistatud kaitse, mis aga masina keskosa veel madalamaks teeb. Teine sell suutis kuskil metsas ukerdades selle võlli vastu kändu korralikult kõveraks sõita. Kogematta väidetavalt.Big Grin

T-40AM-il kipub samamoodi olema, et heinaniitmisel ja kaarutamisel korjab ümber kardaanivõlli korralikult heina täis, niiet ei jaksa enam edasi minna. Kataloog küll näitab, et kardaanikaitse on originaalis olemas, aga ühestki poest saada ei ole.

Selle ise tegemine ei tohiks olla üle jõu käiv protseduur.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(03-01-2014, 23:00 PM)viplala Kirjutas:  
(03-01-2014, 17:53 PM)saarrand Kirjutas:  
(03-01-2014, 17:01 PM)CORRADOg60 Kirjutas:  Esisilla tala väidetavalt madalam. Tagasilla all turritav reduktor röövib ka sealt kenakesed sentimeerid kliirensit. Probleemid kardaanvõlliga, mis originaalis kõhu all kaitseta ja näiteks heinavaalul(sinna ümber on jäänud aga ka kartulipealseid jms) sõites ennast kinni mähib. Selle vastu aitab isevalmistatud kaitse, mis aga masina keskosa veel madalamaks teeb. Teine sell suutis kuskil metsas ukerdades selle võlli vastu kändu korralikult kõveraks sõita. Kogematta väidetavalt.Big Grin

T-40AM-il kipub samamoodi olema, et heinaniitmisel ja kaarutamisel korjab ümber kardaanivõlli korralikult heina täis, niiet ei jaksa enam edasi minna. Kataloog küll näitab, et kardaanikaitse on originaalis olemas, aga ühestki poest saada ei ole.

Ei olegi raske, aga olen originaaliarmastaja!

Selle ise tegemine ei tohiks olla üle jõu käiv protseduur.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

T-25A tuuning tzehhi moodi-
http://www.youtube.com/watch?v=oaD6hw28aRQ
http://www.youtube.com/watch?v=NRXALwiAD_o
http://www.youtube.com/watch?v=kgLiFo5Sqfc- kolmene mootor
http://www.youtube.com/watch?v=SWc2fej74Ug
http://www.youtube.com/watch?v=DX6By6WRBmw -turbo
Vasta

Pull masin tõesti, mootor oli vist kolmene DEUTZ?

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

(06-01-2014, 10:49 AM)mlsluik Kirjutas:  Pull masin tõesti, mootor oli vist kolmene DEUTZ?

Ei ole. See ikka täitsa VTZ. Muidu tore mootor, aga vändad kipuvad pooleks minema. Mina seda turbotada küll ei julgeks ...
Vasta

Jäin vaatama jah et minu DEUTZ vähe teise kujuga... Wink

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Lisan lubatud pildid vintsi paigaldusest,nüüd hea jvv lülituskang fikseerub kenasti kronse taha ja ei tule ise välja,kartula võtmisel tuli pidevalt õigest asendist välja.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta

Ära tahad ennast tappa või mis? Rolleyes

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Miks nii arvad?Esialgu suitsiidi plaanis pole ja vintsi ülesanne on vajadusel ülesmäge jääpeal liikuma end tõmmata kohaltvõttes.Mullu tuli sõiduauto ja veniva köiega masin liikuma saada.Jõunumbriteks sama vints kolmnurga otsa korralikult kinni.
Vasta

(01-02-2014, 20:40 PM)muska71 Kirjutas:  Miks nii arvad?Esialgu suitsiidi plaanis pole ja vintsi ülesanne on vajadusel ülesmäge jääpeal liikuma end tõmmata kohaltvõttes.Mullu tuli sõiduauto ja veniva köiega masin liikuma saada.Jõunumbriteks sama vints kolmnurga otsa korralikult kinni.
Pane kasvõi kolmest kohast tavaline kett ümber ratta ja puudub vajadus selle vintsiga mäest üles tirimise järele. T16 le panime eelmine aasta nii ja haarduvus libedal pinnal paranes ulmeliselt. Smile
Vasta

Võtad vanaema lehma keti, keerutad selle nagu serpentiini ümber ratta ja ei jää muffigi lumeketile alla. Ma igatahes sain põkal niimoodi esiotsa maast lahti, vedas mis kole. Ja mingeid meeletuid ressursse ka ei nõua.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(02-02-2014, 10:16 AM)Daff Kirjutas:  Võtad vanaema lehma keti, keerutad selle nagu serpentiini ümber ratta ja ei jää muffigi lumeketile alla.
...

Sedasi saab öelda vaid see, kes pole õiget lumeketti proovinudToungue

Eks abiks on ikka (panen isegi oma saskale), kuid õige lumeketi vastu ümarate servadega traat ei saa.

Vintsi ja juhi vahel peaks olema mingigi ekraan, et trossi katkemisel juht ei poolduks.
Vasta

Doktor V6sale: ma arvan, et ma olen lumekettidega rohkem sõitnud kui mõned neid näinud on. Olude sunnil on sõidetud nii norra jääketiga kui ka tavalise "lehmaketiga", euroopa variant. Samuti on tulnud kasutada tavalisi ketijuppe mis kolmest kohast ümber ratta pannakse.

Nüüd T-25 kohapealt. Üks talv laenasin tuttava käest oma põka tarbeks spetsiaalselt norra ketist tehtud lumeketid, et paar pinu puid metsast välja sikutada. Väga head tööd tegid. Liikusin nagu suvel.

Teine aasta ei viitsinud mässata selle laenamisega ja kerisin vanaema neli lehmaketti ümber ratta. Tegin täpselt sama töö ära ilma et märkimisväärset vahet oleks olnud haardumisel. Kannatas pigem esteetiline pool. Norra kett nägi silmale parem välja.

Nüüd kui asjale süvitsi läheneda siis leiaks kindlasti norra keti kasuks mõne plussi kui väga tahta.
Näiteks norrakas veab kindlasti paremini kui põka on ainult ise enda raskusega maapeal. Kui aga võtad midagi haakesse, et masinal raskus peal on, siis on juba suht suva, mis seal rehvi ja jää vahele jääb. Kui tavalise "muu-muu ketten-iga" (laen austria politsei sõnavarast) juba esiotsa maast lahti tõstab, siis ei saa öelda, et asi kehv on.
See on minu subjektiivne arvamus, mis on välja öeldud isikliku kogemuse põhjal.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(02-02-2014, 10:25 AM)v6sa Kirjutas:  Vintsi ja juhi vahel peaks olema mingigi ekraan, et trossi katkemisel juht ei poolduks.

..... ja kõrgel asuv trossi tõmbepunkt ajab traktori nina püsti ja lõpuks ülekaela. Kohustuslik oleks tross üle madalal asuva rulliku panna.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Elektrivintsi korral pole see ületõmbamine vist väga teemaks... Aga märkus on muidugi õige.

(02-02-2014, 11:45 AM)Daff Kirjutas:  ...
ma arvan, et ma olen lumekettidega rohkem sõitnud kui mõned neid näinud on. Olude sunnil on sõidetud nii norra jääketiga kui ka tavalise "lehmaketiga", euroopa variant. Samuti on tulnud kasutada tavalisi ketijuppe mis kolmest kohast ümber ratta pannakse.
...

Seega on kõik õigete lumekettide pruukijad rumalad ja ei mõista odava lahenduse kasulikkust? Seda Sa ometi öelda ei soovinud?

Loomulikult on lehmakett parem, kui pelk kummist krihv (pealegi, pahatihti juba aastakümnetepikkusest tööst kõvastunud ja olulise osa oma kõrgusest kaotanudki). Aga olles ise ka nii mõnegi erineva masinaga erinevaid hangi alistanud, siis lehmakett on üsna halb abimees kõval ja libedal pinnal. Pealegi on see nõrk - olen paar korda metsas saanud tavalise kulumata nõukaaegse lehmaketi pooleks. Ilmselt tehase praak, kuid katkenud keti paikamine lumehanges on üsna tüütu. Puruneb see ju siis, kui olukord on niigi lootusetu piiril...

Ma ei taha öelda, et lehmaketist abi ei ole. On ikka, kuid õigest lumeketist on enam abiCool

Kas keegi on raatsinud kruvinaaste pruukida? Kogemused?

Mina olen ühe kruvinaastatud Valmetiga lükanud paar kilomeetrit mägist teed. Pidamine oli märkimisväärselt hea. Samas kurtis kasutaja, et metsas pole neist mingit abi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 9 külali(st)ne