Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Vatiini peale mõtlesin ise ka. Kopsiku järele peab veel ringi vaatama. Peaks kergesti avatav ja kindlalt suletav kopsik olema ja soovitavalt ilmastikukindel, sest vähemalt esialgu pean selle välja kurja ilma kätte panema. No mingi kuudi ehk klopsin ümber. Midagi peab kindlasti ette võtma ja juba lähiajal, sest kui sajased vent. torud saab lahti võtta ja puhastada, siis purklat enam mitte...
Edit: Praegu torkas pähe, et mul seisab kaks veneaegset tolmuimejat äraviskamise ootel. Pakkusin siin ka ja keegi ei tahtnud. See ju puhta valmis asi! Mootor seest naahui, augud suuremaks, tutsid külge ja tuld! Peab mõni päev asja takseerima...

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

 Praeguste ilmadega võibolla naljakas küsimus, aga siiski .... Cool 
Mis plaanid selle kuumaksköetud õhuga suveks on?Tuppa vist ei kannata puhuda.
Vasta

(06-10-2014, 19:18 PM)tcumen Kirjutas:   Praeguste ilmadega võibolla naljakas küsimus, aga siiski .... Cool 
Mis plaanid selle kuumaksköetud õhuga suveks on?Tuppa vist ei kannata puhuda.

Näiteks hea talveks puid kuivatada Big Grin
Vasta

(06-10-2014, 19:28 PM)muska71 Kirjutas:  
(06-10-2014, 19:18 PM)tcumen Kirjutas:   Praeguste ilmadega võibolla naljakas küsimus, aga siiski .... Cool 
Mis plaanid selle kuumaksköetud õhuga suveks on?Tuppa vist ei kannata puhuda.

Näiteks hea talveks puid kuivatada Big Grin
Kusjuures on ka selline mõte läbi pea kihutanud. Puukuuriks ringi ehitatud kasvuhoone on nimelt mõni meeter allpool. Kuuris asuvad puud on mul kaubaaluste peal, et alt tuulduks. Sinna alla võib sooja õhku kühveldada nii palju kui kulub.
Hiljem tekkis üks kurjem plaan. Purklale sai tehtud valmidus veetorude jaoks, mis seisnes vajalike kohtade peale aukude puurimises, kuni asi veel laiali ja ligipääs hea. Kus puuritud vahesein õhukindel pidi olema, seal kleepisin augud fooliumteibiga üle. Kui asjaks läheb, siis torkan vaid "selka" läbi ja auk olemas. Mõte oli juhtida ülearune soojus vannitoa põrandasse. Vaevaga valminud põrandat üles lõhkuma ei hakka, aga plaan on soojust sisse suruda altpoolt, läbi betooni. Pole just efektiivne moodus, aga kui energiat priipärast kõvasti käes, siis las minna!
Sellega saaks likvideeritud viimane suurem suvine elektriröövel. Põrandaküte on nimelt vaid elektriline. Peksan siiani pead vastu seina, et ei taibanud omal ajal torusid põrandasse valada. Nüüd mõtlen kõik hoolega läbi, enne kui midagi ehitama hakkan. Mõte peab kogu aeg valgusaasta eespool jooksma!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(06-10-2014, 19:47 PM)Basilio Kirjutas:  
(06-10-2014, 19:28 PM)muska71 Kirjutas:  
(06-10-2014, 19:18 PM)tcumen Kirjutas:   Praeguste ilmadega võibolla naljakas küsimus, aga siiski .... Cool 
Mis plaanid selle kuumaksköetud õhuga suveks on?Tuppa vist ei kannata puhuda.

Näiteks hea talveks puid kuivatada Big Grin
Kusjuures on ka selline mõte läbi pea kihutanud. Puukuuriks ringi ehitatud kasvuhoone on nimelt mõni meeter allpool. Kuuris asuvad puud on mul kaubaaluste peal, et alt tuulduks. Sinna alla võib sooja õhku kühveldada nii palju kui kulub.
Hiljem tekkis üks kurjem plaan. Purklale sai tehtud valmidus veetorude jaoks, mis seisnes vajalike kohtade peale aukude puurimises, kuni asi veel laiali ja ligipääs hea. Kus puuritud vahesein õhukindel pidi olema, seal kleepisin augud fooliumteibiga üle. Kui asjaks läheb, siis torkan vaid "selka" läbi ja auk olemas. Mõte oli juhtida ülearune soojus vannitoa põrandasse. Vaevaga valminud põrandat üles lõhkuma ei hakka, aga plaan on soojust sisse suruda altpoolt, läbi betooni. Pole just efektiivne moodus, aga kui energiat priipärast kõvasti käes, siis las minna!
Sellega saaks likvideeritud viimane suurem suvine elektriröövel. Põrandaküte on nimelt vaid elektriline. Peksan siiani pead vastu seina, et ei taibanud omal ajal torusid põrandasse valada. Nüüd mõtlen kõik hoolega läbi, enne kui midagi ehitama hakkan. Mõte peab kogu aeg valgusaasta eespool jooksma!

