Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Minu arvates näeb see http://www.youtube.com/watch?v=4Hn16FHElqE

palju parem välja ja hind on ainult pisut suurem. JEbay müüb seda miski 170€rubla juures , aga masin on palju rohkem masin kui see imelik radikate ja elektrimootoriga virbel mille tegelik oma hind on kopikaid.
Stirlingu oma hind ka ilmsel väga kõrge ei ole, aga seal on vähemalt natukenegi tööpanustamist näha ning mootorit hea imetleda.




Väheke ka tuuliku juttu.
Tegin oma tuulikule väikse hoole ja ega midagi erilist ei leidnud. Laba võõpasin uue tõrvakihiga üle ja mõnda kohta läks tirts määret igaksjuhuk, et äkki ei pea muidu kevadeni sama määrdega vastu ja rohkemat ei teinudki.
Paikneb ta mul ikka põõsas(isegi õunapuud on kõrgemal kui tuulik). Tootlikus on olnud arvestuslik tarbimise järgi ja väga täpselt ei tea aga keskmiselt 12-20kWh kuus. Oktoobri kuus ei tea isegi nii umbkaudset arvestust, sest tuult oli palju ja tarbisin ka palju, aga akud püsisid täis. Kui sedasi edasi, siis saab ümmarguselt 7-8a jooksul hinnaga nulli.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Lugesin ka siin meeste tegemisi...

Endal on selline probleem, et maamaja seisab sisuliselt talvel nädala sees tühjana ja nädalavahetustel keegi käib seal ikka. Soojaks läheb suhteliselt aeglaselt talvel, lisaks ei saa sinna ka mingit veevärki väga panna, kuna tekib külmumisoht. Ehk siis eelkõige oleks vaja majas mingi väike soe pidevalt sees hoida... Samas on just ca 20tk 2,5m x 1,3m karastatud klaase üle. Antud teema siin tekitab huvi et prooviks ka... Aga milline variant?

Romka ja Basilio poolt käima pandud purkla lahendus tundub hea, kuna maja on suht suur ja see liikuv soe õhk seal sees tundub usaldusväärne, aga kahjuks ise purgijooke niipalju ei tarbi, et purke niipalju oleks, siis peaks torudena mingit ostutoodet kasutama. Mis mehed soovitavad?
Teine probleem on ka eelnevalt ära mainitud, et kas õhuavade ees peaks ööseks ka mingid klapid käima? Et õhk uuesti maha ei jahtuks.
Kolmas probleem on, et kuna majja tulevad vent torud on suht suure läbimõõduga ja nende jaoks tuleb eraldi avad teha. Kuna aga ise pole selliste küttelahendustega kokku puutunud, siis enne kui asi kindel ei ole, ei tahaks nagu väga kuskile auke tegema hakata.
Lisaks oleks kena kui see asi oleks ka ümberpaigutatav, nagu siin keegi rääkis et suvel võiks nad ümber tõsta kasvõi puukuuri puhuma.

Teine variant oleks see antifriisiga süsteem, aga seal mingit head lahendust mis kollektorisse soojusvahetajaks panna, veel ei ole. Siin läbikäinud õliradiaatori variant on hea aga pole nagu väga silma ka jäänud kust selliseid radikaid saaks, ja tuleb ikkagi mingi lahendus välja nuputada. Teiseks mis on küll väiksem probleem, on mis küttekeha tuppa panna. Samas sinna tuleks ka vist mingi ventilaator külge panna? Või piisaks ainult küttekehast?
Samas mõtlen et kui terve kütmata maja temperatuuri sellised paneelid vähe mõjutavad, et äkki kasutada seda ära ainult nende ruumide kütmiseks, kus on ka suurem külmumisoht...
Aga üleüldse see variant nii sümpaatne ei tundu kui esimene. Ja suveks selle  õues visuaalse pildi parandamise eesmärkidel eemaldamine on ka keerulisem, ja jauramist on selle asjaga rohkem.

Samas kuna mul klaase ja kastitegemisvahendeid on, siis võiks ju neid kaste teha ka mitu... olenevalt siis väljaminekute suurusest kollektorimaterjalide peale
Vasta

Mina olen nüüd kihtplastiku headuse ära tundnud ja eelistaksin seda. Läbi ühekordse klaasi on soojakadu meeletu. Kui oled kõva käsi ja teed hermeetilise paketi ise valmis, siis ehk hakkab midagi looma. Paraku tuleb see konstrui jube raske ja kindlasti mitte kergesti eemaldatav.
Teadmata konkreetse objekti iseärasusi, pakuks puusalt lastes järgmist:
Passiivne purkla, mis algab üsna maapinna lähedalt, on kitsas ja kõrge ning ulatub teise korruse põranda tasapinnani. Pealispind kihtplastikust, mis on kumerate otste ja vahekaarte abil pealt veidi kumeraks tõmmatud. See annab tugevust tormile vastu seista.
Purkide asemel gofreeritud ventilatsioonitoru ehk nn. lõõtstoru. Kõige peenem mida olen näinud, on 80-85mm. Seesuguse süsteemi puhul ei ole isegi ventilaatorit vaja. Kui õhk kollektoris soojeneb, hakkab ise ülespoole liikuma ja ronib tuppa. OK, tuppa võib midagi panna mis sooja õhku laiali puhub, ntx lauaventikas. Kui tahta eriti ökot või ära minnes rubilnikut välja lülitada, siis fotoelektiline päikesepaneel, kontroller, UPS-i aku ja 12V (arvuti)ventikad. 

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Võimalus on ka üldse mitte torusi sisse panna ja näiteks fooliumi ja puu juppidega tunnel tekitada.
Töötab ka lahendus kus lihtsalt on mustaks värvitud foolium ja sealt tagant käib õhk omavoliliselt läbi ning tuule tõkkeks klaas või mõni muu kate peal. Kui tunneleid ei ole, siis läheb õhk sealt kõige kiiremini kus on kõige soojem, kuna sealt jahutatakse paneel maha, siis järelikult kõrvalt on soojem ja läheb seal liikuma kiiremini jne.

Minu ühekordse klaaskattega aken andis esimese päikesega järele, sest kuumus ja tuul tekitasid tembivahe mis klaasi purustas. Hiljem proovisin seda klaasi ära kasutada ja lõigata kuid see oli suht võimatu. Ilmselt oli klaas pingeid täis sest mingid kohad jooksid ilusti mööda noa jälge ja mingid kohad pudenesid täiesti ootamatult ära suvalisest kohast kus veel isegi ei olnud mõttes nuga näidata.
Vana akna klaas kipub sarnaselt käituma, aga see oli ikka eriti rabe.

Kihtplast paneel toimib oma kolme puust tunneli ja fooliumiga suurepäraselt. Tunneleid on kaks üles ja keskmine alla. Iseeneslik tõmme on olemas. õhuliikumine tundub olema pisut parem kui paneel on külili, ehk siis õhk liigub koguaeg ülespoole.

Foolium on ehituspoest muidugi ostetud meetri laiune. Köögis kasutatava u. 30cm laiaga läheks ehitamine tülikaks.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Eks igasugune must pind püüab sooja. Olla tehtud ka vihmaveetorudest kollektor. Igaüks vaatab mida odavamalt kätte saab või endal olemas on. Kui mõnel puhul jääb efektiivsus pisut väiksem, siis saab ju alati veits suurema teha ja teeb sama välja. Kõige olulisem on soojustus, siin allahindlust väga teha ei saa. Aga missugune pind kiirgust püüab ja kuidas see õhule edasi antakse, on vast teisejärguline.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(13-11-2014, 17:23 PM)Basilio Kirjutas:  Eks igasugune must pind püüab sooja. Olla tehtud ka vihmaveetorudest kollektor. Igaüks vaatab mida odavamalt kätte saab või endal olemas on. Kui mõnel puhul jääb efektiivsus pisut väiksem, siis saab ju alati veits suurema teha ja teeb sama välja. Kõige olulisem on soojustus, siin allahindlust väga teha ei saa. Aga missugune pind kiirgust püüab ja kuidas see õhule edasi antakse, on vast teisejärguline.

Suurepärane lühikokkuvõte kuidas ehitada päikese kütte paneeli! 5Pluss

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Kasulik vihje tuuliku huvilistele! Otsige BMW ActiveHybrid tüüpi sõidumasinaid. Sealt saab vajaliku jupi. Toungue 

[Pilt: rhsqkp.jpg]

[Pilt: 258w9ps.jpg]
Vasta

(19-11-2014, 23:34 PM)pontu6 Kirjutas:  Kasulik vihje tuuliku huvilistele! Otsige BMW ActiveHybrid tüüpi sõidumasinaid. Sealt saab vajaliku jupi. Toungue 
Tükk on tummine, aga seda saab vast veel kõvasti oodata, kuni nimetatud massinad romulaid täitma hakkavad.
Sõbral on õnnestunud hankida mõned isesugused pesumasina mootorid, mida annab samuti tuulikul tarvitada. Võin huvi korral marki uurida.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

Isegi ootan põnevusega, millal kuskilt tekib ülearune-saadaolev auto hoorattaga kokku ehitatud mootor-generaator, või starter, või koguni elektriauto 3 F harjavaba mootor Big Grin . Saaks katsetada, mida see teeb generaatorina töötades.
Vasta

(20-11-2014, 11:35 AM)Basilio Kirjutas:  
(19-11-2014, 23:34 PM)pontu6 Kirjutas:  Kasulik vihje tuuliku huvilistele! Otsige BMW ActiveHybrid tüüpi sõidumasinaid. Sealt saab vajaliku jupi. Toungue 
Tükk on tummine, aga seda saab vast veel kõvasti oodata, kuni nimetatud massinad romulaid täitma hakkavad.
Sõbral on õnnestunud hankida mõned isesugused pesumasina mootorid, mida annab samuti tuulikul tarvitada. Võin huvi korral marki uurida.

Pole vaja uurida pesumasina marki Big Grin
Kuna olen väga kodune pesumasinatega, siis LG otse mootoriga pesumasinad kasutavad analoogseid mootoreid Big Grin
Kuidas eristada LG pesumasinaid millel selline mootor siis võlusõnaks on Direckt Drive.
Teistel tootjatel on ka selliseid mootoreid aga need pole veel eriti töökindlad. LG on sellise lahenusega turul pea 12 aastat juba ja suht hästi peavad vastu (y)
Vasta

Väheke kordusesse läheb siin see LG DD(direct drive) soovitus http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid285925
Smile


DD mootorid on hea alus tuuliku ehitamiseks. Suht palju võimalusi tiiviku ja pinge kokku sobitamiseks ja mahapõletamisvõimalus üliväike.
Raudsüdamikuga asjade eelis on induktsioon voolude mõju sellises suunas, et generaatoris voolu enam lihtsalt juurde ei tule sõltumatta sisend pöördest. Sama asi juhtub ka tavapärasel auto generaatoril. Kui selle juures jahutus piisav, siis maha ei põle.
DD on nii suure pinnalaotusega ja tal on omal väikesed labad küljes mis lisa õhu liikumise tekitab, et ei põle maha.
Seepärast on teda hea kasutada näiteks tõuke tüüpi VAWT-idel. Annab madala pöördega soovitud pinge välja ja tormiga jääb ellu.

Tõste tüüpi tuulikutel(HAWT ja VAWT mõlemad) on hädaks väike käivitu võimsus. Eriti veel VAWT-il. 
DD mootoritel on aga raud südamik millest magnet kõigest väest kinni püüab hoida.
HAWT-i puhul on hea kasutada sirget, paralleelsete servadega ja suure tõste jõuga laba profiili. Laba nurk kusagil 14-17 kraadi.

Head:
Palju pinge valiku võimalusi.
Lihtne valmis tükk.
ei põle maha.
...

Vead:
Raske käivitus.
Terase kaod.
Madal kasutegur nõrga tuulega.
...

Käivituse vahet kunagi katsetasin ja ei mäleta enam numbreid, aga vahe oli midagi sellist, et kui ise tehtu gene käivitus 80g(50mm südamikust) raskuse lisamisega, siis LG DD käivitus 400g juures. Käimas hoidmiseks vajas DD sammuti rohkem energiat kui ise tehtu(terase kaod).

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

California tegelased tegid omale "põllu" http://phys.org/news/2014-11-world-large...ornia.html

Pildil tundub asi suur. Videos, mis teksti all, veel suurem.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Kuda seda põldu haritakse? Ma mõtlen linnukakast ja tolmust puhastatakse? Tänavapuhastuhari traktori kõrval ja klaasipuhastusvedelik?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=ej0TcLi7smw


https://www.youtube.com/watch?v=-BWFYomiGBs

Küll arvasin see traktor+tänavapuhastus hari nali olevat, aga võta näpust.


Teadsin varasemat, et käiakse harja ja voolikuga nühkimas.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Tekkis küsimus, kas selline sage ja kuivalt liiva pühkimine paneele ära ei kriibi? Nende pealispind peaks sellise nühkimise juures juba paari kuuga matiks muutuma.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

(03-12-2014, 11:25 AM)Basilio Kirjutas:  Tekkis küsimus, kas selline sage ja kuivalt liiva pühkimine paneele ära ei kriibi? Nende pealispind peaks sellise nühkimise juures juba paari kuuga matiks muutuma.

vaata tänapäeva telefone, neil ju pole ühelgi pealispind kriibitud (odavklassi plastmassekraane ei pea antudjuhul silmas). Ilmselt on ka need suured paneelid ka vastavalt töödeldud. Täna just lugesin kohalikust ajalehest, et meil siin saaremaa lihatööstus paigaldab omale 800 päikesepaneeli hiljemalt uue aasta augustiks. Täitsa põnev oleks teada, kuidas nemad neid puhastavad, maht on muljetavaldav.
Vasta

(03-12-2014, 12:47 PM)taavi Kirjutas:  
(03-12-2014, 11:25 AM)Basilio Kirjutas:  Tekkis küsimus, kas selline sage ja kuivalt liiva pühkimine paneele ära ei kriibi? Nende pealispind peaks sellise nühkimise juures juba paari kuuga matiks muutuma.

vaata tänapäeva telefone, neil ju pole ühelgi pealispind kriibitud (odavklassi plastmassekraane ei pea antudjuhul silmas). Ilmselt on ka need suured paneelid ka vastavalt töödeldud.
Telefonidega vist ei saa päris võrrelda.
 Minu taskus kulus kriimustuskindla klaasiga no-kiia kolme kuuga. Ilmselt küll seetõttu, et seal on pidevalt relaka saaduseid.
Teine asi see, et telefoni ei lasta kord päevas liivapaberida üle järgmised 25a.
Tegelikult selle pära mõte oli see, et see kraam mis seal peal on, peab olema ikka vapper asi.

Ja kuna see puhastus seadet pakkuv asjandus on vist mingi eraldi firma, siis suvalise paneeli puhul see võib ikka lõppeda sellega, et 5a. pärast vahetad paneele. Puhastusseadme pakkuja aga kehitab õlgu, sest on kas nime ära muutnud või viitab mingile kirjale mis tuleb triikraua abil ainult nähtavale ja seal on kirjas  INDoOR USE ONLY!

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Vend Karvik ütles juba palju ära, aga lisaksin "kriimustuskindlate" telefoniekraanide kohta paar küsimust. Kui need on nii kriimustuskindlad, miks siis müüakse neile lademes kaitsekilesid? Ja miks kommentaarides kirutakse neid kiiresti kriimuliseks muutuvat?
Tõsi küll, need kaebajad kannavad reeglina telefoni taskus koos müntide ja võtmetega ja kui tootja on telefoni reklaaminud veekindlana, uputatakse see prooviks porilompi. Kõiki neid "kindlusi" tuleb võtta tugevate mööndustega. Mina ntx ostsin oma Xperia Go-le kohe alguses nahast ja paksu kaitseklapiga ümbrise ning otse vette susata ma seda ei kavatse. Nagu ütles peremees Ärni filmis "Siin me oleme": "Siin peab endal ka raasike möistust olema!" Kõik need väidetavad kindlused on minu arvates "shit happens" puhkudeks.
Aga tagasi pöördudes päikesepaneelide juurde, kas on reaalne, et nendelgi kasutatakse vahetatavaid kaitsekilesid? Või on pealispind tõesti nii hüper-super-nano ja misiganes materjaliga kaetud, et liivaterad ei suuda seda kriimustada? Kahtlen. Kui selline materjal olemas ongi, siis liiga kallis et sellega tervet päikesepõldu katta.
Pakun et tegemist on poolenisti toetusrahade väljameelitamisega. Kui paneelide efektiivsus ükskõik mis põhjustel tuntavalt langema hakkab, müüakse need odavalt erakätesse maha ja kas ostetakse uute abirahadega uued või tõmmatakse rahadega uttu.
Eesti tingimustes ei ole neid vaja kuigi tihti puhastada ja kriimustamine ei tohiks olla probleemiks. Eriti kui pesta viisakalt veega. Videos nähtud kõrbeliivaste paneelide igapäevane nühkimine aga tekitab jätkuvalt küsimusi.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta

DD üheks variandiks on jalgratastel kasutatavad rummumootorid. Need on suure pooluste arvuga ning püsimagnetitega harjavabad mootorid, mis on mõeldud töötama väga madalatel pööretel, tüüpiline vahemik on 0-250rpm. Arvestatava pinge saab juba käega ringi keerutades. 3-faasiline dioodsild sappa ja valmis. Lahjemad eksemplarid on ebays alla 100€, 1kw isendi saaks nii 150€ eest kätte.
Endal jääb e-rattast üks mootor just üle, kuna asendan võimsamaga. Katsetan siis ära, kuidas töötab.
Vasta

Jalgratta DD on võimalus ja oluliselt odavm kui pesumasina oma.
Originaalis on toide impuls ja seepärast tuleb mootori võimsus jagada kolmega kui kasutada teda tavapärase vahelduvvoolu genena.
Laagrid tuleb panna toekamad.
Jahutuse parendamiseks on võimalus teha kestale augud ja katitsta sademete eest.

Info pärit erinevatest foorumitest mida kõike enam ei mäleta. Üks peamisi kus infot selle ja pesumasina DD kohta on ThtBackShed




Üks küsimus tekkis oma tuulikut jälgides. Kui oli siin vahepeal 15-20 kraadi külma, siis ei tahtnud tuulik enam väikese tuulega käima minna ja kui läks, ei taht väga pöördeid koguda. Peale WeDeldaja(WD40) lisamis laagri osakonnale ei ole ta enam seisma jäänud. Käivitub ime kergesti ja käib olematu tuulega laadimispiirini välja. WeDeldaja aga ei ole nagu eriline laagri määre? Ma küll ei võtnud seal olnud määret välja vaid lihtsalt lasin WeDeldajat laagrite vahele ja ladusin kokku tagasi.
Lõpuks siis küsimus ka: mis oleks sellise kohapeale hea määre? Tegu on golf III tagaratta laagiga.



.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne