Tagurpidi-Antsu aiatraktor

Jõudsin nüüd niikaugele, et roolisüsteem on enamvähem koos. Veidi tuleb küll veel sättida- näiteks roolilati kinnitasin nii, nagu see originaalis Primeral on ehk et läbi kummipatjade, kuid see jääb liiga pehme. Aga masinat on nüüd tunduvalt lihtsam töökojas ringi liigutada, sest roolist keerates juba rattad keeravad nagu peab. Ja sai selgeks ka, et kas sellisel väikesel masinal üldse roolivõimendit vaja on- kindlasti, sest paigalseisval masinal on isegi sileda betooni peal rooli suhteliselt raske lapata. Ja kaalu tuleb veel ja veel, pluss pehme pinnas. Alustasin ka juba elektriskeemiga- esialgu veel küll paberipeale visandades.

[Pilt: traktor23.jpg]
Vasta

Ma nii muuseas kommenteerin, et milleks siis selle mehaanilise rooli mehhanismiga üldse pead vaevasid/vaevad. Lihtsam ju kohe teha dosaator rooli peale.

Nii oleks võimalik kõikidest imelikest hujoovadest lahti saada ja asendada need 2 hüdro voolikuga.

Kui mootor seisab, siis arvatavasti selle pilliga väga ei liigu. Nii et minu silmis on raske miinuseid näha.

Mehaanilise rooli puhul, keera roolilatil hüdro torud lahti - muutub keeramine oluliselt lihtsamaks. Vajadusel võid siis hüdrole vajaliku sisu ka roolilati seest minema visata - jällegi muutub roolimine lihtsamaks.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

(27-02-2014, 11:57 AM)phyl Kirjutas:  Ma nii muuseas kommenteerin, et milleks siis selle mehaanilise rooli mehhanismiga üldse pead vaevasid/vaevad. Lihtsam ju kohe teha dosaator rooli peale.
...

Palju dosaator maksiski? Eeldatavasti on kogu praegune süsteemi käes kilohinnaga.

Kui millegi peale teha, siis kangiga jaguri peale...

Jälgin huviga...Cool
Vasta

(27-02-2014, 11:57 AM)phyl Kirjutas:  Mehaanilise rooli puhul, keera roolilatil hüdro torud lahti - muutub keeramine oluliselt lihtsamaks. Vajadusel võid siis hüdrole vajaliku sisu ka roolilati seest minema visata - jällegi muutub roolimine lihtsamaks.

Ma arvan, et ma kasutan hoopis seda varianti roolimise lihtsustamiseks, et ühendan roolilati torud mootori küljes oleva roolivõimupumbaga..

Sellise mehhaanilise roolisüsteemi valisin lihtsalt seepärast, et- erinevalt hüdroroolist- oli mul sellele kõik detailid olemas. Lisaks kindlus, et oskan selle valmis ehitada ning et see ka lõpuks teeb mida vaja. Ma ei ütlegi, et hüdro kuidagi kehv oleks, lihtsalt ma näinud ei selles piisavalt ülekaalu mehhaanilise süsteemi ees, et raha sellesse panema hakata.
Vasta

(27-02-2014, 22:38 PM)puravik Kirjutas:  Ma arvan, et ma kasutan hoopis seda varianti roolimise lihtsustamiseks, et ühendan roolilati torud mootori küljes oleva roolivõimupumbaga..
Hea mõte! Ma jõudsin oma Berta-l asja teistmoodi juba ära teha ja alles hiljem tuli mõte, et oleks võinud roolivõimu pumpa kasutada roolisüsteemi jaoks eraldi. Tühja kah!