Omik,
Suvel saad ülejäägiga, läbi soojusvaheti, akupaaki kütta. Auto jahutusradikas võiks selleks otstarbeks hea odav lahendus olla.
Igatahes edu aretamisega.
Kui asja toimima saad, kas oled nõus ka kontrolleri programmi juppi jagama Smile
Vasta

On ka selline mõte olnud, et kütaks mahupaaki. Soojusvahetigi sai enne paagi kokku keevitamist sisse ehitatud. Iseasi mida selle kuumaks köetud mahupaagiga keset suve peale hakata ... Sooja tarbevett toodab eraldi kollektor ja päikeseboileri mahust piisab mitmeks päevaks.
Programme võin soovijatega jagada, kui ei häiri nende algeline ülesehitus. Minu universaalgeeniusest sõber, kes valdab progemist mitu taset kõrgemalt, ütleb ikka, et minu proged meenutavad tema keskkooli aega. 
Aga nad toimivad siiski. Enamasti .  Smile

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(08-10-2014, 13:04 PM)Basilio Kirjutas:  On ka selline mõte olnud, et kütaks mahupaaki. Soojusvahetigi sai enne paagi kokku keevitamist sisse ehitatud. Iseasi mida selle kuumaks köetud mahupaagiga keset suve peale hakata ... 

Mahupaak pane kääritatud meskit täis ja kui päike välja tuleb, hakkab torudest puskarit voolama. Mahupaagi sisetemp on vaja ainult 78 kraadi peale saada. Tembi seal hoidmiseks saad kasutada oma proget.  Toungue

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Poolteist tonni kärakat oleks tegija küll, aga kuna ise ei joo ja jaemüügiga tegeleda ei kavatse, siis vast ei hakka jändama.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Piiritus ju puhas energia. Vala kasvõi paaki.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(08-10-2014, 18:06 PM)viplala Kirjutas:  Piiritus ju puhas energia. Vala kasvõi paaki.
Mõtisklesin kunagi piirituse tegemisest kütuse eesmärgil, aga loobusin. Liiga keeruline, töömahukas ja lisaks protsess HAISEB!
Sm. Viplalal on muidugi kergem aineid ühest teiseks muuta - tema oskab ju tinistadaToungue

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(08-10-2014, 20:05 PM)Basilio Kirjutas:  
(08-10-2014, 18:06 PM)viplala Kirjutas:  Piiritus ju puhas energia. Vala kasvõi paaki.
Mõtisklesin kunagi piirituse tegemisest kütuse eesmärgil, aga loobusin. Liiga keeruline, töömahukas ja lisaks protsess HAISEB!
Sm. Viplalal on muidugi kergem aineid ühest teiseks muuta - tema oskab ju tinistadaToungue
Mu võimed hakkavad vist hääbuma. Viimane kord kui ma etanooli tinistasin, sai see lihtsalt otsa  Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(08-10-2014, 18:04 PM)Basilio Kirjutas:  Poolteist tonni kärakat oleks tegija küll, aga kuna ise ei joo ja jaemüügiga tegeleda ei kavatse, siis vast ei hakka jändama.


Aga kuna tegu ÖKO asjaga, siis äkki õnnestub nii turustada nagu kõiki teisi öko asju, et ilma öko kirjata maksab asi N ja kui kirjutad öko ette, siis maksab asi 10 x N.
Green võid ka ette kirjutada.
1,5t algmaterjali võiks anda 150l väga head kraami. Öko majanduses võiks see juba hulgi alla ka minna.
Läbi talve saab sügisene õunamahl ilusasti suveks maha käidud ja nii saabki Basilio rikkaks. Big Grin
Purkla on igaljuhul vinge.

Datsun kusagilt 198...a sõitis õunaussi leotisega suurepäraselt.

Muide ajamisprotsesi juures hais hakkab siis tekkima kui temp liiga kõrge on vaaritamise potis või filtrid lekivad.
Siis ka "HAISEB" kui teha asju parmotide tehnika järgi.



Väheke teemasse ka.
Kaasfoorumlase USSR V4 poolt välja toodud leelisakud on tõesti üsna raskesti ära tapetavad.
Kannatavad enamus isegi 2,2V purgi kohta pinget ilma jäävate kahjustusteta kui jahutus piisav. Ei juhtu ka midagi kui pinge läheb koormuse all nulli. Viimaseljuhul küll soovitatakse mingi pinge tagasi sisse surada, et nad päris niimoodi vedelema ei jääks.

Miinus kohad on kehva madala temperatuuri taluvus ja aegajalt tuleb teha tühjendus tsükleid, et mälu efekti vähendada.


Edu igal juhul!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Kas mäletan õigesti, et leelisakud on ka pikema elueaga kui pliiakud? Pliiakud tõrjusid leelisakud välja vist pelgalt äkki tekkinud vajadusest suure käivitusvoolu järele, mis kaasnes elektristarteri tekkimisega autodele?

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(09-10-2014, 13:56 PM)Basilio Kirjutas:  Kas mäletan õigesti, et leelisakud on ka pikema elueaga kui pliiakud? Pliiakud tõrjusid leelisakud välja vist pelgalt äkki tekkinud vajadusest suure käivitusvoolu järele, mis kaasnes elektristarteri tekkimisega autodele?

Ise oman ühte komplekti aastast 1957, ja see töötab, minu kätte jõudis kuivana, nii voolust, kui elektrolüüdist, viimati olla kasutatud umbes 25 aastat tagasi. Välja tuli vana maja keldrist ära mädanenud puukasti seest. Tegelikku mahtuvust ei ole testinud, aga seda annab korraldada, tahaks isegi teada. Originaalsed seda tüüpi akud (Edisoni tehases toodetud) kestavad 50 aastat ja vahest isegi rohkem interneti andmetel, lööge googlisse sisse nickel-iron battery ja uurige. Ära kadusid arvatavasti seetõttu, et kestavad liiga kaua ja ei ole seetõttu kasulikud toota, lisaks tootmise kallidus, Exide ostis tehase ära ja lõpetas tootmise Sad . Praegu toodetakse Venemaal ja Hiinas, lisaboonus on veel see, et raudnikkelakud ei ole keskkonnaohtlikud, pärast elektrolüüdi (kaaliumhüdroksiidi vesilahus) väljavalamist on tegemist põhimõtteliselt musta vanametalliga, erinevalt mürgisest pliist. Kasutamisel ei eraldu sööbivaid aure, pliiakut "keetes" on tunda kirbe hais, leelisakuga sama tehes ei tunne midagi, vesinikku-hapnikku muidugi tuleb ja ohtralt, ja kohe laadimise alguses erinevalt pliiakust. Täiesti täis aku mullitab-kihiseb veel nädal pärast laadimise lõppu, nii, et vent peab olema hea, muidu võib akuruumis käia suur mütakas, kui kuskil tekib säde.
Vasta

Ühe USA nikkel aku müüa lehel on sellised hinnad.
http://www.zappworks.com/battery_prices.htm

Siin http://www.fieldlines.com/index.php/topic,146519.msg1006474.html?PHPSESSID=3bfeb5f3d50b11d9488784ebbc2202ab#msg1006474

on ka nendest inglisekeelset juttu ja seal on isegi väide, et keegi kusagil on kasutanud neid 80a.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Hind on (meie jaoks) muidugi mõrvarlik ja transale ning tollile ei taha mõeldagi. Aga kui aku tõesti eluaegne, siis võib seda vaadelda investeeringuna.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Juhul kui keegi pole veel näinud, siis pistan siia ühe nupukese.
Mõtteainet. Lihtsalt.

http://youtu.be/qlTA3rnpgzU
Vasta

Kõrval tulbas kohe on ka videod mis väidavad et tegemist on jamaga.
Vasta

Pole väga süvenenud, aga olen kuulnud targemate inemiste kokkuvõtet asjast. Olla tõesti jama. Arvatavasti välja mõeldud mingite ökorahade väljapetmiseks. Peaasi kui projekt hea välja näeb ja palju tarka teksti juures on. Rahajagajad reegline tehnilist poolt enivei ei jaga.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Nonii, täna on taevas hästi selge ja päike lajatab täiega. Hoolimata sellest, et pere mind tavapäraselt kõigest väest projektidest eemale kisub, olen soojustanud tubadesse minevad vent torud ja kadusid seega tublisti vähendanud. Purkla lõpus olevad andurid on ajutiselt ühendatud rippkäki külge, 
   
kust saab arvutiga ühendades kätte esimese tõese temperatuuriinfo.
Hommikul poole kümne ajal temperatuurid purkla väljundis olevate purkide päikesepoolsel pinnal sellised:
   
Anduri nr. 12 näit on pullikaka, seal on tekkinud katkestus. Pole veel saanud aega otsida.
Kella 11 ajal on asi juba tummine Cool
   
Tuppa kõik kraadid küll ei jõua(siinkohal tuleb veel tööd teha), aga ikkagi piisavalt!
   
Kuna numbrid kraadiklaasil jäid udused ja fotokal said akud just sel momendil otsa, siis ütlen et 46*C tuli ära.
Muide, õhk võetakse sirgelt õuest, kus on +5*C.  Wink Ventika tootlikkust ei oska umbeski öelda, aga õhku tuleb ikka lahinal. Ventika lülitamine käib hetkel veel käsitsi ja ventilatsiooniavade klappide servodega liigutamine tegelemisel, aga soft on juba kirjutatud. Ehk siis softi poole pealt olen juba vaadanud, nüüd jääb hardcore lõpuni teha. Et oleks Bueno!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne