(18-03-2014, 17:09 PM)v6sa Kirjutas: Muide, kartuli mahukaal on vähemalt 700 kilo. Teadmata tikilise täpset kastimõõtu on paha pakkuda, kuid 1,25x2.65x0,33 Respo kasti vesimahutavuseks on 1.1 kanti. Võin öelda, et kerge kuhjaga kartulikoorem kaalub seal peal 850 kilo... Ehk räägime jälle haagise väärkasutamisest.
Mees kirjutab ju et lappas vaid ratta kaotanud skifi pealt koorma ringi. 500kg vast tikit veel ära ei lammuta(kuigi mine sa kurja tea). Pakun puusalt, et hakati pehmel ja mättalisel maal tagurdama, mispeale surus tiisli üles ja tagumise otsa maha. Kuna Tigulil rammu vähe ja taguots niigi kerge, siis võeti enne pehmemat kohta veel hoogu ... Kui ka koorma tasakaalustamisega ei viitsitud vaeva näha vaid visati hunnik tagumise otsa peale, siis on kõik loogiline. Edaspidi vedades kärul rattaid õhku saada on keerulisem. Vaja on kuumaastikku.
See kes 500kg Tiki ära lammutab, pidi ikka midagi väga koledat veel lisaks temaga tegema. Mina olen oma Tikiga (C-275-BLP, kahe sillaga, püürdi kõrgendusega) küll rahul, rattalaagrid kuluvad üsna kiirelt, aga muidu on täitsa okei. Korra olen Refondasse jõudnud ka 840 kg koormaga. Kõik toimib.
Pigem on need asjad ikka niipidi, et vanale MAZ või skif kärule ei olnud reeglina võimalik üldse niipalju koormat panna (minu kogemus MAZ haagisega on küll selline, et kui seal 500kg peal on, siis on kärul põhi praktiliselt vastu maad). Uusi ja suure põha pindalaga kärusid lihtsalt koormatakse meeletult üle ja sealt need lagunemised hakkavad. Enamus inimesi vaatab lihtsalt, et oi nii suur käru ja paneb terve oma elu sina peale plus naabrijuurest ka veel antuke, aga see on pisut liiast.
Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170
Kui rääkida kogemustest haagiste ylekoormamisega, siis kasutanud palju Brentex-Trailerit. 2,5 meetrit pikk ja 1 teljeline, kandevoime oli ule 500kg midagi. Veetud palju erinevaid koormaid ja koormatud ule. 1040kg kaalus rauakoorem, hästi laotud-pysis väga hästi. Veetud neliveduse AUDIGA 40 km pikkune ots. Kiirus ei yletanud kyll 60km/h. Teine juhtum: ehitusplaadi koorem, yle 3 meetri pikad ja koorma kaal oli umbes 800kg. Aga koorem korge ja halvasti tasakaalus. Volvo V70 järgi hakkas see kiirusel 80km/h teel saagima-ei siis muud, kui gaasi juurde. 120 pealt rohkem ei julgenud-hoog läks liiga suureks. Tasapisi hoogu maha votma-onnestus kyll, aga autorong saagis kogu tee laiuses. Vedas, et keegi ei tulnud vastu see aeg! Käed olid higised ja edasi kogu matk möödus kiirusel 60km/h . Muidu 4 aastase kasutuse jooksul vahetatud korra rattalaagrid ja tulesid. Ei muud. MAZ haagisega ka kogemusi mingil määral, kuid seal peale odava hinna muid eeliseid tänapäevase haagise ees leida ei oska.
Kui hakkate rääkima kaubikutest ja nende ylekoormamisest, Siis voin öelda taas sona sekka. Olen elu jooksul kasutanud erinevaid kaubikuid ja soitnud neil väga palju kilomeetreid.
T: Joel
(18-03-2014, 18:55 PM)saarrand Kirjutas: ... vanale MAZ või skif kärule ei olnud reeglina võimalik üldse niipalju koormat panna (minu kogemus MAZ haagisega on küll selline, et kui seal 500kg peal on, siis on kärul põhi praktiliselt vastu maad).
Usu mind, ei ole tal midagi! 500kg juures istub kast silla peale kummipuhvritele puhkama. Kui pehmed radiaalrehvid all, ei peksa midagi ära ka kui ettevaatlikult sõita. Lühikest maad kannatab kuni 700kg koormaga sõita, ainult ümber tuleb käia nagu noore neitsiga, hellalt! Koorem peab siis ideaalselt tasakaalus olema ja kiirus ca 40km/h.
