Täna sai teatava lahenduse arusaamatus DKW F5 ümber. Nimelt tunnustati auto vanasõiduki nõuetele vastavaks ekspertide Tõnis Pappel ja Tõnu Piibur poolt. See tõi kaasa vastureaktsiooni ekspert Aleksander Muhu poolt, kes 19.05.2015 Vanatehnika Lustisõidul ja vanatehnikaringkondades asus tegema selgitustööd, et auto ikkagi ei vasta vanasõiduki nõuetele ning seda ei oleks tohtinud tunnustada vanasõidukina. 31.05.2015 toimus vanasõiduki tunnustamise autovaldkonna ekspertide õppepäev, mille käigus vaadati teiste ekspertide poolt auto veelkord üle. Aleksander Muhu küll lahkus õppepäevalt ärritunult, kuid teiste ekspertide (Heino Jaanus, Tiit Talts, Heikki Perli, Väino Karu) hinnangul vastas sõiduk siiski vanasõiduki nõuetele. Sellises vanuses sõiduki originaalsuse lävend on 75%, hindamisakti kohaselt hinnati originaalsuseks 98,6%. Kahjuks ei olnud võimalik lõpuni aru saada Aleksander Muhu pahameele ja kriitika sisust ja olen igati avatud sellel teemal edasi diskuteerima. Minuni läbi Aleksander Muhu enda või teiste inimeste on jõudnud järgmised puudujäägid:
1. radiaatori jahutuselement ei ole õige vormiga, st et sellel autol peab olema nö mesilasekärje tüüpi jahutuselement, kuid kasutatud on püsttorudega ning horisontaalsete jahutusribidega elementi. Kogu jahutussüsteemi osakaal on mootori hindamisgrupis (mis on üks seitsmest hindamisgrupist) 15 punkti (maksimaalne mootori hindamisgrupi punktide arv 100 punkti). Jahutussüsteem sisaldab endas antud autol radiaatorit (mis lisaks jahutuselemendile koosneb radiaatori alumisest ja ülemisest paagist), jahutusvedeliku torustikust ning mootori silindri ja pea veesärgist. Sealhulgas ka kummilõdvikud. Jahutussüsteemi maksimaalsest 15 punktist jäi algsel hindamisel alles 10 punkti, st selles kategoorias vähendati punkte 1/3 võrra. Lisan võrdluse õigest radiaatorikärjest ning kasutatud elemendist.
2. kaitsmekarbi kaan on lühema kattega, st et kaitsmekarbis on 8 kaitset, kuid algse hindamise ajal oli sellel täpselt samasuguse kaitsmekarbi 6 kaitsme kattega kaan, mis jättis kaks äärmist kaitset kaane alt välja. Nüüdseks on see puudus kõrvaldatud, kuid puudus esines ja seda arvestati algsel hindamisel punktide vähendamisega.
3. kapoti tagumised tihendid ei olnud alumistest otstest kinnitatud, mistõttu ei püsinud need ka paigal jäädes kapoti sulgemise järgselt kapoti vahelt välja paistma. Selle põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk vajas värvimisjärgset poleerimist, sh tihendite alt. Algsel hindamisel eksperdid ei lugenud seda puuduseks arvestades asjaolu, et tihend kinnitatakse pärast poleerimist. Küll aga vähendati punkte sellest tulenevalt, et tihend ei olnud kinnitatud mitte naeltega, vaid väikeste kruvidega. Aleksander Muhu arvates ei oleks tulnud siis üldse autot enne hindamisele esitada.
4. kui Aleksander Muhu nägi autot pärast hindamist Vanatehnika Lustisõidul, siis puudusid sellel põrandavaibad, mis ei olnud selleks ajaks veel täielikult valmis.
Juuni esimesel nädalavahetusel toimub Saksamaal Garitzis DKW autode kokkutulek, kus plaanime osaleda. Loodame Eesti vanatehnikaharrastuse lippu hoida kõrgel ning Eestit mitte häbisse jätta. Audi Tradition DKW valdkonna juht Thomas Erdmann on meid kutsunud ka Ingolstadti Audi Traditioni muuseumi. Vaatame siis sealse sama mudeli masina üle ning võrdleme neid.
Lõpetuseks tahan öelda, et põhiline osa vanasõiduki ekspertide õppepäevast kuulus 1976. aastal valmistatud tumerohelises originaalvärvis säilinud VAZ 2106 (hindamiseks esitas Väino Karu) hindamisele ning nelja eksperdi ühisel hindamisel selgus, et auto vastas nõutud ulatuses (st vähemalt 95%) originaalsuse ja seisukorra nõuetele. Olulisi lahknevusi kohalolnud ekspertide Heino Jaanus, Tiit Talts, Tõnis Pappel ja Heikki Perli arvamustes ei olnud. Sarnasele hinnangule jõudsid ka kaks eksperdikandidaati. Kahjuks ei saanud Aleksander Muhu selles hindamises osaleda.
Kuivõrd esimeses lõigus olnud ülevaade võis tekitada põhjendamatu kartuse, et hindamiskriteeriumid on lakke aetud, siis saan kinnitada, et ekspertide enamus on siiski hinnangute andmisel lähtunud mõistlikkuse kriteeriumist ning must number on endiselt kvaliteedimärk, kuid mitte restaureerimiskonkurss, kus numbri saab vaid esimene koht. Igal liikluses osaleval autol on puuduseid, kuid see ei takista piisavalt originaalsele ning heas sõidukorras olevale autole musta numbrit saamast.
Olen avatud diskussiooniks ning valmis igasuguse häbitundeta näitama igale huvilisele seda DKW autot koos selgitustega, kuidas ja mismoodi on toimunud taastamine ning millised puudused on autol. Loodan, et solvavad ja laimavad hinnangud on nüüdseks minevik ning suudame üksteist austavalt ja isiklike emotsioonideta vanatehnikakultuuri edasi viljeleda.
Indrek Sirk