[viplala]

Mul oli siin üks vestlus ja ma jõudsin järeldusele, et nad lihtsalt ei saa aru

Nad ei saa aru, miks maal on elu teistsugune. Nad ei saa aru kuidas võib paljudest ebameeldivatest pisiasjadest moodustuda ideaalne tervik. Nad ei saa aru, miks inimene tahab maal elada. Nad lihtsalt ei saa aru...
Nad ei kuule, kuidas öökülm paneb puud praksuma ja paukuma nii, et hommikul tahaks välja joosta ja vaadata, et äkki on kõik puud pragulised. Nad ei näe lumme mattunud metsi, kus vanad hiiglased ägavad liigraske lumekoorma all, ning kelle kaitsvate okste varjus pisemad on end ehtinud sätendava rüüga. Nad ei tea tunnet, kui tuisk on matnud kogu su elamise paksu lumevaiba sisse ja viimased tuuleiilid mängivad lahtise lumega niitudel kulli. Kui külmast võetuna tuppa tuled ja oma selja vastu palavat ahju toetad, endal külmas põsed punased ja ahju all puud ragisemas.
Nad ei suuda ette kujutada, et seistes hästi tasa ja vaadates horisonti, võib aeg seisma jääda
Nad ei kujuta ette tunnet, mis tähendab kui talv ükskord taandub, ning esimeste veesulinate saatel avad aknad toas, olgugi et väljas alles külm, kuid see õhk mis tuppa tulles kargeks lööb ja lõdisema võtab... Ja see tunne, kui peale esimest vihma kõik roheliseks lööb, justkui keegi oleks öösel värvimas käinud. Hetk tagasi oli hall ja nüüd on kõikjal elu. Nõjatud vastu uksepiita, soojendad end esimese sooja päikese käes, lööd maha esimese tüütu kärbse kes su pea ümber tiirutab ja järsku kuuled kuidas su ümber on hakanud keema elu. Suveks matavad hääled su täiesti enda alla, ainult öösel on vaiksem, kui palavusest lükkad lahtise akna all teki pealt ja kuulad üksikuid sirinaid ööst, ning loodad, et tuleks tuuleiil ja pakuks leevendust kuumale.
Ja see vabadus. Vabadus minna hommikul koos kohviga õue ja otsida peenrast esimene punane maasikas või istuda lõkke ääres hilise tunnini. Vabadus kasta end vette, kui kuumus hakkab mõistusele või vabadus lugeda raamatut, kui vihma pladistab juba tükkimat aega. Vabadus paljajalu muru sügada või külma õlle seltsis päikest võtta. Nad lihtsalt ei saa sellest aru, et see kõik ongi tervik mille pärast inimene maal elada tahab.

Nad on näinud seda kõike. Nad on tundnud aga nad ei tea. Sa räägid ja nad kuulavad, noogutavad kaasa, ning lähevad oma korterisse tagasi, keeravad teleka lahti, peeretavad ja ootavad uut tööpäeva. Kahju.

[Hainina]

Ja Nad ei hooma, et me ei taha neilt rohkemat, et meid rahule jäetaks ja lastaks meil elada oma parema äratundmise järgi. Kõik, kuhu Nad oma ,,abistavad,, näpukesed on vahele sirutanud, on p..se läinud. Mida vähem Nad meie tegelikust elu-olust teavad, seda parem meile. Elame ka selle ,,ikalduse,, üle nagu oleme üle elanud varasemadki.

[nootsii]

Elatud ja nähtud. Nüüd "linnas". Puudust tunnen ainult privaatsusest ja vaikusest pärast päeva 100+ kliendiga oli see "inimmürata" elukoht mõnus.
Aga ma selline saamatu et ise endale tööd anda ei suutnud/suuda pean palgatööd tegema ja siis veetsin liigpalju aega autos tööle-koju marsuudil. Ning "riigi" kaugus minust, nt hingamisraskuses 6kuusele tuli kiirabi 45min. ja siis polnud rohtu. jne.(oleks teadnud oleks vist ise linna sõitnud)
Naabrid olid toredad nii et ka paksus lume tõttu "lumevangis" olles ei olnud tunnet et oled maailmas üksi mida oli tihti Tallinnas elades kus sinu saatus ei huvita kedagi.

[supp]

maa elu mind ei huvita, sest elan kuul
maal elavad maakad, kes tahavad inimmassis elada ega pea lugu rahulikust elust

[saarrand]

Mina olen Otepää kandis toimetanud juba päris pisikesest saadik, üle kahekümne viie aasta seega. Algul küll nö vanaisa juures toimetamas, aga mingi hetk tuli asi vaikselt üle võtta ning peale vanaisa lahkumist pole muud mõtet kordagi olnud, et läheks kuskile mujale vms. Ei tunne nagu millestki puudust, loomulikult on talvisel ajal vaeva sellega rohkem, kuidas hommikul tööle saada jms, aga see on ka kõik lahendatav. Iga päev sõidan tööle ja tagasi mitte vähem kui 110km. See vast ongi kõige suurem katsumus talvisel ajal raskete teeoludega. Igapäevased sõitjad teavad, mis teeolud valitsevad tugeva tuule ja lumetuisuga varahommikul Pangodi mäel, korduvalt seal tuisus lappama läinud rekkade järel oodatud. Aga ei kujutaks ma oma elu ette, kui ei saaks tegeleda oma mõnekümmne hektari põllu ja muud tometustega, mis maaeluga kaasas käivad. Lihtsalt käed tahavad midagi koguaeg teha. Minu õnneks see toimetamine maal kunagi otsa ei saa, pigem kipub üle pea kasvama

[kass]

Jah, ja nad peeretavad seal linnas tõesti liiga palju...

[mlsluik]

Ksf Viplala võttis sõnad suust, ega tegelikult rohkemat ei oskakski midagi lisada. 
Sügav kummardus, tunnen sama.

Aga inimesi on erinevad, kellele linn, kellele maa. Mulle meeldib maal, kellegile teisele meeldib ehk linnas, ei sega nemad meid ja meie neid. 

[saarrand]

Ksf Viplala võttis sõnad suust, ega tegelikult rohkemat ei oskakski midagi lisada. 
Sügav kummardus, tunnen sama.

Aga inimesi on erinevad, kellele linn, kellele maa. Mulle meeldib maal, kellegile teisele meeldib ehk linnas, ei sega nemad meid ja meie neid. 

5+, Tubli, istu!

[Jansa]

Viplala, sa võiks reklaamtekste treida, kui selline romantikahoog jälle peale tuleb.

PS, ma saan sust aru küll.

[diesel]

ilusti räägid viplala, väga ilusti!
on tõesti mõnus.
pühaba rookisin. kui plats puhas tegin väikse lõunasöögi ja siis rookisin otsast peale.
vool tuli ka õhtuks tagasi. puhas luksus, sai kaevust vee kätte ja telekale pildi ette.
sadu ei lõppend ja pimedas ei näind. täna ommuku ikke välja sain. tulin varakult kodu ja jälle rookisin.
ilusti puhtaks sain kõik. kena oli. siis hakkas sadama ja sajab siiani.
eks ommuku vaatab.
külm on ka. praeguste ilmadega ajan kuus korvi puid päevas ahju ja pliidi alt läbi. eriti ei aita.
vaene maakas, pole raha tihedama osmiku jaoks.
a mõnus on ikka.
nüüd kobin kotile, et rookimisest kanged vanainimese kondid saaks veidi taheneda. kuuest vaja ärgata, et jälle linna tööle jõuda. väga ei viitsiks minna, aga põle parata, natsa on ikka raha vaja teenida.
ilma rahavajaduseta linnas küll ei käiks.
maal on tõesti mõnus.
on ruumi hingata.

a kärbsel lase olla. ta on nende tuhandete järgmise põlve kärbeste esivanem, kes tuju tõstvaid pääsupoegi peavad toitma.
mõnus.

[PlyVal64]

Aga mida kirjeldatust ma ei saa teha siinsamas Nõmmel või Noarootsis??? Kusjuures käivad justnimelt maamehed meil Einbys omi kõrvu puhkamas sest seal on ka reaalselt vaikne! Päris mitu päris maal elavat inimest on seda öelnud, et neil hakkavad kõrvad vaikusest valutama...  Aga vaat ma saan valida, roogin lund linnas enne/pärast kinos/teatris/kõrtsus käiku ühistranspordiga VÕI naudin maaelu koos varahommikuse uduga mere poole võrgule minnes ja sokuga teepeal kokku põrgates. Või valin üldse mõne sadama... või tahan hommikust traktorit, lehma või kukke kuulata, lähen ämma juurde maale. Aga ma saan VALIDA ja see mulle just meeldibki. 

[karvik]

Aga mida kirjeldatust ma ei saa teha siinsamas...

Sellest ju Viplala just räägibki...et nad ei saa aru!

Maal elamist saab ju kah sisustada igast huvitavate jalutuskäikudega näiteks lähimasse rabase suurvee ajal kus sõbra naise psüühika enam väga välja ei vea ja seisab keset mätast silmad vesised üks kummik laukas teine jalas. Peale mida sõber lohutas naist ise samal ajal kummikust vett välja kallates või vaikse ilmaga matkates selgub, et tegu oli vaikusega enne tormi ja kodutee, mis muidu kestab 30min, võtab nüüd aega 12h ja sedagi tänu sellele, et tuttav maasturimees rammis läbi lume raja mille servade kõrgus ulatus sõiduauto akendest kõrgemale jne. Jõudes selliselt retkelt koju tead, et keegi ei ole ahju kütnud, voolu pole, puukuuri esine on kinni tuisanud.
Kui kõik see lõpuks läbi saab, siis ei suuda enam ilma selleta olla.

[honkomees]

ise ei oskagi seletada, aga kuna elanud ka linnades (kõige suurem neist oli Moskva ja 5 a) ja praegugi korter TArtus olemas, siis ei suuda linnas pikalt olla, tekib mingi imelik tunne, tegevust pole ja naabrid ka nii ligidal. Maal aga tööd ülepea, alati väsinud kuid lahkuda ei soovi. 

[muska71]

Tallinn on vangla,väiksemad linnad veel.Olen sündinud koolis käinud linnas,koolivaheajad veedetud kõik maal esivanemate juures,lapsepõlvest mäletan kuidas talumajal palgid paukusid,2x talve jooksul sai katuselt lund alla aetud ja hanged räästani ja pärast tagumiku peal mööda pilpakatust alla lastud pots lumme.Hobusega puid metsast veetud lapsena...
Praegu suurena juba 20a järjest maakas oldud ja praegu pea iga õhtu jalutan sumpan mööda põldusi jõe äärde ujuma,lihtsalt mõnus eriti veel rajuma ilmaga,vahel kohtun metsaelukategagi.
Alles siin sõber kutsus linna vesilennukite angaari muuseumisse,aga loobusin oleks kuhugi kalale kutsunud nt paariks päevaks metsa telkima ja lutsu tonkatama oleks kohe mõtlematta käsi olnud.
Viplalale 5 pluss

[agaa]

Tooks veel mõned plussid. 
Tuled hommikumantlis hommikul õue ja kused vastu vanat puud ja keegi ei köhi. Proovige seda teha mõnes uuselamu (põlluarenduse) rajoonis. Krundid on niii väikesed ,et näed naabri köögis kahhelkivi mustri ära.
  Siis istud õues kiiktooli jood kohvi ja milline vaikus. Linnud ainult röögivad. Linnas keegi puurib-kopsib. Muideks mingi puurimise-kopsimise sündroom on inimestel. Alati olenematta sellest kas keegi kolis sisse vms. toimub korrusmajades puurimine-kopsimine. Need hääled kostuvad teieni siis just kui te soovite puhata. Põlluarenduserajoonis suvel muruniidukite müra. Üks naaber lõpetab teine alustab. Siis veel puude saagimine .. ei kommentaari.
 Siis proovi endale mõni tagavaraosaauto aia taha/ parklasse tuua.  Maal pane või terve põld täis.
 Kõrvalhooneid ehita .... selliseid nagu tahad. Keegi ei köhi kui sa just lennuvälja või kremli koopiat ei tee.  
 

[Basilio]

Tooks veel mõned plussid. 
...
  Siis istud õues kiiktooli jood kohvi ja milline vaikus. Linnud ainult röögivad.  

Ühe teooria järgi linnud tõepoolest ei laula vaid röögivad näljast.   
Sõbra lühidefinitsioon Eesti suve kohta - Päike paistetab, linnud röögivad, lilled haisevad, herilased nõelavad ja paari kuu pärast on fekaal suusailm tagasi.

[90Deville]

Ka maal elades tooks veel ühe tähelepaneku välja, nimelt ei tea kunagi mis nädalapäev on

[Talupoeg taluja]

Elu maal on lill.

[ats97]

Elu maal on lill.

Ohakas on ka lill.

Suureks plussiks veel see, et saab saunast palja kellaga lumehange hüpata ilma, et keegi liputamise sildiall pollarid kutsuks!

Ats.

[PlyVal64]

Sellest ju Viplala just räägibki...et nad ei saa aru!

Maal elamist saab ju kah sisustada...

Mina püüan jälle väita, et tegelikult tahame me kõik vaheldust! Kui suur on suhe nende vaheldustega, on teine teema: mõnele piisab kuuselaanes elamise vahelduseks aastas korra linnas käia või kesklinna korterielanikul ühest Loomaaia külastusest aastas. Kuid pigem on suur vahe selles, et maal elaval inimsel ei ole enamasti "oma" linnas elamise kohta aga linnaelanikel on väga tihti "omad" maal elamise võimalused. Seega oskab linnamees väga tihti maamehest sealset elu veel rohkem hinnata kõige selle võludes, kui maamees linnaelu. Minusugune on veel omaette "erand", kes linnas elab rohkem talus maja ülalpidamiselt ja mugavustelt, kui enamus maamehi ja "talu" on suisa "ürgaegne" ilma igasuguste mugavsuteta. Aga ma oskan ka linnas elamise võlu ja naudinguid hinnata ja nautida absoluutset vaikust, ürgsust ja kõike head, mida maaelu pakub. Ja sinna lisandub veel ka mereelu ning võiks öelda, et ka veesõiduki peal on kuradi mõnus elada - omal kolmadal kombel! Ainus, millest ma essugi ei tea, on korterielu linnas aga see saab olla veel õudsam, kui kogetud korterielu maal kolhoosikeskuses... Ühikaelu on ka elatud. Õhus ei saa elada ja maa all elamisega viivitaks võimalikult kaua.