Kui tahad MAZ-il rattaid koopasse kinni ja kasti kõveraks ajada, siis läheb ikka tonn raskust ära. Iga materjaliga seda ei saavutagi, ei mahu ära.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(18-03-2014, 18:55 PM)saarrand Kirjutas: ...
Pigem on need asjad ikka niipidi, et vanale MAZ või skif kärule ei olnud reeglina võimalik üldse niipalju koormat panna (minu kogemus MAZ haagisega on küll selline, et kui seal 500kg peal on, siis on kärul põhi praktiliselt vastu maad).
...
See on tegelikult väga hea argument subrikuliste kasuks.
Arvamusi on palju ning subrikut teistega võrrelda on nagu vaielda teemal lamell ja naastrehvid, esi või tagavedu, diisel ja bensiin. Igalühel on omad head ja vead.
Aga kui ta majapidamises olemas on siis vahel tänad küll teda, parem kui mitte midagi. Vahel sõidab mul päevi sabas näiteks garaaži puid viies. Ideaalis võiks taga luuk olla aga selle elab üle. Vänderdamist ei ole kunagi ette tulnud vahet pole mis koorma või kiirusega, amordid peavad korras olema.
(19-03-2014, 09:27 AM)lauren Kirjutas: Aga kui ta majapidamises olemas on siis vahel tänad küll teda, parem kui mitte midagi. Ideaalis võiks taga luuk olla aga selle elab üle.
Täpselt nii ongi. Mõnus ei ole, aga kui uut osta ei jõua, siis ajab asja ära. Alati ei ole pikka käru tarviski ja kui on, saab selle rentida. Luugi aga on paljud ise ehitanud, pole raketiteadus.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-03-2014, 10:34 AM ja muutjaks oli b-902.)
Kunagi oli endal ka selline, vedasime sellega metsast puid välja, lõhkusime puud ära, viisime kliendile, saime raha, ja nii uuesti umbes 1 nädal ja käru teenis oma raha tagasi, paar kuud veel ja oligi selle käruga teenitud uue käru raha, ja tolle müüsimemaha. Hind oli siis 50 euri ja müüsime ära ka 50 euriga. Väga hästi pidas vastu !
MAZ kannatas ära alusetäie ahjutelliseid + kott savi 30km asfaldil(mitte eriti siledal) kiirusega ca.80km/h Vaz´i haakes millel pagass liiva ja savi veel täis. Püsis sabas ilusti ning ei juhtunud kummagiga miskit halba. Natuke õõtsutas suuremates lohkudes aga see ka kõik(rehvid natukene rohkem kuumenesid, kuid polnud seegi hull).
2 sillaga(3m kastiga) Respo muidugi taga oluliselt stabiilsem, kuid võtab masina kiiremini võhmale.
mul oli veneajal Pihkva otsadeks tavaline kartulikotikoorem kuhjaga peal (ca 800 kg) ja nii iga nädal ja mitu korda nädalas, käru teenib siiani. Muidugi on mul kolm lisalehte vahe-kummipuksiga ja sel ajal oli ka raamile vinklist tugevdused külge kruvitud. Amordid on või ei ole, pole tähtis aga nt laagrid kestavad siiani. Aastat 15 tagasi said luugid ka tehtud ...
Mees kirjutab ju et lappas vaid ratta kaotanud skifi pealt koorma ringi. 500kg vast tikit veel ära ei lammuta(kuigi mine sa kurja tea). Pakun puusalt, et hakati pehmel ja mättalisel maal tagurdama, mispeale surus tiisli üles ja tagumise otsa maha. Kuna Tigulil rammu vähe ja taguots niigi kerge, siis võeti enne pehmemat kohta veel hoogu ... Kui ka koorma tasakaalustamisega ei viitsitud vaeva näha vaid visati hunnik tagumise otsa peale, siis on kõik loogiline. Edaspidi vedades kärul rattaid õhku saada on keerulisem. Vaja on kuumaastikku.
[/quote]
Otse sõit ja vaikselt oli ja ühel hetkel ei liikunud enamk ei edasi ega tagasi,kartul maha siis sai taas edasi sõita.Olen juba korduvalt ju öelnud,et tikd on sileda tee jaoks mõeldud.Leholas vana ka taob rusikaga vastu rinda ,et tikid sobivad maastikule ka,aga kui kutsun duellile,et teie oma tikiga ja mina enda omaga ja vaatame kes kaugemale jõuab siis jänes püksis.Tikidel vist kasti pikkus 2,7 minul 3.
Skifil orginaalis vist 200 kg kandejõudu.Kuna õõtsad olid pudid siis tegin uued tummisemad õõtsad ja siksi rattad alla,zaz amordid koos vedrudega läksid asemele ja siis 500 kg polnud eriti hullu.
Kas mitte siksi rattad ei ole laiemad kui tiki 155 R13?
Mul õnnestus escortiga kunagi killustikust rajatud teetammile põhjapeale kinni jääda kui autol olid all rattad 155 R13 ja too kild oli suure teerulliga korralikult kinni tallatud. Masin lihtsalt vajus tammi algusest sisse ja oligi kõik. Minu ees sõitev auto tagurdas tagasi ja tõmbas mu välja kusjuures minu auto jättis sügavad rööpad järele terve täidetud tammiosa pikkuses ja tõmbaja oma mitte.
Tal oli raske auto(Volvo miski S60 või S80) aga rattad ka laiemad all. Äkki 205 või midagi. Mälu ei ole enam kõike kinni hoidnud...
Ja asi on ka kindlasti selles et targad kasutajad on üldkasutatava haagise rehvidele sisse surunud 3 bar. õhku et paremini koormat kannaks(et rattad nii lössis ei oleks 500kg.se ülelaadungiga). See aga muudab ratta tühjema käru korral ovaalseks ja ime siis et ta pinnal ei püsi...
Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
(19-03-2014, 21:59 PM)nustu826 Kirjutas: ...
Ja asi on ka kindlasti selles et targad kasutajad on üldkasutatava haagise rehvidele sisse surunud 3 bar. õhku et paremini koormat kannaks(et rattad nii lössis ei oleks 500kg.se ülelaadungiga). See aga muudab ratta tühjema käru korral ovaalseks ja ime siis et ta pinnal ei püsi...
Kes veel ei teadnud, siis rehvimõõt on passis vähestel haagistel. Järelikult saab seda vahetada ju sobivamaks
Erinevatel rehvidel on erinev ristlõikeprofiil. Odavad haagiserehvid on üsna kitsa veereosaga...
Rehvirõhk käib ikka paaris koormusega. Iseasi, kui paljud suvatsevad seda jälgida...
Ülekoormusest lapik rehv kuumeneb kiiresti ja muutub kasutuskõlbatuks. Kui vänderdamisest ja suitsemisest aru ei saa, siis lõpuks annab pauguga alla.
(Seda postitust muudeti viimati: 21-03-2014, 00:23 AM ja muutjaks oli pen.skar.)
Keskmisega Riia mäel juhtus ja Salvestini Tiki (täiskoormaga). Vasakuga Puhjast Tartu Salvestini. Kui ikka auto varuratas haagisele alla ei istu, võib südamerahuga edasi sõita. Ette kolin ja krigin ei kosta ja sõidul rehv tuld ka otsa ei võta.
Mingi suvalise Vectra rallikaga lasin puhja tanklast kuni ulilani praktiliselt velje peal, oli südaöö ja üldiselt suht po(¤##ui ka. Järgmine hommik oli tükk tegu et velg alt ära saada, servad kenasti teistpidi rullis ja üle ketta ei tulnud... Kogu jutu seos zubrjonni on ehk see et vectra läks igatahes DT75 roomiku alla ja siis kogu täiega zupronnile peale ning kuusakoski... Pildid veetud koormatest on ka siin foorumis üleval, lihtsalt teises zupronni teemas. Kui nüüd hakata mõtlema siis ega ühtegi viisakat koormat ei meenugi, enamus lastid olid ikka tugevalt ülemöödus-kaalus ja pidas vastu see vene ime. Mis mind kõige rohkem imestama paneb on rattalaagrid, asjad mida pole veel sellel kõnealusel kärul keegi vahetanud kuigi juba eelmise riigikorra ajal sai kõvasti "sõitu"
(21-03-2014, 01:06 AM)mlsluik Kirjutas: ...
Mis mind kõige rohkem imestama paneb on rattalaagrid, asjad mida pole veel sellel kõnealusel kärul keegi vahetanud kuigi juba eelmise riigikorra ajal sai kõvasti "sõitu"
Mis seal imestada: kaks koonusrull-laagrit, üsna tummised pealegi. Kui algne lõtk paigas ja määre sees, siis kestavad ikka kaua.
(21-03-2014, 08:53 AM)v6sa Kirjutas: Mis seal imestada: kaks koonusrull-laagrit, üsna tummised pealegi. Kui algne lõtk paigas ja määre sees, siis kestavad ikka kaua.
Kestsid, kestavad ja suure tõenäosusega jäävadki kestma....
Peale zubronoki vägitegusid tegelesin mõnda aega tikidega, tahaks ka öelda miskit head nende kohta aga... näiteid pole. Ainuke hea asi oli kerge kaal. Kui kasutada sihtotstarbepäraselt siis kestab küll - ma arvan.. Aga kus sa sellega, vaja ju ikka peale laduda niipalju kui mahub. Üks stiilinäide keskmisest koormast. Mosse+hulganisti muud pahna.
Kehesillaline tiki oli tegelikult täitsa arvestatav tükk.
Nüüd juba oma 5 aastat kasutan 1.50*3m kastiga respot, max last senini 1700kg ühel sillal ning etteheiteid pole. Raam igati tummine ja üldiselt kestab hästi. Led tuled said ka külge millega kadusid kõiksugused elektriprobleemid, rattalaagreid selle ajaga kaks jooksu. Eks sõidan ka keskmisest rohkem käruga.
Järgmiseks olen otsinud 8.5m platvormiga täishaagist, kaks keskmist sõiduautot peaks korraga peale mahtuma. (Pole ju tartus ühtegi hea rada kus masinaid tuulutada, selleks tuleb näiteks pärnu sõita...)
(21-03-2014, 09:55 AM)mlsluik Kirjutas: Peale zubronoki vägitegusid tegelesin mõnda aega tikidega, tahaks ka öelda miskit head nende kohta aga... näiteid pole. Ainuke hea asi oli kerge kaal.
No üks asi vast veel. Vene käru roostetab õues hoides koledasti. Uuemad tikilised jm on tsingitud ja peaksid selles plaanis vähem hoolt vajama.
Hoolimatult koheldes saab muidugi ka tsingikihist kiiresti jagu.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(21-03-2014, 09:55 AM)mlsluik Kirjutas: Peale zubronoki vägitegusid tegelesin mõnda aega tikidega, tahaks ka öelda miskit head nende kohta aga... näiteid pole. Ainuke hea asi oli kerge kaal.
No üks asi vast veel. Vene käru roostetab õues hoides koledasti. Uuemad tikilised jm on tsingitud ja peaksid selles plaanis vähem hoolt vajama.
Hoolimatult koheldes saab muidugi ka tsingikihist kiiresti jagu.
See tiki kerghaagise raam läks ikka väga kiirelt rooste, eks mööda kruusa sai ikka isuga sõidetud. Hetkel tikil ca 10a seljataga ja kõik alusraam on uus, ainult ported veel orginaalid. Respo pole veel roostet täheldanud, pesnud olen käru selle aja jooksul vist ühe korra....
Eile andsi oma panuse teeme ära 2014 projekti.
koprad jõe puudest umbe langetanud ja paadiga enam läbi ei saanud.Ujudes vastaskaldale tross taha ja enda poolsele kaldale põkaga välj.lisaks võtsin ka potebsiaalsed vette kukkuvad puud ka ennetavalt maha.Koorem mis pildil peale ja kodu poole tulema mööda soist heinamaad.Suutsin üha väga tüma koha üles leida kus põka läks puhtalt läbi,aga 1300 kg pitsalõikuritel vajus ühelt poolt sillatalani sisse.Veniv köis vahele ja nurga alt tõmmates õnnestus käru maakerast välja õngitseda kolmandal katsel,veopea kündis mõnusalt maad vast 50 m,aga kuna korralik 1400 kg pea siis mullast puhtaks ja hullu midagi.Mis tikist oleks alles jäänud?
Sellel kärul vanust 5-6 aastat ja kuumtsink raam ja roostet veel pole,tuled ka ledid,kasti põhi niiskuskindel vineer ja läbi.
Ehk räägime jälle haagise väärkasutamisest.
. Muidu 4 aastase kasutuse jooksul vahetatud korra rattalaagrid ja tulesid. Ei muud. MAZ haagisega ka kogemusi mingil määral, kuid seal peale odava hinna muid eeliseid tänapäevase haagise ees leida ei oska. 
Koorem peab siis ideaalselt tasakaalus olema ja kiirus ca 40km/h.
![[Pilt: 155291_167943519912171_5262156_n.jpg]](https://scontent-a-fra.xx.fbcdn.net/hphotos-ash2/t1.0-9/155291_167943519912171_5262156_n.jpg)