[Basilio]

Minul lööb kiirtelt 75-80C juurde(vahepeal viskab 85C). Nagu Basilio mainis ühekordne klaas jahutab.

Basilio kogemused näitavad, et 82-85*C ongi piir, kustmaalt ühekordse klaasiga temp enam edasi ei lähe.

---

Basilio "kraavikütte süsteem" on päris kaval lahendus. Hakka või kraavi kaevama.

Kui kaevama hakkad, mõtle esmalt, kas poleks parem paigaldada kohe õhutoru? 100-160mm toruga õhuvõtt majast mõnikümmend meetrit eemal, või äärmisel juhul siksakis maja lähedal, kui ruumi ei ole. Sirges torus jookseb õhk libedamalt.
Suvel tuleb jahedat õhku, talvel pakasega aga püsivalt +kraadiga õhku.
Omad miinused on muidugi sellelgi. Suvel peab mõtlema kondentsi peale, mis arvatavasti torru koguneb ja talvel keltsa peale, mis ümber toru koguneb.
Selle keltsaohu pärast ma selle praeguse toruga talvel miskit teha ei saagi, kuna jookseb veetoruga kõrvuti. Aga suviseks jahutamiseks peaks OK olema.

[Matrix75]

Basilio kogemused näitavad, et 82-85*C ongi piir, kustmaalt ühekordse klaasiga temp enam edasi ei lähe.

---

Lihtsalt uurin, et kas leiduks 3T suundtermostaati, et ehk tasuks hiljem lisada teine klaas. Poes on max 71c näha. Võiks olla 90-95c.

---

[heints]

Kas kahekordne harilik klaaspakett on kasutatav ?
Kas kuumus ja tuulepuhangud klaasi ära ei lõhu ?

[muska71]

[/quote]

Lihtsalt uurin, et kas leiduks 3T suundtermostaati, et ehk tasuks hiljem lisada teine klaas. Poes on max 71c näha. Võiks olla 90-95c.

---

[/quote]

Pakun,et sellise temp termostaate pole.Ise tehes peaks auto termostaadist teha saama või siis kateldele mõeldud termostaadi korpusesse sisse pista auto termostaat.Need regullitavad mõeldud akupaagist või katlast sobiva soojusega soojavee saamiseks ja too 71C kateldele.

[Rokikas]

Eks päikse abil saab ka söögi valmis. Täna pealelõunal sain "päikeseahju" valmis ja ka esimene söök (muna ) seal tehtud juba. Maitses nagu .... muna

[Rokikas]

[Basilio]

Avastasin Jebaist huvitava fotoelektrilise päikesepaneeli - painduva ja isekleepuva teibi kujul: http://www.ebay.com/itm/100w-319v-dc-rol...1c44f025a6
Kui praegune hind välja arvata, siis asjal on tulevikku. Seda saab juba igale pinnale kleepida, ntx autokatusele, kus ta seisu ajal akut laeb. Või paadi küljele. Põhjusmõtteliselt igale poole, kus on sile pind päikese käes ja kirsadega peal ei tallata.

[Marko]

https://www.youtube.com/watch?v=2XoHlAt_irM
Minimalistlik lahendus päikeseküttepaneelile. Korpuse idee on hea, vanu päevavalguslampe vedeleb siiani paljudes kohtades.

[Basilio]

Nonii, seltsimehed! Küllap on jäänud mulje, et Basilio, vana vooster, on viimasel ajal niisama laiselnud, foorumis mölisedes aega viitnud ja noksi pudelisse ajanud. Vale puha! Kui hädalisemad tööd tehtud, nagu talvepuude varumine, puulõhkuja ehitamine, veetrassi rajamine koos "maajahutiga", projekt "Afterburner" jne. sain mahti ka purklat edasi ehitada. Mõned udupildid siis ka, muist tehtud telefoniga.
Vana puulippidest kilp, mis vajas vahetust. Pildil näha ka vana õhuliin, mis praeguseks mälestus.    
Asemele jupikaupa purkla:            
Varahommikune kastemärg purkla:    
Tubadesse viivad ventilatsioonitorud ja ventikas ise on veel soojustamata, mistõttu pool sooja jääb praegu pööningule, aga sellest hoolimata pahiseb praegu minu selja taga tuppa 38*C õhku. Istun T-särgi väel ja keskküte on välja lülitatud, pole tarvis. Teistes tubades pikema toru ja suurema soojakao tõttu vastavalt 32*C ja 28*C. Tegelikult peaks paneelist tulema praegu üle 40*C. Asi on veel nii toores, et pole jõudnud elektroonika poolega tegeleda. Temperatuuridki on mõõdetud veneaegse vedeliktermomeetriga. Edaspidi saab olema infi piisavalt, kuna paneeli sai sisse topitud 31 termotakistit. Plaanis on mõõta iga toru(kokku 15tk) pinnatemperatuuri keskel ja lõpus + 1 andur mis mõõdab õhutempi väljaspool purke. Andurid tulevad ka siseneva ja väljuva õhu torudesse.
Õhk võetakse praegu sirgelt õuest, ainult sääsevõrguga ventilatsioonirest on vahel. Edaspidi tuleb kindlasti tolmufilter ja mingil ajal ehk ka õhuvõtt toast koos segistiga.
Hea on tõdeda, et väikesed hirmud olid asjatud. Kartsin et õhk ei lippa torudes võrdselt, et horisontaalsete torudega purkla ei hakka korralikult tööle, et kast ei saa piisavalt õhutihe jne. Esimese hooga paistab kõik OK olevat.
Ventilaatoriks on 30W 220V turbiiniga vurr, mida sõber irvitamisi "Luftwaffeks" kutsub. Edaspidi on plaanis asendada see 12V ajamiga turbiiniga, millel saab hõlpsalt pöördeid reguleerida ja päikeseelektriga toita. Ka on tarvis ventikas ümber tõsta külma poole peale. Praegu imeb see ajutiselt paneelist kuuma õhku, mis tapab pikemal töötamisel vurri ära. Hetkel oli nii lihtsam ja kiirem teha.

[diesel]

geniaalsed tellingud. kandva prussi üks ots toetub aknalauale ja teine lösutab paksu õhukihi peal. näikse peris heaste kandvat.

kas päriselt on prussiots pikalt toas ja lakke kinni kiilutud?

[aavu]

geniaalsed tellingud. kandva prussi üks ots toetub aknalauale ja teine lösutab paksu õhukihi peal. näikse peris heaste kandvat.

kas päriselt on prussiots pikalt toas ja lakke kinni kiilutud?

Perenaine istub peal ja koorib kartuleid!

[Basilio]

geniaalsed tellingud. kandva prussi üks ots toetub aknalauale ja teine lösutab paksu õhukihi peal. näikse peris heaste kandvat.

kas päriselt on prussiots pikalt toas ja lakke kinni kiilutud?

Prussiotsad olid(tellingud praeguseks juba lammutatud) tugevate nurkraudadega vastasseina külge kinnitatud. Ühel prussil, mis töötas mõlemat pidi, oli aknalaua ligidal lisapruss lakke kiilutud ja samuti nurkraudadega fikseeritud. Tean kuidas see välja näeb, a la "ohutus kolmandaks"   aga see oli kahjuks ainus alternatiiv korvtõstuki rendile, mida ma endale lubada ei saanud. Maha toetuva tellingu ehitamine oleks olnud keeruline, kuna all on viilkatusega puukuur, mille katus poleks seda kremplit kandnud. Jäi ainult selline variant. Enamuse tellingu pikkuses oleks kukkudes olnud  1,5m allpool suht pehme katus. Poleks isegi eriti haiget saanud. Tellingu otsa peal kõõludes aga tõmbasin endale ümber veneaegse elektrimontööri vöö, mille kinnitasin inerts-turvavöö ja pika köie abil korstna külge. Loodan et uudishimu sai rahuldatud. Basilio igatahes on siiani elus.  ... aga lapsed, ärge seda kodus järele tehke! Igatahes 12-15m/s tuulepuhangute ajal oli seal üleval päris hirmus olla. Tuul rebis pintsli otsast värvitilku külgsuunas ära ja küünejäljed vist siiani purkla ääreprussi sees.

[Basilio]

Rindeteated: Hommikul peale tuulutamist II korrusel 21*C. Lõunaks tõusis toatemp 23*C-ni ja kella nelja paiku õhtul oli toas 24,5*C. Praegu on kell 21:40 ja toatemp 22,3*C, mis on meie pere jaoks normaalne. Keskküte on kogu aeg väljas ja täna ööseks ma seda sisse ei lülitagi. Hommikul vaatab, palju sooja järel on. 
Peale purkla toetas toasooja lahtise uksega veranda, mis ka päikese käes soojaks läheb. Sealt mu esimene päikesekütte kogemus tuligi.
Vahepealsete pilves ilmadega maha jahtunud päikeseboilerit aga veepaneelid nii soojaks enam ajada ei suutnud, et sealt otse dušivett saaks. Temperatuur jäi 28-30*C kanti. Peab elektriga natuke juurde soojendama. Põhjuseks peale paneelide väikese pinna ka suvise päikese järgi seatud kalle. Päike käib nüüd kõvasti madalamalt ja paneelid peaksid olema püsti. Ka naabermaja ja puude varjud segavad juba. Sellepärast on nii purkla kui elektripaneelid püstitatud nii kõrgele kui annab. Võib olla peaks ka veesoojendi tulevikus katusele upitama?

[Basilio]

Hommikul kell 6 läx uni ära ja uurisin toatemperatuuri 20, 4*C tundus jahedavõitu. Lülitasin keskkütte sisse, et lastel tõusmise ajaks soe oleks. Mahupaak on ikka üks hea asi. 
Eksperimendi eesmärk ei olnud testida pere vastupidavust külmale ja kellelegi õitsvat tiisikust külge pookida. Tahtsin teada kas seinte soojusmahtuvusest piisab hommikuni. No jäi väheks siiski. Eks öö oli külm ka, kõva hall maas ja väike miinuskraad katuselgi. Kell 9 oli purkla kihtplastik korralikult härmas ja pealmisel prussil mitme mm paksune jääkiht. 45 minutit hiljem andis purkla juba +22*C õhku tuppa. Ehk saab mõnel pilvisemal/vihmasemal päeval tegeleda ka elektroonika poolega. Siis saab täpsemad temperatuurid arvutisse ja ventika automaatselt käima. Praegu käib asi nii et kui kuulen soojenevat purklat seina taga naksuvat, siis löön kahvli seina ja ventikas pistab täiega uhama. Vaja oleks puhumine sujuvalt reguleeritavaks teha...

[taavi]

Vaja oleks puhumine sujuvalt reguleeritavaks teha...

Päiksepaneel hiinamaalt, millele otse vwentikas taha? ehk kui päikest näitab, puhub ka õhku ja kui palju seda näiotab, puhub vurr veel rohkem?

[Basilio]

Vaja oleks puhumine sujuvalt reguleeritavaks teha...

Päiksepaneel hiinamaalt, millele otse vwentikas taha? ehk kui päikest näitab, puhub ka õhku ja kui palju seda näiotab, puhub vurr veel rohkem?

Kui hästi primitiivselt teha, siis jah, ka nii saama. Ventileerimine peaks sõltuma siiski otseselt temperatuuridest. Veesoojendi tegin algul ka pumba primitiivse juhtimisega(termolüliti). Käis kahh. Aga nüüd, kus mikrokontroller saab andmed kuuelt andurilt ja omab mõningast intelligentsi otsustamaks mida, millal ja kuidas teha, on asi palju parem ning efektiivsem.

[USSR V4]

Tere üle pika aja! Palju aega on vahepeal mööda läinud, arendan oma taastuvenergiasüsteemi tasapisi edasi, vastavalt rahakoti taluvuspiirile, ja see on viidud  viimasele piirile. Pikaajaline akude otsimine hakkab tasapisi vilju kandma, mõned on uuemad, teised vanemad, osad vanarauda loopimisega ära lõhutud, või läbi roostetanud, osade eest tahetakse hingehinda. Mõned näited:. Kui kuskil kellegil on infot sarnaste akude kohta, ja need on saadaval, siis andku teada läbi PS-i,  seisukord ja mahtuvus ei ole oluline, vaatan kõiki pakkumisi. Pliiakusid ei taha enam, leelisaku on vastupidav ja kannatab "vägivalda" aga kehva kasuteguriga. Akupargi kogumahtuvus peaks olema pärast rikutud akude parandamise õnnestumist 24 KWh. Tarbima hakkan seda läbi sellise asja, kui voolu on:lisaks 12 V valgustus, mis toimib koguaeg. Kogu süsteemi poolt toodetav teoreetiliselt võimalik voolutugevus akude laadimiseks on 70 A. Hetkel annab päike umbes 300W, aga paneelid on veel vales suunas, (suund läände) ja vale nurga all, ja osad on paigaldamata, kuna pole raha, et osta alusraami materjali , suvel sain päevas 1,5 KWh, kontroller on selline:, Aga ei sobi leelisakudele, laadimispinge jääb madalaks, ma annan siis vahest kontrolleri sildamisega lisa . Kui kõik valmis saab, on päikesepaneelide koguvõimsus 8x130W, edasi on vaja tuulikuvõimsust kõvasti juurde, muidu jääb süsteem sügistalvel nälga. Hetkel käsil akuruumi ehitus, seetõttu on kõik praegu paari väikese aku peal, ja palju kulutada ei saa, aga valguseks jätkub küllaga.

[Basilio]

 Kogu süsteemi poolt toodetav teoreetiliselt võimalik voolutugevus akude laadimiseks on 70 A. 

Vau! 

[Basilio]

 Hetkel annab päike umbes 300W, aga paneelid on veel vales suunas, (suund läände) ja vale nurga all, ja osad on paigaldamata, kuna pole raha, et osta alusraami materjali  .

Vaata seda täna õhtul lõppevat oksjonit aluprofiili pihta. http://www.osta.ee/?fuseaction=item.info&id=53301890 
Praegu on hommik ja hind veel suht mõistlik, 14 jewrikut.
-----------
Minu purkla toimib täiega. Olen täitsa rahul. Küttekulu on ilusate ilmadega vähemalt poole väiksem. Keskkütet kütan üle päeva või üle kahe päeva. Põhiline indikaator, mis määrab ära keskkütte kasutamise, on minu külmavaresest õrnem pool.  Üldiselt ei lootnud sel sügisel nii pikalt nii ilusat ilma. Arvasin et on paar-kolm ilusat päeva kus saan purklat katsetada ja õige action tuleb alles kevadel. Action algas aga kohe kui purkla üles sain. Selle pärast on ka asjad poolikud ja toored.
Õhtuks on päike suutnud reeglina tuppa sisse suruda 24,5*C, on olnud ka 24,7*C. Kütmisvajadus peale päikeselist päeva tekib umbes hommikul kella nelja paiku. Inerts on purklal väga väike. Kui veesoojendi vajab töötemperatuuri saavutamiseks minimaalselt pool tundi lauspäikest, siis purkla stardib pilvede vahelt piiluva päikesega mõne minuti jooksul. Ventika lülitamine käib praegu veel käsitsi. Elektroonikale softi kirjutamine on pooleli ja süsteemi täielikuks rakendamiseks peab Jebaist juppe juurde tellima.
Torude soojustuse ostsin hambaid kiristades ära. Nüüd on vaja veel mingil pilvisel päeval ette võtta ebainimlik roomamine klaasvati sees klaustrofoobilisel pööningul. Enne soojustamist on tarvis vent torud lahti võtta ja tolmust puhastada. Siiani puudub nimelt tolmufilter. Peab seda ka ehitama hakkama. Kui kellelgi on pakkuda midagi selleks sobivat, võib märku anda. Igatahes suvel avastasin, et õhku tuleb liiga vähe. OK, ega arvutiventikast palju tahta olegi. Panin tummisema ja kui see ka efekti ei andnud, siis "Luftwaffe". Kui ka siis õhku vaevaliselt tuli, avastasin et välist ventilatsiooniava kattev sääsevõrk on tolmust lausa rase. Ime et sealt üldse midagi läbi tuli. Tolmu jätkus muidugi ka torudesse ... Ventikat vahetades oli toru põhjas rada näha.
Miks ma sellest siin patran? Aga selleks, et teised sama reha otsa ei astuks.

[viplala]

On selline materjal nagu mahuline vatiin. See peaks tolmu kinni küll pidama ja ei maksa ka suurt essugi. Sealt on hea vastav filter välja lõigata. Kui umbe hakkab minema, viskad minema ja lõikad uue. http://www.abakhan.ee/vatiin.html
Teine võimalus oleks auto pestavat õhufiltrit kasutada.