Vasta

Hoolimata vahepeal kallalkäinud tõbisest tervisest, olen siiski masinat edasi teinud. Pidurid ladusin kokku, vedasin torud ja voolikud ning panin õli sisse. Ning tundub, et isegi töötab. Kui efektiivsed need trummelpidurid ka on, selgub hiljem. Sidur samuti koos- torud ja voolikud ja töösilinder paigas ning õli sees. Sidurihoova lõikasin lihtsalt maha ning tegin uue ja teise nurga all- sidur oli originaalis trossiga.
Valmis ning paigas on ka roolilati ning mootorivaheline torustik koos õlipaagiga.
Lisaks alustasin summutiga ning veel olen teinud hulga raamikeevitamist kuna enamasti olid jupid lihtsalt kokkupunktitud.
[Pilt: traktor24.jpg]
Vasta

(10-03-2014, 01:28 AM)puravik Kirjutas:  ...Sidurihoova lõikasin lihtsalt maha ning tegin uue ja teise nurga all- sidur oli originaalis trossiga.
........

Vaatan, et siduripedaalil pole piirajat. Ole sellega ettevaatlik! Vähemalt Fordi 1,6 diisliga saab pedaali liiga sügavale vajutades ilusti kahvi paigast ära. Ei ole mõnus juba paigas oleval masinal käigukasti ja mootorit uuesti poolitama hakata!
Vasta

Paigaldasin lihtsalt huvipärast ajutiseks istmeks sõiduauto istmeraami. Päris mugav istuda, kuid antud masina jaoks liiga pikk ja lai. Ning kõrge serva tõttu on peale/maha ronimine väga tülikas. Vast saan sama istme materjali ära kasutada, et väiksem ja sobivam pink ehitada. Lisaks veel hulga nokitsemisi. Generaator kolis uude kohta mootori peal, pedaalidealune põrand, esialgne gaasipedaal jne.
[Pilt: traktor25.jpg]
Vasta

njaa... aga selle istme korvimoodi serv on ju asjaette ja igati vajalik sellele. Maastikul möllates, kuskil kallaku peal, ei taha ju ka sealt istmepealt minema pudeneda. Pigem istme asendit kohandada....



Vasta

(26-03-2014, 08:29 AM)Jossu Kirjutas:  njaa... aga selle istme korvimoodi serv on ju asjaette ja igati vajalik sellele. Maastikul möllates, kuskil kallaku peal, ei taha ju ka sealt istmepealt minema pudeneda. Pigem istme asendit kohandada....
Loodetavasti ei jäta sa lihtsalt metalli taguotsa alla Smile? Külm metall-selja surm! Kui sinna padi kah juurde mõelda, siis jääb istme ja rooli vahele suht vähe ruumi küll.


Vasta

(26-03-2014, 09:13 AM)Tift Kirjutas:  Loodetavasti ei jäta sa lihtsalt metalli taguotsa alla Smile? Külm metall-selja surm! Kui sinna padi kah juurde mõelda, siis jääb istme ja rooli vahele suht vähe ruumi küll.
Eks ma panen sinna plekipeale mingi õhukese padjamoodi asja ikka. Näiteks lebomatist midagi. Midagi sellist, mis peale esimest vihmasabinat märjaks käsnaks ei muutu.
Sellel masinal on see eripära, et kõik juhtseadmed, hoovad, pedaalid jne asuvad juhist eespool. Samuti rippseadme hüdraulika. Mootor ise koos pumpadega aga juhist tagapool. Kogu seda kola omavahel ühendavad torud, voolikud ja trossid saavad minna vaid 'kabiini' põranda alt. -kuid põranda all on differ koos poolassidega, käigukast ning jõuväljavõttevõll. Kuna üritasin juhti võimalikult madalal hoida, siis tegin põranda otse vastu raami, mistõttu torudele-voolikutele on väga vähe ruumi. Esialgu on asjad õnnestunud ära mahutada, kuid rippseadme hüdraulikaga läheb vist jamaks. Niiet välistatud pole, et pean põrandat ca 5cm tõstma. -mis võib käia suht lihtsalt, kuid võib tähendada ka täielikku ümberehitust koos rooli ja istme tõstmisega. Pildil järjekordselt ära võetud ning väiksemaks lõigatud diffri padi koos kronsteiniga, et teha ruumi omale kohta otsivatele käiguvahetustrossidele
[Pilt: traktor26.jpg]
Alustasin ka elektrijuhtmestikuga. Ees raamiküljes ripub eelsüüte 'aju'.
[Pilt: traktor27.jpg]
Vasta

Bertal õnneks on elektroonikat minimaalselt Smile .


Vasta

Tift,kurat saa ka ei väsi .
Üldiselt on mõnus sünergia sel teemal nii et antke tuld,
Vasta

(10-04-2014, 21:38 PM)gaz6964 Kirjutas:  Tift,kurat saa ka ei väsi .
Ei, noh, mida häda mul siin väsida Smile! Surun selja patja ja vaatan, kuda mister puravik rauda voolib Smile! Olgu ööldud, et ootan krdi hingenäriva põnevusega, kuna isand puravik selle asjandusega murule põristab - nii huvitav oleks vaadata, mis sest siis lõpuks välja tuleb! Nii et, isand puravik, nobedat kätt ja valgemaid õhtuid!


Vasta

Väga vinge projekt! Kui piltidelt õigesti paistab, siis saab selle massina paari lõdva randmeliigutusega ( J ) neliveoliseks teha, kui seda vaja peaks olema. Keskdiffer aint juba ilmselt kinni keevitatud. Selle lahtiharutamisega on veidi rohkem nikerdamist, kui samasugune differ tagasillale ja veovõllid orgunnida.

Palju edu selle projektiga!

Tervitades, IP
Vasta

Selle projektiga on nüüd läinud nii nagu ma ette aimasin. Päevad läksid piisavalt ilusaks ja pikaks, et peale tööd jõuab veel õues toimetada niiet kohe kuidagi ei raatsi töökojas passida. Veidi olen siiski teinud- näiteks juhtmestik on enam-vähem valmis. Eelsüüde toimib, starter-kellad-viled samuti. Muidu võiks juhtmestiku rüüsse panna aga tulede juhtmed on veel vedamatta. Näidikuteks kasutasin ära diisel Primera näidikuploki, kus ümbert ning seest kõik mittevajalik välja roogitud. Keskele, spidomeetri asemele, mahub kenasti kolm standartset 'kella'. Õhukesest alumiiniumist tegin neile maski ka ümber, kuid see tuleb vist uuesti teha- liiga õhuke. Ning muidugi kogu kremplile mingisugune karp ümber ning pleksiklaas peale.
[Pilt: traktor28.jpg]

[Pilt: traktor29.jpg]
Lisaks ehitasin täiesti ebavajaliku vaakumpumba õlitorustikku ning vist veel midagi.

[Pilt: traktor30.jpg]
Vasta

(10-04-2014, 22:16 PM)Tift Kirjutas:  ...
Olgu ööldud, et ootan krdi hingenäriva põnevusega, kuna isand puravik selle asjandusega murule põristab - nii huvitav oleks vaadata, mis sest siis lõpuks välja tuleb! Nii et, isand puravik, nobedat kätt ja valgemaid õhtuid!

+1

Kas vaakumpump on vaid pidurivõimenduse tarbeks või on mingid kavald plaanid sellega?
Vasta

(12-05-2014, 09:53 AM)v6sa Kirjutas:  Kas vaakumpump on vaid pidurivõimenduse tarbeks või on mingid kavald plaanid sellega?

No pidurivõimendiga on nii, et kuigi ma olen suht skeptiline selle praeguse süsteemi suhtes (võimendita peapump + trummelpidurid esiratastel), siis tunnistan, et ega seda vaakumvõimendi potsikut pole kuhugi mahutada ka. Vaakumpump oli seal generaatoriküljes olemas, kui mootori sain. Ja kuigi mul vaakumit tõenäoliselt vaja ei lähe siis ühendasin ma selle õlitorud siiski ära, et see laiali ei läheks. Sest see generaator-vaakumpump on veel suht hea müügitükk. Hiljem vaatan sinna mõne lihtsama-levinuma-odavama generaatori asemele.
Vasta

Paratamatult jõudsin sinnamaale, kus enam ei saanud tagasilla kiige ehitamist edasi lükata. Mootori käimapanekuks on vaja radikat, kuid seda ei saa panna sest raami tagaots on puudu. Ja raami ei saa enne edasi teha, kui kiige võll on paigas. Seni oli seal sihuke ühe laagriga poolkõva aretis, et masinat saaks töökojas liigutada, kuid nüüd tuli sinna ehitada korralikum, kahe laagriga kiige. Ja seda ilma treipingita. Avastasin, et Honda tagumised rummud istuvad kenasti Sierra poolassi võlli peale. Laagrid aga on sellised, mis tahavad mutriga kokkusurumist. Niisiis tuli selle poolassi võlli peale keevitada parajast veetorust lõigatud 'distants rõngad', ning võlli otstesse omakorda keevitada jämedad poldid, et sinna saaks mutrid keerata. Nagu selgus- piisab sellest, et too 'distants rõngas', või otsapolt, on kasvõi karvajagu viltu paika keevitatud ning tulemuseks on viltused laagrid. Ja peale selle kupatuse põlveotsas kokkukeevitamist nii ka juhtus. Kuigi ma üritasin endale kinnitada, et see võll liigub seal kiiges nagunii minimaalselt ja vahet pole, siis tegelikult lõppes asi sellega- peale seda, kui olin Tifti moodi neid sõrmenukke paar päeva mööda maad lohistanud- ,et lõikasin kõik uuesti maha ning hakkasin nullist. Sierra poolass ja Honda rummud. Distants rõngasteks kasutasin seekord samasuguse Honda rummu seest löödud sisemisi saalesid- ühest laagrist saab kaks neid tükki. Võlli otstesse pidin siiski ikka poldid keevitama, mis põhjustas jällegi väikesi ebatäpsusi. Siiski sai tulemus seekord selline, et peale ühe silma kinnipanemist ja töökojas osade tulede kustutamist, võis öelda- käib kah. Pildil on võll paika punktitud- sinna tuleb veel tugevdusi peale.
[Pilt: traktor31.jpg]
Vasta

Tervist ja jõudu!
Mõtlesin, et jagan natuke kogemusi. Ja väga tõenäoliselt rikun leiutaja tuju. Mul elab kodus puht juhuslikult samasugune krokodill. Sarnasus imekspandavalt suur. Niidab kõike, millest üle ronida jaksab.
JVVi vedava käigukasti ette on kasulik sidur paigaldada- kuna niitmiseks kasutatakse vähemalt kolmandat käiku, siis niiduki paigalt käimasaamist hõlbustab see tunduvalt. Loomulikult annab startida I-II-III käik ilma sidurita ja väikese meelitamisega, aga see muutub varsti tüütuks ja koormab sünkronisaatoreid. Samuti oleks vajalik (ja millest näiteks mina oma niiduki juures suurt puudust tunnen) niidukit käitav JVV ots varustada piduriga. Kujutan ette, et niiduk tuleb sellele masinale oma 1,3- 1,4m lai, pakun, et rootorniiduk. Sellisel lõikeorganil on sünni poolest omajagu inertsi. Ja kui nüüd äkki avastad, et niiduk on kusagilt otsapidi kaasa haaranud peenranööri, katteloori või saanud kätte traataia otsa ja JVVl käigu välja võtad, siis elab niiduk veel tükk aega oma elu ja kerib kõik saadava hoolega kaasa. Edasisest ei hakka pilti maalima...
Vabandust väikese targutamise pärast... Aga pärituult igal juhul!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne