meesterahva jalgratas Hermes 1939.a. - restaureeritud
#1

Ratas on valmistatud 1939. aastal Rootsis Uppsalas asunud Nyman'i kontserni Hermese rattatehases. Raaminumbriks (keskjooksu all) on 1217982.

Tegu on 1930ndate aastate lõpu osaliselt ebatüüpilise Rootsi meesterahvarattaga. Ebatüüpilise seetõttu, et ratas on teatud segu Rootsi siseturu ja eksportrattast. Sel ajal olid enamik Rootsi siseturu rattaid värvitud velgede/porilaudadega ning heledates üldtoonides, samal ajal kui eksportrataste enamik olid musta raamiga ning kroomitud velgede/porilaudadega. Samuti olid siseturu ratastel traatääristega rehvid, Eestisse eksporditud rattad aga rantääristega rehvidega. See ratas on aga Rootsi siseturu värviskeemis, kuid rantääristega rehvidega. Ratta teeb haruldaseks värvi tüüp- kasutatud on sinakasrohekat pärlmuttervärvi (kaasaja terminites - metallikvärvi), mis oli tollal suur haruldus. "Tõsiteaduslikud" ülevaated väidavad, et metallikvärvi hakati (laiemalt?) kasutama alles 1950-60ndatel aastatel, see ratas on valmistatud aga 1939. aastal!

Rootsi siseturu ratta värviskeemile tüüpiliselt on ratas kaunistatud laiade mustade ja kitsaste kuldsete triipudega. Tagaporilaua tagumine osa on valge. Esiosa tiivakujulised figuraal-välismuhvid on mustad. Sadul on pehme kattega ja ühekordsete vedrudega. Rattal on rootsilikult ketikaitse (Saksa ja Eesti meesterahvaratastel tollal ketikaitse reeglina puudus) ning ketina on kasutatud tavalisest laiemat ketti. Pedaalikummid on kaheosalised. Tagarattal on Sakasmaalt imporditud Torpedo-tüüpi vabajooks.

Teada on ratta varasem omandusajalugu. Ratas on ostetud 1939. aastal Rakvere pangaametniku Leonhard Kuivkaevu poolt. Hiljem, 1947-78 oli ratas kasutamata, mistõttu ratas säilis peaaegu ideaalses seisus - nii värvkate, kroom kui ka värvikaunistused on kõik algsed, neid on vaid puhastatud ja poleeritud, samuti on algsed valdav enamik pisidetaile (helkur, kett jms).

Samas ei olnud ratas 2008. aastal, mil ta minu omandusse jõudis, säilinud enam täielikult komplektsena. Vahepealsetel kümnenditel oli kaduma läinud pakiraam, tööriistakott, pump koos kinnitustega ning kell. Vahetatud olid rehvid-lohvid ning raamile oli lisatud hulk valgeid ja punaseid helkurkaunistusi. Kaduma oli läinud ka algne sadul - rattal oli peab erinevatest osadest kokkukombineeritud sadul, kus Rootsi päritolu metallosale oli peale pandud Saksa reparatsioonijalgratta sadulanahk.

Ratta restaureerimistööd toimusid peamiselt 2011.a. suvel. Need seisid järgnevas:
- Rattale sai peale pandud tüüpiline Rootsi ratta pakiraam, mis sai restaureerituna värvitud ratta algses, pärlmuttervärvi toonis. Kuna rattal oli algsena säilinud tagaporilaua ülemine kinnituskruvi koos pakiraami kinnitamise aasaga, siis see lubab eeldada, er rattal algselt pakiraam siiski küljes oli.
- Rattale sai peale pandud algsele lähedane sadul. See sai kokku ehitatud mitme erineva sadula detailidest - ühelt kinnitustoru, teiselt enamik metallosi, kolmandalt pehme kattenahk jms. Sadula metallosad sai kroomitud.
- Rattale sai peale pandud 1930ndate aastate lõpu Rootsi rattale tüüpiline tööriistakott.
- Rattale sai peale pandud 1930ndate aastate lõpu Rootsi rattale tüüpiline kell.
- Rattale sai peale pandud 1930ndate aastate lõpu Rootsi rattale tüüpiline pump koos pumbaklambritega. Pumba osad said kroomitud.
- Rattale said alla pandud algsele lähedased rehvid koos ketiga ventiilidega.
- Rattale sai külge monteeritud 1939.a. numbrimärk (mille värvkate sai uuendatud).

Ülejäänud tööd seisnesid peamiselt täielikus lahtivõtmises, puhastamises, poleerimises ning kokkumonteerimises-õlitamises. Ratas sai äsjataastatuna viidud Väätsa mõisahoones avatud vanarattanäitusele.

[Pilt: hr_01.jpg]

[Pilt: hr_02.jpg]

[Pilt: hr_03.jpg]

[Pilt: hr_04.jpg]

[Pilt: hr_05.jpg]

[Pilt: hr_06.jpg]

[Pilt: hr_07.jpg]

[Pilt: hr_08.jpg]

[Pilt: hr_09.jpg]

[Pilt: hr_10.jpg]

[Pilt: hr_11.jpg]

[Pilt: hr_12.jpg]

[Pilt: hr_13.jpg]

[Pilt: hr_14.jpg]

[Pilt: hr_15.jpg]

[Pilt: hr_16.jpg]

[Pilt: hr_17.jpg]

[Pilt: hr_18.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Ilus ratas, hästi säilinud ja kenasti, ülevaatlikult vaadata seatud! Cool
Restaureerimisprotsess seekord küll erilist vaimustust esile ei kutsu kuna tegu oli lihtsa ülesandega.
Igaks juhuks mainin, et rattal kasutatud metallik/pärlmuttersugemetega värvilahendus ei olnud Nymani Hermeste puhul nii väga harvaesinev, rootslaste lehel näiteks üks väidetavalt veel mõni aasta varasem naiste turismimudel sarnases värvilahenduses.
http://www.cykelhistoriska.se/hermes37-38.html
Vasta
#3

    Väike reklaamkast Virumaa Teatajast, 2. juuni 1939.

Kuna ka minu Hermes on algselt pärit Virumaalt, on vägagi tõenäoline, et tegu oli sama edasimüüjaga.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Sama ratas Virtuaalses Vanatehnikamuuseumis, enne Valdo kollektsiooni jõudmist

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#5

(11-09-2014, 08:16 AM)autorestauraator Kirjutas:  Sama ratas Virtuaalses Vanatehnikamuuseumis, enne Valdo kollektsiooni jõudmist

Tere! oskate aidata? kvidas vända laagrikausid välja saada? kas nad on sisse pressitud või?
Vasta
#6

Tere, tere!
Oskame aidata! Vändalaagri kausid on pesas keermega, vasak kauss vasakkeermega.
Vasta
#7

(06-10-2014, 14:00 PM)kass Kirjutas:  Tere, tere!
Oskame aidata! Vändalaagri kausid on pesas keermega, vasak kauss vasakkeermega.

Tänan!!!
Vasta
#8

Seoses Hermese ratastega tekkis küsimus, kas kellelegi on kätte sattunud Hermeseid ilma nende iseloomulike tiibadeta raamil? Endale sattus kätte üks meesteka raam, millel on ees küll Hermese silt, kuid tiivad puutuvad. Muidugi eksisteerib ka üsna suure tõenäosusega võimalus, et keegi on sildi ise sinna külge hiljem monteerinud, sest samast kohast tuli välja ka tiibadega raam. Üritan lähiajal ka pilte lisada sellest tiibadeta Hermese sildiga raamist.

Lisan siia ka täpsema juhendi fauber tüüpi keskjooksu lahtiharutamiseks, mille netist leidsin

Lammutama tuleb hakata vasakult poolt. Alguseks võiks vasaku pedaali küljast keerata (et vänta kätte saada hiljem, tuleb kindlasti pedaal ära keerata). Vasak pedaal on vasakkeermega, st et kätte saada, tuleb keerata päripäeva. Laagrikattekapsel peaks olema kinni seibikujulise mutriga, millel külgpinnal augud tihvtvõtme jaoks. Jällegi peaks olema tegu vasakkeermega. Selle mutri eemaldamisel saab kätte laagrikaitse kapsli, selle all jällegi tihvtvõtit nõudev laagri sisemine kauss, jällegi vasakkeermega, see lahti, siis laagrikuulid koos separaatoriga välja, siis laagri välimine kauss raami seest välja keerata, seekord peaks olema tavalist pidi keere, kausil külgpimmal augud (vb 3 tk) võtme jaoks. Kui kauss väljas, siis annab vänt juba paremale poole veidi välja tõmmata, et pääseks ketiratta all olevale teise poole laagrikaussidele ligi. Seal peaks keermed olema vastupidised vasakule poolele. Ka selle poole välimine laagrikauss tuleb välja keerata, siis mahub vänt raamis olevast laagripukist (pesast) paremale poole välja tulema. 
Asjad võivad kõvasti kinni olla, vaja läheb sobilikke võtmeid ja ilmselt üsna palju vande- ja roppsõnu.


Viide:http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=17340


Vasta
#9
Question 

No näed, kui hea asi internet on! Poleks mind Militaarnetist kommunismimeelsuse pärast välja visatud, ma oleks võinud neile veel idasugu tarka panna! Toungue
Tiibadeta Hermeseid pole vist näinud, vb mingi naistekas, mis ei pruukinud ka hermes olla. Raami nr.-d peaks ka midagi ütlema?
Vasta
#10

Valepidi keermega peaks olema vist ikka parempoolne pedaal?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#11

(07-10-2014, 10:56 AM)Marko Kirjutas:  Valepidi keermega peaks olema vist ikka parempoolne pedaal?

Vb tõesti, et peaks, aga millegi pärast vist on ikkagi vastupidi! Muide, jalgrattale, vastupidiselt hobusest, tuleb läheneda tagant poolti, tuleb läheneda tagant poolt! 
Vasta
#12

Kassisindril jälle õigus! Kas keegi põhjust ka teab? Modelleerides iseenesliku lahtikeerdumise vältimist saab vastupidise tulemuse, tee või 10 korda. 

Marko@ruumilisemõtlemisegakõikkorras.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Sellest offtopicust saaks uue teema?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#14

Kassisindril näiteks pole üldse mõtlemist, isegi tasapinnalist mitte, on ainult teadmised! Ja selge on see, et on ainult 2 võimalust - kas paremkeere või mitteparemkeere ... ja kui ksf! Marko pakub üht, siis ei jää ju õigeid variante rohkem kui 1  !
Ja nüüd on Valdo ilus teema ilusast jalgrattast ikka ilusasti ära rikutud, ehk nagu siinsed loodusinimesed kirjutavad - täislastud elik sirtsutatud!   Sad
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne