[Laurts]

Keegi oskab öelda kabriolett T-25A rooli (kui kõige kõrgema punkti) ligikaudset kõrgust maapinnast? Sumpsi vast saab panna hopsti otsast ära käima.

Kui soetada sõrestikuga või kabiiniga masin ja kabiin maha võtta (garaaz on madal) kas siis on traktor veel ülevaatuse meeste ja inspektorite silmis ÜV ja maanteekõlbulik või võib selline ümberehitus probleeme põhjustada?

[muska71]

Põkal jvv zimmer lekkima hakanud,zimmeri enda vahetus vast suht lihtne ümber võlli olev kaas maha ja ilmselt sealt saab välja õngitseda,aga ka jvv võllil endal kena lõtk laagris ja soovib otsa laagri vahetust arvatavasti ja see juba lõbusam tegevus.Tolle kaane eemaldusest ilmselt abi vähe,et palju lammutamist vaja ette võtta,et otsa laager kätte sada?

[meli666]

Vaikselt mõttes T-25 ridapump soetada. Jaoturpeaga pendeldab pööretega tühikäigul, laseb naftat karterisse jne.
Odavaim variant oleks ilmselt otsida mingi russilise pump ja see lasta teadjatel ära remontida ja siis D-21 vastavalt ümber häälestada.
Kuna mul põka 71 aastast ja summuti alla küljepeale, siis ilmselt see tuleb ringi ehitada, et pump ära mahuks.
Aga mida peaks russilise ridapumba pealepanekul veel tähelepanu pöörama. Neid vist erineva õlitusega ka? Mõtlen, et osadel on nagu see õli pumpa lisamise kork küljepeal ja osadel pole.
Samas jäi silma mingi uus Europump: http://www.agroparts.ee/traktorid-4/t25-...-euro.html
Oskab keegi sellest miskit rääkida. Peale gaasihoova tundub nagu veel mingeid hoobi olevat pumba küljes või siis pildilt lihtsalt tundub.
Kõige kindlam, aga ka kallim variant oleks selline ridapump: http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et
Pilti vaadates ei paista aga pimenuuti küljes olevat.

[Jokker]

Vaikselt mõttes T-25 ridapump soetada. Jaoturpeaga pendeldab pööretega tühikäigul, laseb naftat karterisse jne.
Odavaim variant oleks ilmselt otsida mingi russilise pump ja see lasta teadjatel ära remontida ja siis D-21 vastavalt ümber häälestada.
Kuna mul põka 71 aastast ja summuti alla küljepeale, siis ilmselt see tuleb ringi ehitada, et pump ära mahuks.
Aga mida peaks russilise ridapumba pealepanekul veel tähelepanu pöörama. Neid vist erineva õlitusega ka? Mõtlen, et osadel on nagu see õli pumpa lisamise kork küljepeal ja osadel pole.
Samas jäi silma mingi uus Europump: http://www.agroparts.ee/traktorid-4/t25-...-euro.html
Oskab keegi sellest miskit rääkida. Peale gaasihoova tundub nagu veel mingeid hoobi olevat pumba küljes või siis pildilt lihtsalt tundub.
Kõige kindlam, aga ka kallim variant oleks selline ridapump: http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et
Pilti vaadates ei paista aga pimenuuti küljes olevat.

Ja sellel viimasel ei olegi pimenuuti. On ainult koonus ja kiilusoon.

[Laurts]

Palju võiks t-25 ressurss olla mototundides? Vaatan lahtiste silmadega põkade turul ringi, mõned müüjad on kuulutuses välja toonud töötunnid - mõnel seal ainult 500 (see siis nagu uus traktor?) mõnel 1500, mõnel 2000. Mis numbrite juures tavaliselt tuleb kapremondi peale mõtlema hakata?

[phyl]

Kui õli on vähegi vahetatud, siis ikka 6000 tundi peaks muretult vastu pidama.

Aga eestlane ja traktori/auto hooldus (lubage naerda).

[mlsluik]

Kui õli on vähegi vahetatud, siis ikka 6000 tundi peaks muretult vastu pidama.

Aga eestlane ja traktori/auto hooldus (lubage naerda).

T25 6000h juures on sama hõre kui roostes sõel...

