[Talupoeg taluja]

Juba aastaid tagasi uurisin Viljandimaal ühte vanat legendi Lenini autojuhist. Täna juhuslikult Ostas sattusin vana tuttava peale,kes seda lugu mulle rääkis. Kuna tegu vana teemaga ja kas üldse vastab tõele,võiks siiski veel asja arutada. Nimelt oli Viljandimaal praeguse Kopra turismitalu asemel üks talu ,kus elas Koit Paarsen,kes olla Naatsaku metsavaht olnud. Tal oli ka poeg. Mingi kuuldus oli ka tütrest,kes veel elus. Kahjuks nime ei tea ja minu võimaluste juures pole olnud edu asja otsimisel. Selle mehega seoses on mitmeid lugusid ja legende,mida tasuks siis uurida. Kui kellegil on midagi lisada või on ka asjast kuulnud,oleksin tänulik. Võibolla on kellegil ligipääs andmebaasidele,kust uurida. Ajaks siis seda vana asja ajaloo huvides. Tänud kõigile,kes midagi teavad. Eriti tore oleks mõne Koidu sugulasega kohtuda. Kas keegi veel elus,ei tea.

T.T.

[autorestauraator]

Kuule Toomas, räägi see legend ka ära!
Muidu ei saagi pihta, mida sa öelda tahtsid...

[asjaarmastaja]

Ma just olen sinnasamasse Kopra tallu sellel reedel kuni pühapäeval minemas. Võin ju omaniku käest midagi küsida ....kui te mulle selgeks teete mida küsida.

[Basilio]

Lenini kohta ei tea, aga Trotski autojuht olla küll Eestist olnud.
Äkki aeti segamini? Võib ka olla, et neid autojuhte siit rohkem kui üks revolutsioonikeerisesse sattus.
Kui oktoobris mägi-Eestisse sugulastele külla sõidan, võin täpsemalt järele küsida. Korra tuli seal olles jutuks, et nimetatud tegelane(autojuht, mitte Trotski ) meitele kaugelt sugulane olla olnud. Tädi mul kange ajaloo- ja sugupuu huviline.

[Talupoeg taluja]

Kuule Toomas, räägi see legend ka ära!
Muidu ei saagi pihta, mida sa öelda tahtsid...

No see legend oligi seesama,et Koit Paarsen oli Lenini autojuht olnud. Ega rohkem sellest miskit minuni jõudnud polegi. Sellest peaks esialgu piisama,et asja uurida ja siin juttu puhuda.

Ps. palun siin esialgu mitte nalja teha,ennem kui asi välja uuritud on. Muidu neid jutte,et Viljandimaal olnud keegi Hull Jaan,kes olla .......sugulane...

[manic]

Lenin vist kasutas ainult eestlastest autojuhte

Mari-Anne Heljase raamatus Võsu rahvas ja tema lugu on selline lõik:

"...Rakveres ilmnes, et ka kaubavagunisse ei saa ilma rahata. Augustil jälle vedas. Raudteejaamas kohtas ta Jakob Leemetsa /.../. Viimane andis talle raha ja nii jõudis August Petrogradi. Aga sellega tema lugu veel ei lõppenud. Seal sai temast Lenini autojuht.
Et Augustil punases Petrogradis mingi positsioon oli, seda kinnitas Jakob Leemets, kes ise 1918 Petrogradi sõitis. August oli kui tähtis funktsionäär teda raudteejaamas puhkpilliorkestriga vastu võtnud..."

Kõnealune August on August Feldt. Raamatus lk 158 on ka foto autost, millega ta olevat 1917. aastal Leninit sõidutanud.


Lisaks on Filmiarhiivis foto allkirjaga "V. I. Lenini autojuht Karl Viktor rooli taga":
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=355753


Tõendada saab neid lugusid vist ainult Venemaa arhiivides.

[Raudpats]

Paar päeva tagasi tuli Raadio2 mingi saade , "Kuldsed lindid" vms, seal ka üks Eesti mees rääkis oma seiklustest Peterburi "autopargis" revolutsiooni ajal ja ka hiljem. Mingi väga vana lindistus oli, kahjuks kuulsin ainult mõnda üksikut jupikest.

[Talupoeg taluja]

Paar päeva tagasi tuli Raadio2 mingi saade , "Kuldsed lindid" vms, seal ka üks Eesti mees rääkis oma seiklustest Peterburi "autopargis" revolutsiooni ajal ja ka hiljem. Mingi väga vana lindistus oli, kahjuks kuulsin ainult mõnda üksikut jupikest.

Mõni aeg tagasi oli jah mingi vana raadiosaade,kus tsaariaegne autojuht oma mälestustest rääkis. Kuulsin kahjuks samuti mingeid fragmente saatest. Kindlasti oli saade tehtud õite sügaval N.ajal. Juba kvaliteedi järgi oli aru saada.

[aavu]

Paar päeva tagasi tuli Raadio2 mingi saade , "Kuldsed lindid" vms, seal ka üks Eesti mees rääkis oma seiklustest Peterburi "autopargis" revolutsiooni ajal ja ka hiljem. Mingi väga vana lindistus oli, kahjuks kuulsin ainult mõnda üksikut jupikest.

http://r2.err.ee/jarelkuulamine
Valige 9. august. Eduard Tobreluts, 50-ndate teise poole lint.
Kuulatav 28 päeva.

[pppp]

Kui sealt R2 järelkuulamisest ära kaob, siis saab (peale registreerimist) siit:
http://arhiiv.err.ee/vaata/36801

[manic]

Huvitav, kes Karl Viktorist Lenini autojuhi tegi, kas tema ise või leidis keegi, et ENSV-sse on ikka hädasti ühte Lenini autojuhti vaja.
Nõukaajast pärit fotoallkiri arhiivis:
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=355753

1933. aastal rääkis Karl Viktor läbi kahe pika artikli mälestusi sohvritööst I ilmasõja ja Vabadussõja ajal. Seal ei maini ta küll poole sõnagagi, et Lenin tema autos oleks istunud. 1933 Eesti Vabariigis ei tarvitsenud seda ju varjata. Hiljem ENSV-s polnud tervislik mainida Kerenskit või veel vähem kapten Mutti või rittmeister Jonsonit.

[viplala]

Kõnealune August on August Feldt. Raamatus lk 158 on ka foto autost, millega ta olevat 1917. aastal Leninit sõidutanud.


Lisaks on Filmiarhiivis foto allkirjaga "V. I. Lenini autojuht Karl Viktor rooli taga":
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=355753


Tõendada saab neid lugusid vist ainult Venemaa arhiivides.

Eks lenin pidi kuidagi liikuma ühest kohast teise, vabalt võis ta siin seal mõne auto peale istuda, kuid kahtlane, et talle autojuiga masin 1917 eraldatud oli.
Lenin oli redus välismaal terve 1917 aasta ja jõudis tagasi alles novembri alguses. Siis keerati venemaa perse, ning esimene võimalik aeg autojuhiga auto endale saada võis olla detsembris, kui kõikjal venemaal valitses lumerohke talv.

[Aspelund]

Lenin oli juhtumisi Petrogradis ka 16. aprillist 1917 kuni augustini. Seega on võimalusi auto kasutamiseks enam kui küll.

Kes magas partei ajaloo loengutes?

A.

[Talupoeg taluja]

Tore. Hea et teema jälle üles soendatud on. Minuga võttis ühendust Koit Paarseni sugulane ja sai sellel teemal räägitud. Palusin tal asja siin teemas seletada aga paistab,et asi unarusse jäänud. Katsun uuesti kontakti võtta ja paluda tal siin sellel teemal kirjutada.

T.

[viplala]

Lenin oli juhtumisi Petrogradis ka 16. aprillist 1917 kuni augustini. Seega on võimalusi auto kasutamiseks enam kui küll.

Kes magas partei ajaloo loengutes?

A.

Kasutamiseks kindlasti. Küsimus rohkem selles, et kas talle eraldati kusagilt auto koos juhiga, millega ta liikus põranda alt põranda alla, vot selles on küsimus. Ma eriti ei usu, et tal oli enda auto koos juhiga enne 1918 aastat, kuid ma võin muidugi täiega mööda panna.

[Bennet]

Kunagi püüti Märjamaal kinni mees, kes oli ülepeakaela verega koos ning suutis arupärimistele ainult vastata: Olen Lenini tapja ja vahialune. Loomulikult löödi kinnimajja, kuni selgeks saab, mis tegelasega tegu. Kainemal hetkel ja järelepärimiste läbi sai selgeks, et tegemist oli deliiriumisse langenud kolhoos Lenin hobuste tapjaga, esimeheks oli sm. Vaht....

[Raudpats]

Kirjutan siia ühe naljaka loo, mis ei ole otseselt Leniniga seotud. Teadsin juba ammu, et ühes majapidamises oli olnud mingi tähtsa mehe auto kunagi. Erinevaid variante räägiti, kas oli see siis Göringi või Himmleri  või Stalini auto, see ei ole siinkohal üldse tähtis. Sattusin siis ükskord sinnakanti ja otsustasin uurida legendide paikapidavust. Talus elas sellel ajal ainult üks mutike, nii umbes 95 aastat vana. Küsisin tema käest selle auto kohta. Tuli välja , et mutt oli olnud MTJ-s traktorist ja teadis tehnikast päris palju. Ka seda autot mäletas. Olevat olnud lahtine Horch. Hästi pika mootoriga. Mingi väga tähtsa mehe oma, saksa sõjaväelase oma vist. Nime ta ei mäletanud. Auto olevat ära viidud millalgi umbes 40 aastat tagasi. Auto oli mootoririkkega (jooksis kokku) ja palju osi puudus. No midagi ma sealt üldiselt teada ei saanud ja valmistusin juba ära minema, kui mutt ütles, et tal mingi jupp veel saras riiulipeal alles. Läksime siis otsima. Leidiski mingi kopsiku üles. See pidi olema keskmäärimissüsteemi õlinõu, selleltsamalt Horchilt. Asi oli paksult õli, tolmu ja kanasitaga koos, sain selle endale , ei pööranud sellele rohkem tähelepanu ja nii see jäi mulle garaaži vedelema mitmeks pikaks aastaks. Nüüd otsustasin lähemalt uurida, millega tegu on. No esialgu tundus, et on lihtsalt plekist anum ja selle põhjas nn. õlitilguti. Puhastasin, kraapisin kruvikeerajaga sodi maha, pesin diiselküttega, leotasin WD40-ga. Hakkas selguma midagi imelikku. Materjal oli väga õhuke plekk. Seda oli mäkerdatud mingi tundmatu värviga, kohati oli näha tinutamise jälgi. Ja lõpuks , kui kõik sodi oli eemaldatud, oli pilt selline:
   
 Eriline tähelepanu muidugi kirjale :
   
  Kui see vigur ikka on Horchi oma, siis on keegi seda kõvasti tuuninud. Või äkki kasutasidki sakslased mootorite määrimiseks oomega3 kalaõli, nimetusega Tallinna kilud? No muidugi seeseletaks ka mootori kokkujooksmise põhjusi. Ma pigem arvan, et see kopsik on pärit kusagilt mujalt, aga vähemalt legend oli ilus.
   

[valdo]

  Kui see vigur ikka on Horchi oma, siis on keegi seda kõvasti tuuninud. Või äkki kasutasidki sakslased mootorite määrimiseks oomega3 kalaõli, nimetusega Tallinna kilud? No muidugi seeseletaks ka mootori kokkujooksmise põhjusi. Ma pigem arvan, et see kopsik on pärit kusagilt mujalt, aga vähemalt legend oli ilus.

Algne potsik võis nt tugevalt viga saada, misjärel pandi kilukarp asemele, kui mõõtmetelt ja mahult sobis. Eks neid vanu autosid ehitati niiviisi põlve otsas ju pidevalt ümber.