[Basilio]

Mul tekkis veel kaks küsimust Svenile. Kas vill soojustusena on ikka hea? Paki kuidas tahad, kondentsi eest ei pääse. Ja vill minu teada armastab kondentsi.
Mina plaanin kasutada 25mm vahtplasti. Sellelgi on omad puudused, ntx kuumataluvus ei ole vist väga suur. Peab suvel kõvasti jahutusele mõtlema.
Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis kavatsed lõõtstorud pikuti lõhki lõigata? Kas oled juba proovinud ka seda lõikamist? Kui ei, siis soovitaks omale otsida mõne jupi sellist toru ja kõigepealt katsetada. Ma arvan et tean, mis juhtuma hakkab, aga me ajame siin ju enivei pururumalat juttu ...

---

Purgimehed teavad oma hinda paremini. Neil on peale purgi ostu veel elamuslik kogemus purgi sisust.

Just!

---

Purgivendade kaitseks kordan siis veel kord üle selle, et soe tuppa jõuaks siis on vaja köetav õhk isoleerida soojustamatta pinnast, ehk sellest samast makrolonist. Muidu ta lihtsalt jahutatakse maha. Eriti kui on tuuline ilm.

Praktika näitab et nii see on. Makroloni puhul vast mitte nii hull ja ajab asja ära, aga ühekordse klaasi puhul tõmbab külm tuul paneeli tembi kolinal alla.

[muska71]

Nagu näha siinsetel ksf idel juba osb plaadil lõõtstorust õhkkütteahi valmis tehtud,aga palju meetreid sinna sisse seda toru kulub?Plaat 1250x2500

[sven j]

Jõudsime jälle aia ja aiaauguni.Püüan lahti seletada oma mõtteid.Eestis on teadlased mõõtnud,et ühele ruudule langeb aastas 900 kw/h energiat päikeselt,rusikareegel ütleb,et lõunapoolse paneeliga õnnestub sellest kasutada 1/3,ehk 4ruudune paneel annab aastas 1200kw.See ei olegi nii vale.Eile käisin oma maamajas,kus küte on välja lülitatud ja ime oli sündinud-lõuna poolsetes akendega tubades oli+17,õues aga +3.Soojus oli majja tekkinud päikesest.Kohe hakatakse ütlema,et suvel pole kütet vaja,vaidlen vastu-olen minagi suvel ahju kütnud,põhjuseks niiskus.Nüüd aga purgimeestest-mõlemale paneelile langeb sama päikesekiirguse kogus,seega pannes õue purkidega või tühja kasti,on kastidele langev soojuskiirgus sama.4ruuduses kastis on umbes 0,4 kuupi sooja õhku.Pannes aga paneeli purgid,vähendame ära kasutatava õhu hulka poole võrra,samas suureneb soojuse kadu temperatuuri tõustes(purkide ümber on ju seisev soe õhk).Mina plaanin paneeli kasutada siseneva ventilatsiooni õhu soojendamiseks,seega,ka 1kraadi temperatuuri tõus annab talvel kokkuhoidu.Ventilaator hakkab aga tööle,kui kasti temp. on üle 30C.Nüüd natuke vendi võimsustest-ära ei tohi unustada,et majja sisenev õhu kogus peab ka majast väjuma samal ajal.Kui sa püüad kinnisesse ruumi õhku suruda ja maja kummist ei ole,on õnnestumise tõenäosus null.Sellest ka tingitud pessimistlikkus arvutiventide vastu.Nüüd aga soojustusest-kardan suvist kuumust,seega kasutan kivivilla,alumiiniumi villa ümber kasutan aurutõkkena.Kuna kast on pidevas ventileerimises,ei usu väga villa märgumist.Sauna Spu-d ei taha kasutada hinna pärast.Lõõtstorude mõttekuses hakkasin juba kahtlema-eesmärgiks oli tõsta soojusvaheti pinda ja massi.Pind suureneb tänu voltidele ja toru kumerusele.Lõikasin ka toru pikuti pooleks-midagi ei juhtunud-sain kaks poolikut toru.Tuletan veelkord meelde,et põhitöö teeb ära vannitoaventilaator-kui ta majast õhku välja tõmbab,peab ju sama kogus kusagilt sisenema.

[v6sa]

Ühikud, ühikud. 1200 kilovatti ei tule küll kuidagi välja...

Sven j lahendus töötab kindlasti. Iseasi, kas ta natuke üle ei mõtle. Aga eks lähitulevik näitab
Mõte panna väljatõmbeventilaator imema eeldab, et maja õhku peab. Üldse mitte paha lähenemine, kuid ei sobi leketega hoonete puhul.

Ootan huviga projekti tulemusi.

Küll võiks lugupeetav sven j oma teksti ńatukenegi liigendada - praegu on üks puderjakapsad...

[Marko]

ühele ruudule langeb aastas 900 kw/h energiat päikeselt,rusikareegel ütleb,et lõunapoolse paneeliga õnnestub sellest kasutada 1/3,ehk 4ruudune paneel annab aastas 1200kw.

/h

Kui lugupeetav peab meeles et kilovatt ja kilovatttund on erinevad mõõtühikud ja need ka iga kord korrektselt välja kirjutab on kõik kombes ju.
900/3x4=1200

[Basilio]

Eks igaüks teab ise mida teeb. Katsetamine on alati põnev.
Päikesekollektor peaks nii lollikindel asi küll olema, et totaalselt nässu keerata päris raske. Ka hilisem täiustamine ja ümberehitamine peaks suht lihtne olema.
Ahjaa, keegi küsis siin mõõtude kohta. Ise lõikasin OSB plaadid 25cm lühemaks ja plaanin saadud tükke kasutada n.n. kogumiskastide kaanteks. Kumbki järelejäänud OSB plaat jäi ju veel ikkagi Makroloni plaadist 25cm pikemaks. Asi hakkab välja nägema nii, et otstes on OSB-st kaantega kastid, millede sisse avanevad nii vent otsad kui purk-torude otsad. Keskosas on kaks täismõõdus 10mm Makroloni plaati, mis katavad 15 purkidest toru. Makroloni ja purkide vahel on 10mm õhuvahe. Kasti põhjas ja äärtes on soojustuseks 25mm vahtplast. Kogu kupatuse pikkus või õigemini laius tuleb 4,5m mis on ka asendamist vajava puitkilbi mõõt. Pidin ju ka sellega arvestama, et asi sinna asemele istuks, ventilatsioonitorud kaugele ei jääks jne.
Kas see lahendus kõige parem on ja plaanitud headuses ka tööle hakkab, seda muidugi ei tea veel. Elame näeme!
Kui millegagi päris alt peaksin minema, siis ka tunnistan avalikult ja hoiatan teisigi reha otsa astumast.

[sven j]

Tänan kõiki keeleteadlasi kasulike õpetuste eest.Jõudsime sinna,et maja on tervik,ehk paneeli kasutusele võttes peab arvestama ka maja ventilatsiooniga.Trombe`i sein on väga geniaalne leiutis,mina püüdsin lihtsalt selle tööpõhimõtet kohandada enda vajadustele.Paneelist väljuv soojushulk on otseses sõltuvuses paneeli suurusest,lisa sinna purke või muud metalli.Purgid töötavad samuti,ainult õhu liigutamiseks neis kulub energiat rohkem.Purkide tühjendamine on küll meeldiv tegevus-nende paigutamine paneeli seda ei ole .See on nagu kasti sisse teise kasti ehitamine,saite mu mõttest aru.Normaalne elukeskkond eeldab õhu vahetust1x kahe tunni jooksul.Paigutan selle korterile,mis on 51 ruutu ja lagede kõrgus on 2,5m,saan õhuhulgaks 127,5 kuupi.Vaja on ventileerida 63,75 kuupi.Nüüd kujutage ette,et päikespaistelise ilmaga võetakse vajaminev õhk soojapaneelist,kus on 0,4 kuupi õhku.Saamegi,et ei ole vaja lisaventi,kui ainult suvel-sedagi paneeli jahutamiseks.Maja vent .agregaadi sissevõtu ava ehitaksin küll lõunapoolsele seinale ja ümber ehitaksin Trombe`i seina,suveperioodil lihtsalt avaksin ukse seinas.Palju lihtsaid asju on enne meid leiutatud.

[jaanust]

Tere kõigile.

Olen olnud selle foorumi pikaajaline lugeja kuigi ei ole ennast kunagi registreerunud. Foorumis on väga huvitavat ja põnevat lugemist ja muhedat keelekasutust. Eriti huviga loen päikese teemat kuna endalgi on huvi selle vastu. Hetkel on käsil sarnane purkide tühjendamine (loomulikult sõprade abiga) ja tulemuse saavutamisest on veel sadakond purki puudu. Aga see selleks.
Kirjutama ajendas mind hoopis kodanik sven j sõnavõtud. Mitte, et mulle ei meeldiks asjade üle vaidlemine, kuid omaette küsimus on, kas seda tehakse üksteisest lugupidamise või siis mahategemise teel.

Olen paljude foorumite lugeja ja see siin oli/on olnud alati mu lemmik. Mitte ainult siisnete sõnavõttude pärast vaid just see, kuidas elati üksteise projektidele muhedalt kaasa ja anti omapoolseid soovitusi. Abistatakse nii mõttega kui tihti ka jõuga ja nõuga. Siin aga ütleb kodanik sven j et - tsiteerin "Makrolon 24 eur(kust saan nii soodsalt,ei ütle)" ??

Lisaks on sõnavõtud väga halvustavad teiste kaasfoorumlaste kohta - tsiteerin taas "Ma ei saa siiani aru purgivendadest,kes soovivad,et paneelis olev soe õhk-selle asemel,et tuba soojendada-peab soojendama läbi purgi minevat õhku."

Olgu igal mehel oma arvamus - see ongi normaalne. Aga teiste arvamust irooniliselt maha teha on minu arvates (eriti selles foorumis) väga inetu.

Vabandan kui minu praegune sõnavõtt tundus kohatu ja teemaväline, kuid soovisin lihtsalt oma hetkelise emotsiooni kirja panna.

PS. Kui oma purgid kokku saan siis läheb ehitamiseks. Senikaua loen siin ette võetavat edasi ja loodan kaasfoorumlaste mõistvale suhtumisele.

Kõike parimat.

[sven j]

Kulla Jaanus,pole ma kedagi halvustanud.Saan aru su pahameelest,et ma ei avalda sulle Makroloni odavamalt saamise saladust.Lugesin veelkord oma postitused läbi ja avastasin,et olin tahtmatult selle siiski avaldanud(saladuskatte all ütlen"parool on -tuttav ehitusfirma omanik").Ma ei kujuta ette,kui foorumisse ta nime panen ja siis hakkab lõputu helistamine ja tingimine.Mine Espakisse,seal on iga kuu soodusmüügid ja osta endale kõik mis vaja.
Nüüd aga lausest purgivendade kohta-ma ei saa siiani aru asja mõttest.Kirjutasin ka eelmistes postitustes lahti põhjused.Üldiselt-kahte identsesse kasti langeb ühe palju soojust päikeselt ja keegi väidab,et läbi purkide puhudes saab ta päikesesoojust rohkem kätte.No ei ole ju maakera sees suuremat maakera.Küll aga hakkab mängima purkidega kasti juures suurem soojuskadu,sest purkide ümber olev õhk on ju soojem kui teises paneelis.
Õnneks jõudsin pika arutelu käigus tõdemiseni,et võin ju loobuda küsitava kasuteguriga lõõtstoru ostmisest ja selle asemel suurendada kasti pindala-saan juurde täpselt 2ruutu,seega algne 150 Eurone hinnaprognoos oli õige.
Minu jaoks oli foorumist suur kasu,tänan kõiki kaasamõtlejaid.

[jaanust]

Tere taas Sven.
Ole nüüd täiesti rahulik - ei ole minu pahameel tingitud sinu makroloni poolmuidu hinnast, vaid inimlikust aspektist ja lootuses et seda foorumit ei risustata ära üksteise mahategemisega (nagu üldiselt eesti kommenteerijatele kohane) vaid ikka positiivse ja meeldiva aruteluga. Sinu kirjapilt oli pigem "kärts...mürts..ja pauhhh."
Sinu viimane lause näitab, et peale tormaka kõnepruugi oskad siiski ka tänada. Algselt jäi tunne et kõik see 42 lehekülge kaasfoorumlaste arutelu oli täielik lollus ja nõmedus ning kodanik Sven oli oma seina ideega ainulaadne.

Vabandan taas, kui teen sulle liiga, aga lugedes järgnevaid postitusi, peale sinu esimest avaldust tekkis mulle tunne, et ma ei lugenud sinu kirjutisest ainukesena negatiivsust välja.

Käesolevaga lõpetan omapoolt selle teema ja oleme sõbrad edasi. Muidu tuleb sellest tõepoolest välja suhtlemise aabits ja see siia päikeselisse teemasse enam ei sobi.

---

Ja kui minna nüüd asja sisusse tagasi, siis ootan huvi ja põnevusega sinu projekti tulemusi. Olen küll natukene skeptiline selles teisest toast õhu sisse imemisse, aga mõte on täiseti huvitav. Minul endal see ilmselt ei toimiks sest õhku hakatakse sisse imema ilmselt sealt, kus sellel kõige lihtsam tulla on. Ja õhutihe ei ole mu koduke kohe kindlasti.
Küsimuseks jäi veel, et lugesin välja, et plaanid selle kõik võtta kasutusse korteris? Olen alati mõelnud, kuidas kortermaja elanikud ka päikest kasutada saavad? Kortermaja seina ju sellist paneeli ei pane - vähemalt ilma majakaaslastele ühte korralikku saunakräud välja tegemata ei söendaks mina küll seda kuskile ülesse tõmmata. Naabrivalve on tugev ja telefonid on ka tänapäeval igal tädikesel. Varsti on MUPO ukse taga ja antakse karm käsk linnakassat natukene "sponsoreerida" ja see fassaadile mittesobiv kast maha monteerida.

[karvik]

Mõni sekund kaevamist ja tulemused olemas.

Purk vs võrk
http://www.builditsolar.com/Experimental...Screen.htm

Siin terve rivi võrdluseid.
http://www.builditsolar.com/Experimental.../Index.htmhttp://www.builditsolar.com/Experimental.../Index.htm

Nendest võrdlustest on näha, et võrguga kollektor on parim selles testis, kuid purk ja foolium lahendused ei jää palju maha võrreldes tühja kastiga.

[Marko]

Kuna olen (väike)tootmise organiseerimisega kokku puutunud pani see
http://www.builditsolar.com/Experimental...4Large.jpg
pilt kuplialused hammasrattad bitte ja piksleid liigutama. Panen siis sündinud mõtted kirja.
Nende koguste juures tasub juba teha konduktor ja puurida puurpingis. Pealegi on käe vahel siristades kiirabisse sattumise tõenäosus küllaltki suur, liiga suur. Olen ka irduvaid sõrmeotsi ja ripendavaid kõõluseid näinud. Konduktorit (purgihoidikut) saab siseringis edasi anda.
Tehnilise lahendusena pakun välja 180 kraadi haarava süle/sadula, kuhu purk tõmmatakse laia rihmaga ekstsentriku abil kinni. Turvalisust lisab liblika asemel torupuuri kasutamine.

[Janka]

Ei viitsi teemat läbi kaevata.
Võib-olla olen selle lingi just siit leidnud ja enesele salvestanud, aga olgu siis topelt kui mitte midagi.
Purkide avamine tehti näiteks sedamoodi:
http://www.builditsolar.com/Projects/Spa...lector.pdf

Suur kogum, kus palju erinevaid päikese ja tuule püüdmise mooduseid:
http://www.builditsolar.com/

[muska71]

Purkidega kõvasti higistamist,aga kas lihtsam poleks alu plekist lasta plekul toru valmis keerata ja nood torud purkide asemele või siis painduv vent toru purkide virna asemele?

[Marko]

Puurimine aktsepteeritud
Vaadates seda paneeli tekkis küsimus: kas purgijorude vahel ei peaks väike vahe olema? Tagapeegel ju sisuliselt ei tööta ja liikuv päike tabaks ka pikemat aega 180t kraadi purgi ümbermõõdust?

[MeelisV]

kas pole mitte lihtsam suurema ketta peal lihvida maha pealmine valts ja nii irduks kaan terves tükis ja sama ketta peal ka põhi kõige madalamatest punktidest läbi lihvida kukub ka põhi küljest ?

[Basilio]

kas pole mitte lihtsam suurema ketta peal lihvida maha pealmine valts ja nii irduks kaan terves tükis ja sama ketta peal ka põhi kõige madalamatest punktidest läbi lihvida kukub ka põhi küljest ?

Idee pole iseenesest paha, aga oled sa alumiiniumi käiata proovinud? Vot kui pikk lihvlint on, siis ehk toimib mõne aja, enne kui paska täis läheb.
Masstööks oleks minu arust hea kanüüli moodi asi, mille läbi kaane pressimisel eralduks see ühe käeliigutusega. Pressimiseks saab kasutada seisva puurpingi spindli üles-alla liigutamise mehhanismust. Kaalusin ise seda varianti, aga kuna sobivat materjali polnud käepärast ja endal toimivat treipinki pole, siis viskasin käega ja puurisin oma jao ära.
Mõtlesin ka tugevalt purgi fikseerimis-pesa ehitamise peale, aga kuna proovipuurimisel toimis käega hoidmine rahuldavalt, siis jätsin ka selle tegemata. No mõistlik oleks olnud küll, jah.

[Basilio]

Nüüd aga lausest purgivendade kohta-ma ei saa siiani aru asja mõttest.Kirjutasin ka eelmistes postitustes lahti põhjused.Üldiselt-kahte identsesse kasti langeb ühe palju soojust päikeselt ja keegi väidab,et läbi purkide puhudes saab ta päikesesoojust rohkem kätte.No ei ole ju maakera sees suuremat maakera.Küll aga hakkab mängima purkidega kasti juures suurem soojuskadu,sest purkide ümber olev õhk on ju soojem kui teises paneelis.

Loodan et mind kohe lolliks sõimama ei hakata, aga mina olen asjast aru saanud nii:
Kahte identsesse kasti võib kiirgusena langeda samapalju energiat küll, aga see on vaja ka kinni püüda ja sealt siis minema toimetada. Ei saa kütta kiirgusega otse õhku vaid tahket materjali, mis siis otsekontaktis olevat õhku kütab. Kui õhk saab liiga vabalt lahinal kuumast plekist mööda joosta, siis jääb osa soojusest lihtsalt rongist maha. Kui ka kasutatavad ventilaatorid jäävad nõrgaks, siis jääb osa soojust kasti, kuni loomuliku kao käigus kusagilt välja immitseb. Üks koht, kustkaudu kehva soojusvaheti puhul osa soojust vasakule läheb on seesama soojakiirgus. Hea asi läheb tuldud teed tagasi. Ehk siis kasutegur langeb. Purktoru olevat selles suhtes kõige lollikindlam. Selle sees tekivad paljud väikesed keerised, mis haaravad sooja pinnalt kaasa. Ehk siis tekkinud soojusel ei lasta passima jääda, vaid rabatakse kohe ära ja transporditakse edasi. Sama efekt peaks toimima veidi väiksemal määral ka lõõtstoru juures. Kui aga tehakse lihtsalt tühi must kast, võiks lisada vähemalt mingi labürindi moodi asi. Purkide ümber olev õhk ei saa olla soojem kui purgid, mis seda soojendavad. Kui purkide sees liikuv õhk sooja ära viib, milles probleem? Kahjuks ei saanud aru, kuidas purkidega paneelil soojakadu suurem saab olla kui teistel konstruidel. Kuhu see siis kaob, kui kastid omavad ühesugust soojustust ja neeldunud soojus kohe edasi tuppa viiakse?
Veel mõjutab kasutegurit ka kiirgust püüdva pinna reljeef. Päike ju liigub ja kollektorit harilikult ei liigutata kaasa. Peale otsese kiirguse tuleb veel mängu hajunud valgus ja peegeldused. See teebki n.n. võrgu minu arust kõige efektiivsemaks. Ka purkla reljeef pole selles suhtes kõige halvem, eriti kui torud on püstised.
Targemad võivad mind parandada kui miskit valesti läks.
Toimivad muidugi kõik lahendused, mõni lihtsalt veidi paremini.
Keegi ei püüa sulle auku pähe rääkida, et tee nii või naa. Igaüks otsustab ikka ise mis talle sobib. Ka katsetamine on tore tegevus.

---

Vaadates seda paneeli tekkis küsimus: kas purgijorude vahel ei peaks väike vahe olema? Tagapeegel ju sisuliselt ei tööta ja liikuv päike tabaks ka pikemat aega 180t kraadi purgi ümbermõõdust?

Mõtlesin ka alguses selle peale, aga siis peaks peegeldused täpselt välja rihtima ja paneeli kaasa liigutama, et korralikult toimiks. Lihtsam on umbselt täis toppida ja suurema pinnaga sama tulemus saavutada. Kui tahta tões ja vaimus tagakülge tööle panna, siis peaks paneeli tagakülg samuti läbipaistev olema ja suur, päikesega sünkroonis liikuv peegel selle taga asuma. Kordades lihtsam ja odavam on jällegi paneeli pindala suurendada kui soojusest puudu tuleb.

[Janka]

Vaadates seda paneeli tekkis küsimus: kas purgijorude vahel ei peaks väike vahe olema? Tagapeegel ju sisuliselt ei tööta ja liikuv päike tabaks ka pikemat aega 180t kraadi purgi ümbermõõdust?

Mõtlesin ka alguses selle peale, aga siis peaks peegeldused täpselt välja rihtima ja paneeli kaasa liigutama, et korralikult toimiks. Lihtsam on umbselt täis toppida ja suurema pinnaga sama tulemus saavutada. Kui tahta tões ja vaimus tagakülge tööle panna, siis peaks paneeli tagakülg samuti läbipaistev olema ja suur, päikesega sünkroonis liikuv peegel selle taga asuma. Kordades lihtsam ja odavam on jällegi paneeli pindala suurendada kui soojusest puudu tuleb.

Absoluutselt päri.

Muidu selline parabool teeb imesid küll:
http://youtu.be/r0ff-uxWyp0

Või siiski?
Veel üks lahe võimalus. Õhku kütta ja tuppa transportida on tülikas, aga tarbevee- või miks ka mitte keskkütteelementi (näiteks värvikambri omanikele) enam mitte
http://youtu.be/Aa9GvqF_ZnE

[Basilio]

Õhku kütta ja tuppa transportida on tülikas, aga tarbevee- või miks ka mitte keskkütteelementi (näiteks värvikambri omanikele) enam mitte
http://youtu.be/Aa9GvqF_ZnE

No õhuga on vast ikka lihtsam ja odavam majandada, efektiivsem ka.
A) Õhk ei külmu nagu vesi ega sunni ostma kallist antifriisi.
B) Pisike leke süsteemis ei tee õhu puhul kurja midagi, antifriisi leke aga ...
C) Santehnika jupid on vist kallimad kui vendi omad? Pead ei anna, aga on justkui sedasi meelde jäänud.
D) Õhku pole otsekütmiseks tarvis väga soojaks ajada, vedelikkütte puhul aga on vajalik kõrgem temperatuur, mis vähendab kasutegurit, kuna kaod suurenevad.
E) Õhkkütte inerts on väga väike. Nii kui päike ilmub, nii kohe lajatab. Vedeliku ja radikate soojusmahtuvus on tunduvalt suurem, seega asi uimasem. Samas on asi ka vastupidi, õhkkütte suurim puudus on minu arust salvestusvõimaluse puudumine. Läheb päike pilve taha ja kohe koomas. Vedelikku saab aga soojust ööseks salvestada. Seepärast oleks ideaalne lahendus teha mõlemad, mis on ka endal tulevikus plaanis.

Fresneli lääts ja parabool on sellegipoolest põnevad asjad. Sõbral mõlgub selline projekt meeles, aga kahjuks pole talgi aega sellega tegeleda. Kontsentreeritud päikesekiirgusega saab nii kooki praadida kui aurumasina jaoks vett keema ajada.