Mtz kaprem oli vist 5500-6000h, jumzil üle 7000h. Reaalselt käivad muidugi kauem.


Hoolduse peale tuleb vist öelda et ju ma pole siis õige eestlane , aga üldjoontes see tõesti nii on kahjuks. Summad ei ole üldse suured kui pidevalt pill korras hoida.

[unimüts]

Palju võiks t-25 ressurss olla mototundides? Vaatan lahtiste silmadega põkade turul ringi, mõned müüjad on kuulutuses välja toonud töötunnid - mõnel seal ainult 500 (see siis nagu uus traktor?) mõnel 1500, mõnel 2000. Mis numbrite juures tavaliselt tuleb kapremondi peale mõtlema hakata?

Reaalselt

Vene õlidega:
Mootor 3000tt ja lekkeid rohkem kui kastekannul ja mootor ise läbikulunud.

Käigukast peab viisakalt üleval end kuni 2000-2500tt. Siis on juba lõtkud sisse tekkimas 90% masinatest. (10% on hästi hoitud ja lõtkud tekivad lihtsalt oma 500tt hiljem) See on ka tüüpiliseks miks t25a masinad enamjaolt ei pea vastu.

Kapremondiga üldse nii, et rusi ei võetud kapremontigi, enne kui 6000tt kellal polnud. Vene kirsamäärdega sõites ei imestanud ka, samas näiteks soomest tulnud Progress 825 masinatel võib vabalt 6000tt kellal olla ja pole ka ühtegi polti lahti keeratud. Metsaveo rusidel olen näinud masinat millel vurati kas 7 või 8a jooksul 12t tt kellale. Polnud ka kohta kuigi mida üle polnud käidud.


Majandites likvideeriti enamjaolt t25a masinad seal 1800tt juures. Järgneva 20a jooksutasid tegelased kellale oma 1200tt juurde ja seeõtttu võibki suurelt jaolt öelda, et vanemad masinad on oma aja julgelt ära elanud.
Põhiprobleemideks on viletsad õlid, elektrisüsteemi isearetused, mädad plekid ja 8h jutti ebakaines olekus eelmine omanik kes pukis oli.

Masinad mis on 0-1200tt töötanud ja pärinevad väiketalunike erakätest. Need on ka juba nii ja naa.
Teadmised nende omamiseks ja nende kasutamiseks võeti ikka majandi voovadelt ja tulemus kahjuks suht nutune peale seda.
Igasugused ümberehitused (a'la jagajate vahetused tundmatute vastu, plekkide sisse suurte aukude lõikamine (olgu selleks kapoti või akukasti sisse suured augud)) Rääkimata sellest, et paljud ei oma kuuri, kuhu see t25a sisse ajada (kabiinita 2m kõrguse ukseavaga või 2,65/2,75m ukseava kabiiniga masinale) - Selle puudumise tulemusena enamik masinad seisavad väljas, vene raud roostetab, rehvid pragunevad, kummidetailid juhtmed, tihendid purunevad/kivistuvad. - enamjaolt kurb vaatepilt alatihti oleks tahe, omaniku ennast ka poolde säärde lumehange tõsta paariks nädalaks.

t25a kapremonti läksid kusjuures need masinad seal 3000 ja 4000tt juures. (see pole ametlik number vaid sellise numbriga olen kohanud masinaid, kes on käinud kapremondis (näiteks Sauel))

Töötundide kohapealt
Ise olen võtnud nii: 1 töötund = 100km autosõitu.
1000tt seega 100 000 km sõitu vene autoga. Nüüd mõtleme, mis juhtuks 25a jooksul vene autoga, kui masinat kasutatakse vähe ja temast ei hoolita. (tüüpiline omanik)


Erakogemusest võin niipalju öelda.
Olen viimase 15a jooksul huvi pärast silmanud, mis masinad müügis. Iga aastaga on asi hullemaks läinud. Vähem masinaid müügis ja needki viimased rapped. Viimasel aastal on olnud 3 t25a masinat mida võiks kodu tuua. Üks oli uus 300tt kabiinita iludus 5,5k €, teine kabiiniga hoitud masin 5k € (kolmanda tõin kodu). Ütleme nii, müügis olevatest on saasta ja korraliku suhe seal 1/10le.
Seeõttu ongi raske leida korraliku. Sest masin mis on garaazis seisnud, hästi hoitud, ilma ümberehitusteta. (heal juhul ka tänapäevaste rehvidega, millel pole mõrasid) hinnaklass sinna 5-6,4 tuhande kanti. Paljud lihtsalt ei taipa, et võid ju selle odava juustu kodu vedada, kuid paar tuhat tuleb talle ikka juurde tõsta. Tegu pole lääne autoga mis istud sisse ja sõidad.


Hindadest ja välimustest. Näitena
http://www.osta.ee/t-25a-45876936.html
Tüüpiline eestlane näeb puuduolevaid detaile. Mina aga näen suht korralikult hoitud masinat, millel värvkate korralik, suuremaid lekkeid ei näe.
Puuduolevad/katkised detailid asendab ca 1500-2000euriga ja omatakse juba turu odavamat masinat. Kuid ostjad tahavad enamjaolt kohe rooli istuda. Ei näha ette, et praktiliselt iga masinaga tuleb teha kohe lisakulutusi.
Teine näide
naide 2
Näha kõveraid plekke ja ülelakutud masinat, mis väljas seisnud (värvi kohati maha visanud ja roostes)
Kolmas näide
http://www.soov.ee/jogevamaa/Traktor_T_2...m?ca=1&w=3
Vanusega (1978a masin) ära pleekinud ja sellega seotud amortiseerumine.

Hetkel jah kuigi halvad näited, kuna häid masinad pole hetkel müügis. Reaalne on ka see, et hea masina eest tuleb välja käia suurt hinda. Kuid teine variant on, osta saasta ja seda lihvida paremaks. - kuigi ega seegi odav tule sest vene traktori varuosade saadavus ja kvaliteet on hullem kui l..i veniv püksikumm.

Ja sellel viimasel ei olegi pimenuuti. On ainult koonus ja kiilusoon.

eelnevalt ridapumbast. Ridapumbal käib pimenuut selle koonuse otsa. Uuemaltel pöörispea pumpadel ju sama teema. Lihtsalt pöörispeapumpadel on see pimenuut ostes kaasas. Ridapumbal aga peab eraldi 15euri eest kaasa ostma.
Alates 1994a likvideeriti see pimenuut ära ja asendus ta täielikult aukliku hammasrattaga. Seda varianti kohtas ka vanematel masinatel, kuid üliharva ja see tekitas segadust. Reaalselt aga likvideeriti üks logisev detail vahelt ära. UUematel rusidel ka see pimenuut kadunud ja asendunud aukliku hammakaga.
Lisasin manusesse ka vaate enda masina jaotuskasti. Seal koonusega auk vastu vaatamas ja pimenuuti ei saa kuhugi panna.

[phyl]

OT: aga hämmastav hinnaga traktorid on müüki tulnud: http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et

http://www.kuldnebors.ee/search/pollumaj...uage_id=et

Ja räägite siin põka eest 4000 euri maksmisest

[unimüts]

Nii huvi pärast küsiks, et kuidas peaks siis originaal ridapumba ostes edasi tegutsema. Et siis on liistusoonega koonusvõll sellel otsas.
Kas vanalt jaoturpeaga pumbalt saaks võtta selle pimenuudi? On see koonusühendus nüüd üldse ridapumba omaga sama? Või peab ikka see 15.- kulutama.
Kas seal viimasel pildil olev lahendus on saavutatav ilma mootori otsa laiali lammutmata. Ehk siis, kas läheb kogu hammasratas vahetusse või saab niimoodi, et see pimenuudi südamiku saab asendada lihtsalt selle liistusoonega koonussüdamikuga. Ja selle vahetuseks piisaks ainult pritsereguleerimise kolme poldiga kaane mahavõtmisest?
See uus lahendus omamoodi. Kogu ülekandes tekkivad jõud saab pumba käitusvõll. Vanal pimenuudiga lahendusel oli ikka asi vaskpuksil. Pluss pimenuut ise andis mänguruumi.
Igatahes oma vanakesele sai ostetud üks kasutatud russi ridapump. Ja läheb see peale. Ennem muidugi vaja lasta spetsialistidel asi ära häälesta. Pluss siis veel summuti ringi teha.
Oskab nüüd keegi öelda, kus Lõuna Eestis saaks pumpa remontida? Põlvas enam igatahes ei tehta. Keegi rääkis midagi Tartu Füüsikainstituudist või kuskil seal lähedal pidi miskit saama. Kuskilt on kõrvu jäänud Parksepa Võrumaal. Aga, kus täpsemalt, jällegi ei tea.
Eelnevalt siin räägiti korralikest T-25-st, mis maksavad seal 4000.- ja peale.

Kas sul on samasugune hammakas jaotuskarbist vastu vaatamast nagu mu pildil?
Koonused jah on samad. Kui sul just ei vaata pumbal suur mutter vastu mis on splinditud. Uuemad rusi pumbad hakkasid ju alles 1995a ja üles tulema. - Vist.
Reaalselt pole ma veel näinud töötavat versiooni mtz pumbast ja d21 mootorist. Jah neid on paigaldatud, kuid see tulemus sama nagu naisele tõmbelukk.....

jaotuskastist sa seda hammakat välja ei saa ilma otsakaane eemaldamata. Juhul kui sul on pimenuut siis las olla, kui on koonus auk ja aukudega hammakas siis keerulisem juba uuemat pumpa leida.

Summutiga sul tuleb tõsisem jebla. Nimelt sul ju vanatüübi seanina t25. Seal esmalt summuti alla. See tähendab et isegi 2ne ridapump ei sobi 1:1 külge. Summuti jääb ca 4cm ette.
Sa ei saa ka summutit üles viia kasutades uuemaid juppe. Õhufilter jääb ette koos õhu sisselaske kollektoriga.
Ütleme nii, et mul endal on samasugune masin ja samadel põhjustel ei ole pumba välja vahetanud.


harkovi t25

Tartu kandis võtab pumpasid ette http://tehnoilves.weebly.com/
Parksepa genadi 53982319

[E303]

Sellistest kuulutustest tuleks kõrge kaarega mööda käia sest selle taga tegutsevad sulaselged välismaised petturid ja juba pikemat aega müüakse Kuldses börsis imeodava hinnaga traktoreid.Kui tahad aga osta siis tahetakse ettemaksu ja traktorit reaalselt ka ei näidata. Ma ei saa üldse aru miks KB üldse sellised libakuulutused üles laseb.

[Talupoeg taluja]

Juba aastaid tagasi paigaldasin sugulase traktorile Russi küttepumba. Sumbutaja kippus ette jääma aga lõikasin selle kohe lühemaks. Praegu poti pikkus 10 cm. Ja ette ei jää millegile. Traktori hääl pole ka teab mis lärmakam algsest variandist. Seega pole siin midagi keerulist. Sugulane soovis veel ka seda,et teeksin jaku sumpsi torule. Kui vaja garaazi ajada,saab jaku maha krudida.
Kui kellegil plaan Russi pump peale panna,võin ka aidata pumba hankimisel ja asjaajamisel......Mõned pildid ka asjast:

[raivo45]

Miks mitte Soomest trakatsit tuua? Seal kah imeodavad võrreldes Eestiga. Või on asi selles, et neil palju töötunde?

[v6sa]

Miks mitte Soomest trakatsit tuua? Seal kah imeodavad võrreldes Eestiga. Või on asi selles, et neil palju töötunde?

Kaks põhjust:
keele (kultuuri)barjäär ja transpordi maksumus.

Üldiselt on Soomes tehnika paremate määrdeainete ja veidi kõrgema töökultuuri tõttu (leidub erandeid) paremas seisukorras.

Samuti on võimalik kukkuda mõne tundmatu looma otsa. Seitsmekümnendatel harrastasid nii D-B kui M-F üsna omapäraseid hüdrolahendusi jõuülekandes ja tuksiläinud sääraste kordasättimine on kulukas lõbu.

Valmet 80datest on kindla peale minek

[raivo45]

Ma räägin ikka 2000 ja üles aasta minatest.

[v6sa]

Ma räägin ikka 2000 ja üles aasta minatest.

Libe tee. Liigub palju saasta, millel kulukad elektrivead küljes.

Siin loeb enam varuosade saadavus ja täpne teadmine konkreetse mudeli lastehaigustest. Kui uuem masin soetada, siis pigem Kesk-Euroopast. Seal hooldus vähe asisemal joonel ja masinate koormused väiksemad, kuna suuritootmisi vähe.

Näiliselt odava masina lõpliku maksumuse ajavad kõrgeks transpordikulud. Tuleb ostetav masin ju kõigepealt üle vaadata ja alles peale kõlbulikukstunnistamist saab selle kojutoomisele mõtlema hakata.

Analoogia sõiduautodega, kuid rahanumber on korda paar suurem.

[unimüts]

No mis seal siis nüüd nii hullu olla saab, et asi toimima ei peaks hakkama?
Kosmeetilist välimust ma taga ei aja. Kui aga asi jääb puht füüsiliselt kuidagi pumba toimimise enda taha, siis äkki jagad kogemusi? Rääkisid, et ridapumba korral peaks ka pihustid ära vahetama?

Mul ei hakanud masin originaal pihustitega tööle. Puterdas ja tuurid mängisid. Selline tunne, et mootor jäi nälga. Seepeale saigi uued d120 mootori pihustid ka võetud.

4st ridapumpa ise ei paigaldaks isegi viimases hädas. Enamjaolt need kulutavad rohkem raha selle paigaldusele (ümberehitusele) kui uue pumba hankimine võiks maksta. Tüüpiline viga on et pumpa ümberehitus tehakse valesti ja pump hakkab kütet karterisse pressima. Teisalt kas üks vana kulunud pump vahetada järgmisega on mõtekas.

Summuti ehituse osas soovitaks ise soojalt mõeda loodusele. Summuti on ikka asja pärast selline asi võiks ikka küljes olla.

kabiini osas vihje: t16m kabiin istub väikeste modifikatsioonidega peale. Mõlemil on madalad poritiivad. Peale on paigaldatud ka poola kabiini, kuid tolle ehitus juba rohkem vaevanõudev




Vanema mudeli otsanuut mitte ära käiv d21 kütusepump. Enamikul mtz pumpadel olen samasugust otsanuuti näinud. See pole ära käiv ja seetõttu sellist pumpa ei saa ka ümber teha ning samas ei ole võimalik kasutada ka koonus hammasrattaga variandil.
Kui keegi väga ihaleb siis järgnev uus pump mul üleliigne.



Uuem kütusepump mille otsanuut käib ära. Uuemal pumbal ja ridapumbal on otsanuut ka omavahel vahetatav koonus on sama. Kuigi pumba nuut jääb 2mm pumba poole. Nuudiga versioonil pole vahet, Koonushammakaga aga peab väheke pumba ja otsaplaadi tihendiga mässama- õhema leidma.

[Romka]

.......
Tegelikult seetõttu ajan ridapumba jonni, et sellega saab normaalse tühikäigu. Mul on olnud kolm erinevat jaoturpead peal ja kõik nad on pööretega pendeldanud tühikäigul. On õlitaset piinliku täpsusega kontrollitud pidevalt, ei midagi.

Oot kas polnud üldse nii, et seda õli soovitati sinna pumpa panna tunduvalt rohkem, kui ettenähtud norm? Enda T-16 ka alguses pendeldas aga peale seda õpetust hakkas ilusti käima ja on nii käinud aastaid juba.

[CORRADOg60]

Ma räägin ikka 2000 ja üles aasta minatest.

Kui uuem masin soetada, siis pigem Kesk-Euroopast. Seal hooldus vähe asisemal joonel ja masinate koormused väiksemad, kuna suuritootmisi vähe.

Ei ole sealtki tehnika ostmine eriti madala riskiga.
Enda klientide hulgas näiteid;
-Saksamaalt toodu pererahva omal käel, töötunnid kellal 4000, ajus 14 000. Mootor seest paksult nõgine, klaveril sekkumist nõudev kulumine, õlid tõsiselt koledad. Hooldusraamat korralikult võltsitud. Välimuselt ilus(märgata ohtralt spreivärvi mustadel pindadel).
- Saksamaalt toodud ka 4000 tunni kandis masin. Elu aeg vist kuskil lägaga tegelenud. Välimus korralik, sees jube virtsahais, elektroonika nöögib ussitavate juhtmete ja pistikute tõttu. Aju lahkus siin elust.
Käigukastis ega sillas õlisid vahetatud polnud kunagi. Kõik punnid peale mootori oma tehase värvi all. Samuti ilusti täidetud hooldusraamat firma templitega, mida enam ei eksisteeri...
Näiteid võiks tuua veel... Itaaliast ja Prantsusmaalt, Hollandist.

[v6sa]

Ei ole sealtki tehnika ostmine eriti madala riskiga.
Enda klientide hulgas näiteid;
...

Vabandan OT eest, kuid teema on ajakohane. Paljud väiketootjad on kosunud ja nilpsavad keelt kasutatud Lääne tehnika järele.
Ülaltoodud on head näited sinisilmsetest (et mitte öelda, juhmidest) ostjatest. Kui omal käel soetama minna, peab olema kodutöö tehtud. Muidu ostad kalli raha eest saasta - egas vaid meil peteta.

Soetada tasub otse talust. Firma, eriti pisikese, platsilt on riskantsem. Kõige parem on oma töökojata talu, kellel on sama firma maisnapark ja hooldusleping nendele.

Väiksema vati saavad abitraktorid: 100kW kahe 200 kõrvalt on kindlasti vähem tööd saanud, kui samaväärne ühe 60 kW kõrval. Mis omakorda ei pruugi olla probleem, kui masinad on nõuetekohaselt hooldatud. Kindlaks teha seda tagantjärele on pea võimatu. Seda pelgalt ühe pastakaga täidetud puhta hooldusraamatu järgi hinnata pole õige. Pisikesi vihjeid hoolduse ja remondi kohta leiab palju, neid tulebki jälgida. Aga kui puudub uuritava masinaga kogemus, siis ei ole ju ka võrdlusbaasi. 1982. aasta russist sama aasta Casesse ümber istudes on vahe aga nii suur, et lärmav reeversi planetaar või siselekkega rooliorbitrol ei paista wowefekti alt silmagi. Lahinal lekkivat positsiooni aga ei pruugigi olla võimalik tuvastada: enamasti mingeid haakimis teha ei lubata. Hinnaline tõehetk selgub aga alles kodus peale paari- (heal juhul paarikümne)tunnist tööd.

Kasutatud lääne traktori hankijal tasub käia Profi lehel (www.profi.com) ja sealt vaadata, millises numbris on teda huvitava traktori kohta infot. Need tasub mõttega läbi lugeda.
Samuti tasub maailmafoorumeid tudeerida, näiteks sedasama Profi foorumit:
http://www.profi.com/forum/forumdisplay....-machinery

Aga teemasse ka: lekkiv KSP on praak. Kuuldavasti lekib pool pumpadest, veerand on erinevate muude riketega ja vaid iga neljas käib... vene kvaliteet.

Peale kahe sektsiooni pimedakstegemise ei tohiks R4pumba paigaldamisel küll midagi muud teha vaja olla. Valida tuleb kaks järjestikkust paari ja 2200 rpm regulaatori puhul tasub olla ettevaatlik põhjagaasi kasutamisel - mitte iga mootor ei talu ülepöördeid. Samas ei ole ma ise ümber teinud ühtegi, kuid kahte edukat paigaldust olen ise sattunud nägema ja ühte ka proovima. Toimis küll ja peremehed küll ei meenutanud mingit olulist ümbertegemist... Aga võib-olla nad lihtsalt ei tahtnud mulle oma jamasid üles tunnistada

Summutil pole loodusega mingit pistmist. See on vajalik vaid heli mahendamiseks ja sädemete tapmiseks. Heitgaase summuti ei puhasta. Kuigi MKM määrus nõuab tehasesummutit, võib nii vana diiselmootori suitsu suvalisest 2+liitirise diiselmootori pütist läbi juhtida. põksiliste mootor pärineb siiski kuuekümnendatest. Efekt on sama. Teoorias võib gaaside voolamise halvenemine kaasa tuua silindrite täiteastme halvenemise, kuid selle mõju põlemisele ja mootori elueale on kaks (ehk enamgi) suurusjärku väiksem valede kasutusvõtete ja hooldamatuse mõjust.