Teema on suletud

"Nutumüüri" teema poolitus: magnetlüliti ja teema-arendused
#21

(19-02-2014, 12:45 PM)aavu Kirjutas:  0 peaks minu arusaamist mööda iga kliendi oma asi olema, sest uue skeemi järgi võrgust nulli ei tule. Tuleb kaitsenull ehk siis see rohe-kollane.
vastupidi. Null on vooluringi osa ja selleta ei saa Sulle tegelikult isegi (1 faasi) elektrienergiat müüa. Kui lajatada kohalik maandus vooluringi osaks, võib 220V asemel Sul 1 faasi süsteemi pingeks kujuneda midagi muud. Volte võib kujuneda nii rohkem kui vähem. Nimelt Sa ei saa kohapeal maast täpselt sama "nulli", mis EE pool Sulle pakutakse. Lisaks võivad ka liinis potentsiaalid muutuda. Kui muutuvad koos, jääb pinge nende vahel samaks.
asja nimi on "nullitriiv" ja seepärast ei passi ka võrgust pakutav null maanduseks - see võib erineda kohalikust maast piisavalt, et inimenegi hakkab maandatud korpustest särtsu saama. Rikete või valestiühendamiste puhul võib asi veel hullem kujuneda...

Daff rääkis ülal sama asja - ainult et võrgunulli ja maanduse kokkupanek ei ole päris nii mustvalge. N/PE või PEN-latt on tänapäeval ikka liitumiskilpide osa. Sel teemal ma aga parem ei targuta.

edit:
(19-02-2014, 13:05 PM)Marko Kirjutas:  Mismoodi see liiva sisse susatud maandusvarras kaitseb, kui kaagid faasi 380V lasevad? Sellest võib siis abi olla, kui liini null katkeb, ehk hoiab võrgu ebasümmeetriast tingitud pingetõusu tagasi.
kaakidel ei ole Sulle ka parima tahtmise korral faasiks kohe kusagilt 380V võtta. Neil on ainult 220V faasid. Sorri, aga sellised elementaartõed võiks enne "targa jutu" jagamist selged olla või siis jutt jagamata jääda.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
#22

Nu, krdi hea on lugeda, kuidas asjapulgad asju õigete nimedega nimetavad. Mina ei tea asjast "pehmet lõhnavat asjagi". Aga seda tean, et mul on kilbis viie juhtmega asi sees surisemas. Kolm faasijuhet, üks sinine juhe (küllap see on siis kuulus 0 -faas) ja kolla-roheline juhe, mis on siis maandusjuhe. Nii seda rahvakeeli kutsutakse. Alajaamast jookseb see meie EE kilpi. Selles kilbis on samuti mingi ora maanduseks maa sees. Sealt tuleb see joru majja, kus on jaotuskilp. Sel jaotuskilbil on samuti maanduse jaoks oma traat, mis jookseb majast välja ja maa sisse, jaotuskilbis on aga need (peakilbist tulev ja jaotuskilbis olev) maandused kokku liidetud ühise klemmliistu alla. Sinna klemmliistu alla on ühendatud siis kogu maja kolla-rohelised juhtmesooned. Eraldi 0-faasi sinisest juhtmesoonest. Olen näinud ka selliseid ühendusi, kus on kokku pandud ühise liistu alla nii maandus kui ka 0-faas.. küllap see ei ole õige, nii võiks siis ju igast pistikust tuleva otsa otse mulda lasta ja loota, et käib küll....
Vabandan juba ette, kui natuke metsa poole jutt sai...


#23

TO: 13piisab
Maja faasis on 380V siis, kui kaablikutid 0 ja faasi segi ajavad. Korduvalt nähtud ja küllap juhtub edaspidigi. Elementaarsed tõed on selged, neli aastat tuupisin.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#24

(20-02-2014, 12:47 PM)Marko Kirjutas:  TO: 13piisab
Maja faasis on 380V siis, kui kaablikutid 0 ja faasi segi ajavad. Korduvalt nähtud ja küllap juhtub edaspidigi. Elementaarsed tõed on selged, neli aastat tuupisin.

Ma kohe ei suuda eemalt vaadata, kisub kangesti ka asjatama...

Faasis on pinge - mis see tähendab? Pinge, kui potensiaalide vahe, on kahe punkti vahel. Kui "faasis on 380 V, siis mille suhtes? Maa potensiaali, paigaldise neutraaljuhi ( N ), kaitsejuhi PE, kombineeritud PEN juhi, teise faasijuhi suhtes? Rolleyes
#25

(20-02-2014, 12:40 PM)Tift Kirjutas:  Sealt tuleb see joru majja, kus on jaotuskilp. Sel jaotuskilbil on samuti maanduse jaoks oma traat, mis jookseb majast välja ja maa sisse, jaotuskilbis on aga need (peakilbist tulev ja jaotuskilbis olev) maandused kokku liidetud ühise klemmliistu alla. Sinna klemmliistu alla on ühendatud siis kogu maja kolla-rohelised juhtmesooned. Eraldi 0-faasi sinisest juhtmesoonest. Olen näinud ka selliseid ühendusi, kus on kokku pandud ühise liistu alla nii maandus kui ka 0-faas.. küllap see ei ole õige, nii võiks siis ju igast pistikust tuleva otsa otse mulda lasta ja loota, et käib küll....
kõik on õige ja see maanduste + nullide kokkupaneku ja hargnemise koht ongi PEN-latt. Seda tehakse üks kord - hilisemates kilpides enam mitte. Seesama latt kaitseb Sind (ja Su elektritarbijaid) nt õhkliini parandamisel tekkida võivate inimlike vigade eest, kus faas ja null ära vahetatakse. Nagu teemaalgatajal kirjelduse põhjal juhtus.
kohalikku maandust saab tegelikult nulliks kasutada. AGA mitte eriti edukalt. Maandustakistus on enamasti 30..100 oomi. El liin on <1 oomi / km. See tähendab, et maapind (ütleme, et maandustakistus on 100 oomi) on tarbijaga jadamisi ning nt 2,2kW tarbija (nominaalpingega 220V ehk siis takistusega 100 oomi) saab vaid pool pinget ning teeb pool tööd. Kui teeb. Teise poolega saab maapind köetud Wink
(...ja takistuste erinevuse tõttu ei teki PEN-latil ka elektronidel kiusatust EE nulli asemel kohalikku maasse pugeda - nemad lähevad ikka sinna, kus on väiksem takistus ehk EE poole)

edit: PEN latt (kus ikka on kohalik maandus ja võrgu-null kokku ühendatud) kaitseb muidu veel ka nulli katkemise korral - kui katkeb, jäävad eri faasidel töötavad tarbijad vooluringina teineteisega jadamisi. Pinge ahela otstel on 380V. Kui ahelasse satuvad sama võimsusega (st ka sama takistusega) seadmed, jääb kummalegi 190V ja elavad vast asja üle. Ilmselt ka töötavad. Kui on aga ahelas nt 5W kellraadio ja 2kW boiler, siis kellraadio saab pea kogu 380V endale ning ta ei pruugi sellest just hästi arvata...

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
#26

(20-02-2014, 13:15 PM)13piisab Kirjutas:  ..... Seda tehakse üks kord - hilisemates kilpides enam mitte. Seesama latt kaitseb Sind (ja Su elektritarbijaid) nt õhkliini parandamisel tekkida võivate inimlike vigade eest, kus faas ja null ära vahetatakse. Nagu teemaalgatajal kirjelduse põhjal juhtus.

edit: PEN latt (kus ikka on kohalik maandus ja võrgu-null kokku ühendatud) kaitseb muidu veel ka nulli katkemise korral - kui katkeb, jäävad eri faasidel töötavad tarbijad vooluringina teineteisega jadamisi. Pinge ahela otstel on 380V. Kui ahelasse satuvad sama võimsusega (st ka sama takistusega) seadmed, jääb kummalegi 190V ja elavad vast asja üle. Ilmselt ka töötavad. Kui on aga ahelas nt 5W kellraadio ja 2kW boiler, siis kellraadio saab pea kogu 380V endale ning ta ei pruugi sellest just hästi arvata...

Keegi peale elektritöödega tegeleva ksf! Klaave? pole siin väitnud, et faasijuht ja PEN kusagil ära vahetati, pealegi poleks see ilmselt lõppenud ainult magnetkäiviti mähise läbipõlemisega. Teemaalgataja mainis "nulli" kadumist, ilmselt toimus ikkagi kasf! 13 poolt toodud viimane tsenaarium.
#27

ma saan teemaalgatajast aru, et lüliti põlemise järel mõõdeti tema ees faas-null vahelisi pingeid ning leiti vähemasti üks mille puhul oli tulemiks 380V:
(18-02-2014, 22:10 PM)ert Kirjutas:  Ja kärsahaisu oli kapi juures kõvasti tunda toona. Kui nüüd mälu ei peta, siis kõige rohkem oli ühel faasil 383v sees, ehk siis ilmselt on see magnetlüliti 220.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
#28

Vägisi tuleb meelde ütlus naaberrahvalt, kus vanaema õpetab lapselast
" Utsis sõnok,utsis, a to stanes toze elektrikom" Big Grin

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
#29

(20-02-2014, 15:24 PM)13piisab Kirjutas:  ma saan teemaalgatajast aru, et lüliti põlemise järel mõõdeti tema ees faas-null vahelisi pingeid ning leiti vähemasti üks mille puhul oli tulemiks 380V:
(18-02-2014, 22:10 PM)ert Kirjutas:  Ja kärsahaisu oli kapi juures kõvasti tunda toona. Kui nüüd mälu ei peta, siis kõige rohkem oli ühel faasil 383v sees, ehk siis ilmselt on see magnetlüliti 220.

Mina ei saa suurt midagi aru, mis toimus ja mida soovitakse. Aga et oma armsaks saanud versiooni edasi kaitsta, siis küsin, et miks ainult üks faas leiti, mille pinge PEN suhtes oli 380 V, mitte 2 faasi? (no vb oli ka teine aga seda ei mainita).
Kui käiviti või kilbi juures pingeid mõõdeti, kindlasti oleks ka märgatud, et normaalselt pingestamata metallosad kipuvad "väristama" ja sedapoleks teema autor kindlasti jätnud mainimata. (olen isegi paar korda , tõsi küll, sedmetel faasi ja "nulli" (PE või PEN) ühendades segi ajanud, muljed on eredad ja sügavad, ei unustaks sellist asja kindlasti mainimata)
Aga kas ebasümmeetrilise koormuse korral see kunstlik "null-punkt) üldse saaks nii palju paigalt nihkuda, et faasi suhtes pinge oleks 383 V? (aga vb mälu siiski petab, või mõõduriist? No ilmselt siiski ei peta...)
Jah, on jälle, mille üle mõelda... Autor võiks lisavihjeid anda, aga ilmselt pettus ja solvus või ei huvitagi teda tegelikult see äärmiselt tähtis teema ja arutelu, mille ta tahtmatult valla päästis? Rolleyes
#30

See 380 faasis kestab väga lühikest aega, siis hakkab maaühendus vastu ja lööb kaitsme välja, väidetavalt on liiga hästi tehtud maandus maja põlema pand.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#31

(20-02-2014, 20:54 PM)Marko Kirjutas:  ...väidetavalt on liiga hästi tehtud maandus maja põlema pand.
möhh? nüüd tuli kohe paanikaosakond peale. mul keldris pekstud kolme meetrine vasklatt diagonaalis vundamendi alt õue ja kaitsenull selle külges, kuna lekkevoolu kaitsme panemisel kästi koleväga hää maandus saada. ja õues on veel tükk maad pikem vasklatt, mis mutritega jätkatud, taotud ka mättasse, et ülepingekaitsmel oleks igal juhul kindel maandus olemas. see ju vist töötab nii, et kui mingis faasis pinge liiga rammusaks läeb siis lastakse ots mättasse.
kas nüüd pean hakkama asju kiirelt likvideerima?
#32

Ei julge garantiid anda aga teoorias on võimalus olemas et kogu küla ebasümmeetria sinu juhtme kaudu maasse üritab minna. Vool võib olla tuhandetes amprites. Eelduseks muidugi ülejäänute pohhuism, maasse kaevatud ämber, mis mõõtmiseks vett täis valatud Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#33

(20-02-2014, 20:54 PM)Marko Kirjutas:  väidetavalt on liiga hästi tehtud maandus maja põlema pand.
Rolleyes Džiisas! Kass, Kass, tõuse üles, vaenlane maal!
Ütle oma sõna ja riputa või tõesti diplom kõrvale, muidu hakkab paanikaosakond siin polditangidega oma maandusi pooleks kaksama!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
#34

Naljanurk?

Jätkaks. Teatavasti on seinas pinge kusagil 230V. Kui teise 230V faasi kõrvale paned. Saad kokku 400V. Unustage ära mida mate tunnis õppisite 230+230 ei ole 460 vaid 400.

See jutt vastab tegelikult ka tõele aga maandusest maja põlema panemise probleemid hakkavad ikka liiga kehvas mitte liiga heast maandusest ja ämber oli ilmselt selle põlema läinud maja maanduse küljes. Või kontroll mõõtis maanduse takistust, siis kui olid vahetult tuletõrjujad oma vee sinna kõik maha ajanud.

Hea mõte on teha oma majale lisaks piksevarras mis on maandamatta. Vähendab tunduvalt vardasse sisse löömise riske.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
#35

Ei ole vaja, probleem on üliharuldane, teoreetiliselt võimalik siiski.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#36

(20-02-2014, 21:57 PM)karvik Kirjutas:  Jätkaks. Teatavasti on seinas pinge kusagil 230V. Kui teise 230V faasi kõrvale paned. Saad kokku 400V. Unustage ära mida mate tunnis õppisite 230+230 ei ole 460 vaid 400.

Lõpuks leidus ka üks foorumi kasutaja, kes on natuke tänapäevase särtsuga tuttav. Seni kõik kribavad pingeteks 220/380V, hakka või arvama, et peale uusi piirilepinguid jälle nõuka standardid kehtima hakand.

Kui nüüd asjatundjad selgitaks ära faasid ja neutraalid ja kaitsemaandused; kaitsmed ja rikkevoolukaitsmed ja ülepingekaitsmed, siis ksf Kassi diplomit ei hakka tahtmagi - piisab näpujäljest (loe: käpajäljest).

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
#37

(20-02-2014, 21:44 PM)Basilio Kirjutas:  
(20-02-2014, 20:54 PM)Marko Kirjutas:  väidetavalt on liiga hästi tehtud maandus maja põlema pand.
Rolleyes Džiisas! Kass, Kass, tõuse üles, vaenlane maal!
Ütle oma sõna ja riputa või tõesti diplom kõrvale, muidu hakkab paanikaosakond siin polditangidega oma maandusi pooleks kaksama!

Maandusjuht peab olema süttivast/tuleohtlikust pinnast isoleeritud, kanduritega puitseinast eemale viidud, vanal ajal plekid, asbovärgid jne... Rikke korral hea maanduse puhul võib maandusjuht teoreetiliselt tõesti kuumeneda ja midagi põlema panna. Tänapäevase korraliku maandusseadme ja vaskse 16 mm2 maandusjuhi korral ilmselt rohkem teoreetiline variant.
Muide, diplomi tegin endale ise kadunud isa Aiandus-mesindusseltsi diplomi kaantest, ei ole ise eriti rahul sellega ja on plaan teha uus, praegu on igasugu häid materjale saada, paljundusmasinad ja skännerid... ei hakka seda vana tööd siia üles riputama. Elektrist ei tea ka suurt midagi eriti, ainult seda, et tuleb seina seest ja seda nii umbes tuhat viimast aastat...
#38

(20-02-2014, 22:32 PM)metsakohin Kirjutas:  Lõpuks leidus ka üks foorumi kasutaja, kes on natuke tänapäevase särtsuga tuttav. Seni kõik kribavad pingeteks 220/380V, hakka või arvama, et peale uusi piirilepinguid jälle nõuka standardid kehtima hakand.
suurim elektritootja (ja suuremaid müüjaid) pakub vaid 220V - lepingupõhjades on 1x220V ja 3x220V. Mis uuele standardile Sa viitad?

suunav küsimus: mitme voldi elektrisüsteem Su sõiduauto(de)l on? Wink

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
#39

(21-02-2014, 08:41 AM)13piisab Kirjutas:  
(20-02-2014, 22:32 PM)metsakohin Kirjutas:  Lõpuks leidus ka üks foorumi kasutaja, kes on natuke tänapäevase särtsuga tuttav. Seni kõik kribavad pingeteks 220/380V, hakka või arvama, et peale uusi piirilepinguid jälle nõuka standardid kehtima hakand.
suurim elektritootja (ja suuremaid müüjaid) pakub vaid 220V - lepingupõhjades on 1x220V ja 3x220V. Mis uuele standardile Sa viitad?

suunav küsimus: mitme voldi elektrisüsteem Su sõiduauto(de)l on? Wink

12V, aga kui testriga mõõtma hakkad, siis geneka väljund vool on keskelt läbi 14,2- 13,5 (oleneb, kui kulunud genekas on).

Parem küsimus on see, et mitme voldi elektrisüsteem mobiil telefonil on?

Come to the dark side, we have cookies!
#40

Ikka lahja genekas küll, kui väljundvool ainult 14,2 - 13,5 on, sellega ei saa ju esitulesidki eriti kasutada.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne