Mis on 3D print ja materjalid
#1

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=47737
See teema tekitas küsimuse, et mis materjale kasutatakse 3D printimisel? Konkreetse masina juures ja üldiselt maailmas? Muidugi hinnad ka.
Seda et lego klotse saab teha, olen kuulnud. Aga midagi asjalikku, näiteks hambaproteesid, kuldsõrmus, rattalaager, inimese vahetusdetaile - neerud, sõrmed jne. No kasvõi elektripirni või välgumihkli. Kas sisestatud materjal printimise käigus muudetakse millekski muuks, näiteks toorkummist saab õlikindla tihendi, kilekotist saab tinasõduri ja mis materjali seal üldse kasutada saab.
Ehk keegi selgitaks võimalusi ja kulukust, muidu ei ütle ega kutsu see 3D kedagi peale kitsa ringi hästikoolitatud spetsialistide.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#2

Kasutatakse plastikust "traati", mida siis surutakse läbi kuuma düüsi. Temperatuur on PLA puhul 230 kraadi. Sula plastiga siis joonistatakse kiht-kihilt soovitud ese. Kihi paksus saab panna alates 0.1mm kuni 0.5mm, sellest sõltub ka eseme kvaliteet. Enamasti teeb 3D-printer detaili seest kärje kujulisena, et materjali kokku hoida, kuid saab ka panna üleni täis eseme. Kõik see mõjutab printimise aja- ning materjalikulu.
Vasta
#3

Kindlasti ei piirdu printimine ainult plastikuga. --> http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmem%C3%B...ne_printer
Pigem on piirangud prinditava detaili suuruses. Ootan huviga millal prinditakse välja näiteks auto või maja Big Grin
Vasta
#4

Paned paekivi masinasse ja saad vastu puhast sealihaBig Grin
Vasta
#5

Imestasin samuti,kui seda poes vaatasin.
Vasta
#6

Ma ootan põnevusega seda aega, mil saab näiteks komplektse peaülekande masinast peale vana pesumasina ja mälupulga sisestamist välja võtta Big GrinBig Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

(11-04-2014, 20:09 PM)Marko Kirjutas:  Ma ootan põnevusega seda aega, mil saab näiteks komplektse peaülekande ...

See aeg ei ole kaugel --> https://www.youtube.com/watch?v=E1eKadlPC4w
Vasta
#8

Eelmise põlvkonna F1 masinatele prinditi sisselaske kollektoreid. Seega materjal ei ole ainult plastik,mis sulab 200 kraadi juures.
Vanemad printerid kasutasid kile, iga kiht lõigati välja kilest ja kasvatati kiht-kihilt prinditav detail.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#9

Mõned aastad tagasi, oli 3d printimine alles ulme, seda siis nii plasti, kui ka/eriti metalli puhul. Plasti printereid on võimalik meil kõigil juba osta suht ok hindadega... 400 ja üles euri, metalli omasid mitte nii väga odavalt.

See on tulevik, tuleviku olelus. Räige tehnoloogia, mis teie kodusid varsti täidab. See on midagi mis on nagu Google või nutitelefon täna. Kui te mind ei usu, siis räägime viie aasta pärast uuesti.

Väikest mõtteainet ja lugemist... http://www.3ders.org/index.html

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#10

Ega siis ainult neere ja muud süütut staffi prindita. Relvade omamine läheb õige varsti kontrolli alt välja: https://www.youtube.com/watch?v=u7ZYKMBDm4M
Positiivse poole pealt - varsti pole autoputitajal tarvis varuosa poest ostma või netist tellima minna. Tõmbad joonise alla või teed ise ja suristad printeriga välja. Olemas!

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#11

Hakkasin ise 3D printimise vastu huvi tundma ~7 aastat tagasi, juba siis olid olemas printerid, mis tegid asju korraga mitmest materjalist ja mitmevärvilisi, samuti oli võimalik varieerida tugevusomaduste vahel. Friigid tegid kodus valmis primitiivseid printereid, mille tööorganiks oli silikoonipüss ja materjal kasvatati kiht-kihilt ilma tugiaineta, erinevalt tööstuses valmistatutest, mis kasutasid/kasutavad tugiainet, mis pärast eseme valmimist välja pestakse või puhutakse. Praegu on võimalused juba oluliselt laienenud, samuti materjalide valik, rääkimata seadmete töökiirusest ja eelkõige hinnast. Mõned lingid: http://www.3dsystems.com/ http://www.sculpteo.com/en/ http://www.stratasys.com -tootjaid on veel ja küll, Eestist saab osta isegi ~1400€ eest, sellega muidugi täpsust taga ei aja. Hobimasinatele (plast, kummi) tükkide printimine oleks tegelikult täitsa jumekas, seejuures kuluks ära ka 3D skänner, millega olemasolev jubin lihtsamalt visualiseerida, kui hakata seda mingi 3D programmiga tegema. Kultuurikatel pakub 3D printi isenokitsejatele, kuid skänner neil puudub. Automoto foorumi alusel võiks MTÜ teha ja taodelda nt. EAS-ist toetust 3D printeri ja skänneri ostmiseks!

Do'nt panic
Vasta
#12

http://www.ohtuleht.ee/576360/hiina-ime-...ga-10-maja
Vasta
#13

Nüüd siis on esimene auto ka prinditud.
http://majandus24.postimees.ee/3024217/v...ektriautot
Tõsi, mootorit ja akusid ikka vist ei prindi...


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#14

Puhas metalli printimine kodus ei saa ilmselt veel lähema 5 aasta jooksul kättesaadavaks tavainimesele.
Mitte just printimise kui sellise ja printeri kõrge hinna tõttu vaid just nende järeltöötlemise etappise pärast.
Peab ju selle väljaprinditud metallasja ahjust läbi laskma kus need metalliosakesed kokku sulevad ja moodustub monoliidne materjal.
Märksa mõistlikum oleks printida valuvorme liivast ja lasta kuskil firmas valada asjad.
See oleks märksa reaalsem praegusel hetkel saavutada.
Meie riigis on olemas võimalused valada nii malmi kui alumiini niiet päris palju asju saaks teha.
Kasvõi uue mootori nullist tegemine poleks ületamatu kui ise vorme ei peaks tegema.
Freesimise ja muu lõiketöötlusega saavad paljud ise ka hakkama.
Näiteks selline tehnoloogia võiks olla kättesaadav paljudele isetegijatele
Sellise tehnoloogia hankimiseks mingile ringile huvilistele oleks nõus panustama omast rahakotist.
Vasta
#15

Just mõni päev tagasi hoidsin käes prinditud junnitükki mis koosnes 60% ulatuses pronksist, ülejäänu sellest sulamist oli ilmselt siis mingi plastik mis pronksi osakesi edasikanda aitab ja need kokku liimib. Tehnoloogilise arenguna ei ole ilmselt väga kaugel see kui näiteks valmis prinditud jupstükk tuleb lihtsalt pärast printimist üleküpsetada mille käigus üleliigsed ained materjalist välja aurustuvad ja saame 100% metalli sisaldusega asja.    
Vasta
#16

Just. Niimoodi kujutan mina ka seda asja ette.
Näiteks ei tule mul mõnda japside auto juppi kusagilt kataloogidest otsida ja siis vastavaid sidemeid omava kaupmehe käest tellima minna, oodates paar nädalat jupi saabumist
Tulevikus siis, omades teistsugust printerit, kui see, mis ainult paberit sööb, saan ma tellida piduriklotsid, näiteks, otse tehasest ja saan emaili teel faili, mille siis piduriklotsina välja prindin. Tarkvaraliselt on asi juba nii lahendatud, et saan ainult neli (ja mitte nelisada) klotsi välja printida. Et siis äritseda ei saaks/lastaks. Oma asi, kui mõne ära rikun.
Seesugune tegevus aga, jätab töötuks hulga tarnijaid, laomehi, transaettevõtteid ja kaupmehi, nii, et niipea seda ilmselt sündida ei lasta...
Aga eks siin tule veel juurde kõiksugu (n)euro ohutusnõuded ja muud sorti sertifikaadid. Või siis nende puudumine.
Vasta
#17

Ons need tordipritsist lastud piduriklotsd ka ohutud? Ma ennem usaldaks A, B, C, D, E jne varuosi. Ise tehes kehtib reegel: esimene maja müü maha vaenlasele, teine sõbrale ja alles kolmas ehita endale.
Oma autosse usaldaks joogitopsi- või prillihoidja, kui saaks ise disainida ja hind jääks odava masstoote tasemele.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#18

Välisajakirjandus teatab, et kosmosejaamas prinditi padrunvõti, pildi järgi tegelikult narre:
http://www.hs.fi/tiede/a1305910357478

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#19

http://forte.delfi.ee/news/teadus/videod...d=72411503
Vasta
#20

No nii, sai siin vaadatud neid printeriteemasid ja hindu hiinamaal-kas paarisajaeuriseid on üldse mõtet osta, või mida vaadata, kui suht võhik ses asjanduses oled? Täna tegin vineerist rihmarattaid, aga hoopis lõbusam oleks lasta massinal sellised pisikesed jupstükid valmis nikerdada, ise saaks midagi targemat sel ajal toimetada. On siin ehk mõni printeriomanik, kes oskaks natuke julgustada-valgustada.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne