Postitused: 11
Teemad: 6
Liitus: Apr 2009
Maine:
0
Tere! Ei suutnud sarnast teemat leida, tekitan uue. Üks laagriteema kripeldab juba pikemat aega hingel, äkki mõni targem inimene oskab veidi vaimuvalgust jagada. Jutt käib tavalistest kuullaagritest(radiaallaagritest), täpsemalt "kinnise" ja kinnise laagri erinevusest ja otstarbest.
Kinnine laager:http://www.intermoto.ee/kuullaagrid/80029+LAAGER/80029+LAAGER+9%2A26%2A8.html#.U6RiS5R_sYw
See on siis plastkatetega kahelt poolt suletud ja määritud laager, mis oma eluaja töötabki selle määrdekogusega mis tema sees on.Tulihingelisemad mehhaanikud ütlevad, et on ühe katte maha nokkinud ja määret lisanud; või ära vahetanud ja katte tagasi pannud. Pikendamaks laagri eluiga siis.Ise pole proovinud.
Nüüd siis "kinnine" laager:http://www.intermoto.ee/kuullaagrid/80027+LAAGER/80027+LAAGER+7%2A22%2A7.html#.U6RiZ5R_sYw
See on siis kahelt poolt metallkatetega kaetud laager, millel katte ja sisemise laagrisaale vahel on vahe.Koukisin huvi pärast sellisel uuel ühe katte maha,määre oli sees.Justkui oleks kinnine,aga pole ka, sellest eelmainitud katte ja saale vahest pääsevad vesi ja tolm edukalt sisse laagrit rikkuma.Olen selliseid laagreid hakanud täheldama viimastel aastatel, varasemast ajast nagu ei mäleta.Viimati leidsin sellised väikese tõukeratta rataste seest(paari kuuga krigisevlogisevaks kulunud), enne seda aga saepingi kettavõllilt, jne. Mõlemad asukohad nõuaksid kindlasti täiesti kinnist laagrit, et vastu peaksid.Mis laagritega on tegemist?
Postitused: 583
Teemad: 1
Liitus: Dec 2013
Maine:
4
ja rulluisutajad määrivad mitte ei õlita laagreid ehk vaha/rasv
Postitused: 4,677
Teemad: 70
Liitus: Aug 2009
Maine:
22
Huvitav,et 60ndate veepumba mootori orginaal laagrid kestavad tänaseni ehk nn vene saast.Kaasaegsel veepumbal juba korduvalt tehase kuivade laagrite tõttu laagrid kokku jooksnud lisaks mootori mähised maha põlenud ja seda kapitalisti nö kõrge kvaliteet.
Postitused: 701
Teemad: 18
Liitus: Jan 2004
Maine:
5
Igal asjal oma otstarve.
Metallkattega laagritel on väiksem veerevtakistus aga samas nad pole hooldevabad välitingimustes.
-------
Samas annab metallkattega laager ka määrde liikuda ning läbi selle saab ventileerida reduktoreid. Näiteks võsalõikurite reduktorid.
Pole olemas halba või head laagrid ning selle tihendus valikut vaid peab õige asja valima.
Metallkatetega laagrid ei sobi puidutöö pinkidesse kuna väga kiirelt puutolm satub laagri sisse ning kiiliub kinni. Odav brändid topivad neid ikkagi.
www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
Ma vaatasin, et minul on söödamikseril metallkatetega laagrid. Metallkate on pori sees vastupidavam, ja pori sissemineku eest aitab kaitsta pidev määrimine. Kuigi nad korra või kaks tahavad aastas ikkagi vahetust siis senna soovitati just selliseid. Mul muidugi hiina laagrid ka mitte mingid ülimalt kvaliteetsed. Timeksi omadel olevat metallkatte all ka kummitihend mis kaitseb sisse sattuda võiva niiskuse ja tolmu eest
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?
Postitused: 3,717
Teemad: 30
Liitus: Feb 2013
Maine:
64
(22-06-2014, 22:58 PM)diesel Kirjutas: kasutaks korra teemat oma mõttetu küsimuse jaoks.
nimelt meenub mulle, et olen kuskilt kuulnud-lugenud nn. remontmõõdus laagritest. ehk siis justkui seukstest, kus sise ja/või välismõõt on putsukarva jagu originaalist vastavalt väiksem või suurem. teemaks siis võlli või pesa kulumisejärgse ülelõikamise kompenseerimine. a nüüd vot mitte ei suuda meenutada ja kuugliga ka ei mõista leida. oskab keegi ehk asja kommenteerida?
Minu teada ei tohiks neid olla olemas. Ehk mõned üksikud, mis omavahel sobivad remondiks, kuid mitte laiemas plaanis tootmises. Võimalik oleks ehk leida tollmõõdus laagreid, meetriste asemele, siis võibolla, leiaks mõne sajandiku suurema, kuid muidu peaksid laagrid olema omas standardis.
Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
Sai kunagi kirjandust loetud ja laagritel on täpsusklassid. Wikipedia aitab-
Veerelaagrite klassifikatsioon täpsuse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]
Veerelaagrid jaotatakse täpsuse järgi 5 täpsusklassi.
0 täpsusklass
6 täpsusklass
5 täpsusklass
4 täpsusklass
2 täpsusklass
Kõige täpsemad on 2. klassi laagrid. Täpsusklass märgitakse laagri tingtähise ette, nt 5-305. 0 täpsusklassi, kui enamkasutatavat ei märgita. 0 klassi laagreid kasutatakse enamikus üldkasutatavates mehhanismides, nt keskmise koormuse ja kiirusega reduktorites. Suurema pöörlemistäpsuse vajadusel valitakse samadesse sõlmedesse 6. täpsusklassi laagrid. Suure pöörlemiskiiruse ja täpsuse korral valitakse 5. või 4. täpsusklass (lihvpingi spindli, lennukimootori laagrid). 2. täpsusklassi laagreid kasutatakse güroskoopides, mõõteriistades ja teistes pretsessioonmehhanismides. Täpsusklassi valikul tuleb arvestada laagri maksumust. 2. klassi laager on kümme korda kallim kui 0 klassi laager. Asi on selles, et veerelaagreid valmistatakse spetsiaalsetes tehastes, kus on hästi organiseeritud masstootmine. Laagrite võrud ja veerekehad valmistatakse valikkoostamise meetodil, mis seisneb selles, et valmis|detailid sorteeritakse tegelike mõõtmete järgi gruppideks ja samanimeliste gruppide detailid ühendatakse omavahel. See võimaldab valmistada laagreid täpsusega IT2...IT5, mis on palju täpsemad kui nendega kokkukäivad võllid või laagripesad.
Postitused: 3,312
Teemad: 44
Liitus: Sep 2009
Maine:
38
selge siis, usun lugupeetavaid ja unustan selle remontmõõdu jutu ää.
palju tänu kõigile selgitajatele.
Postitused: 5,350
Teemad: 261
Liitus: Apr 2010
Maine:
73
Kadund sõber mainis,et oli saanud vanasti käia venemaal kuullaagritehases. Seal oli ümarrauast lõigatud parajad junnid ja lastud kuskilt kolusse.......kust siis mingite ketaste või trumlite vahelt olid need junnid läbi jooksnud ja järjest ümaramaks läinud. Neid kolusid oli hulgem olnud ja lõpuks siis olidki kuulid päris ümmargused.