Käivitusmootor on vist selleks korraks lõplikult surnud. Tuleb ta pealt maha võtta ja kui juba võtmiseks läheb, siis kontrolliks kõik võimalikud asjaolud üle. Peamine viga on aga hetkel karteri otsatihendi purunemine ja seda pole arvatavasti võimalik parandada ilma kogu käivitusmootorit pealt maha kiskumata.
Purunemiseks valis ta aga kõige sitema aja - koos tagarehviga. Te kujutage, jumzimehed, ette, et ma pidin jumzi tagaratast üles tõstma tungrauaga!!!!!!!!! @£$€{[]€£$. Aga põhimõtteliselt sain tehtud. Siis tegin ka läbi selle rattakäivituse, nagu järgnevalt pildilt näha on.
Teine ratas maas, neljas käik sees, Niva lasi rattaid kohapeal ringi. Kui dekompressiooniklapi avasin, siis suutis natuke mootorit ka ringi ajada. Käima saamiseks kutsusin naabrimehe sidurit vajutama, nii sai käima nagu naksti! Panin siis käpad ilusti maasse ja surusin kopaga rehvi velje pealt lahti. Kuvaldaga oleks vist üsna suur töö, aga meil on tehnikasajand. Nagu pildilt näha on, kasutasin ka juhust ja tegin ratta peal värviproovi. Vana punasega võrreldes üsna intensiivne, aga sellist ei kaota vähemalt metsa ära.
Ühtlasi paistab pildilt ka minu kuulus vintsisüsteem, millega saab tagumise käigu abil puid metsast välja tõmmata ja esimese abil aitab traktoril liikuda pehmel pinnasel. Kui pael on pingul, siis liigub traktor rihma abil edasi ega lase ratast ringi. Nii ei kaeva ta ennast maasse ja see on hea. Pildil nähtav käivitusfunktsioon on hiljem avastatud boonus. Väga positiinve on ka see, et kui jätta traktori taguots käppadega õhku, siis see ei vaju ära. Kopp ja sahk on poole päevaga maas, kui nad üles jätta.
Rehvi vahetusest veel. Muidu kõik enam-vähem standardne, juhin tähelepanu ainult kahele nüansile. Kui rehvi tagasi veljele panema hakata, siis esimese poole panekul peab arvestama, et see võib peale minna oodatust kergemini. Mina aga nii kerget minekut ei oodanud ja lükkasin natuke jalaga. Rehv lupsti peal, minul jalg vahel ja tulemus oli pildilt näha. Kõige lollem oli see, et ma jäin ise nii halba asendisse, et ei saanud kohe ennast lahti ka tõsta, valus oli ju ka. Teine asi on see, et rehvi pealepanekul tuleb pumbata nii, et esmalt täis, siis tühjaks ja siis uuesti täis. Tagant järele mõeldes oli 90 % tõenäosusega just see põhjuseks, miks rehv purunes. Ma ei sõitnud orgi otsa, vaid rehvi sisse oli tulnud mõra. Mõra aga oli velje ja rehvi liitekohal. Kui välisrehv ei ole veel korralikult velje peal, siis enne esimese paikalükkamist liibub lohv juba üsna kõvasti rehvi ja velje külge. Kui välisrehv õigesse asendisse liigub, tekib sinna tugev lokaalne venitus. Kui rehv aga pärast seda uuesti täitsa tühjaks lasta, siis läheb sealt pinge välja ja/või jaguneb ühtlasemalt järgmisel õhuga täitmisel. Mina sain selle mõtte naabrimehelt, loodan, et see on kasulik ka kaasfoorumlastele.