[PlyVal64]

Aga ksf! Viplala statistika kohta ütleks, et Tal on ju sisuline õigus. Tegin sama ja ülitäpsete andmetega juba aastate eest Autolehe aegadel ja kuigi iga purjus juht on probleem, siis laibastatistikas, eriti  TEISI tapnute hulgas, on nende osakaal väga väike! Peamiselt sõidetakse laibaks ennast ja nendega TEADLIKULT samasse autosse roninud lollpäid. Viimased on samaväärsed purjus juhiga ja "kahju" sellistest väga olla ei saa a'la "kuulus" Kruusma laibamast... Kahju on sellest, et nii üldse käitutakse ja noorelt otsa saanutest. 

Kuid ma toon nüüd näite hoopsi mujalt, nimelt veepealt ja et Te teaksite, siis see suvi ei ole enam 0,8 lubatud vaid 0,5, sest friigikogu idioodid on ju nii targad... ja siis reaalselt Eesti pea ainsama spetsialisti arvamus-hoiatus friigikogule, siit leiate muudki põnevat:

Lugupeetud majanduskomisjoni liikmed 

Meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu 738SE raames toimunud avalikul arutelul saates Terevisioon 5.11.2014 paistis silma, et majanduskomisjoni poolt saates kasutada olnud meresõiduohutuse üldpilti kajastav informatsioon oli ebatäpne ning kohati ehk isegi eksitav. Kuigi käesoleval aastal on uppumissurmaga lõppenud kõikvõimalike õnnetuste üldarv Eestis tõepoolest suur, siis veesõidukite kasutamisega meresõiduohutuse seaduse reguleerimisalas, merel ja laevatatavatel sisevetel, on traagiliste õnnetuste arv siiski õnneks suhteliselt väike: 2013- õnnetusi/hukkunuid 2/2 ning 2014- õnnetusi/hukkunuid 3/4. Nende eeltoodud õnnetuste põhjused on vägagi erinevad, alates hooletusest ja oma teadmiste või oskuste ülehindamisest ning lõpetades valede otsustega juba enne merele/järvele minekut (nagu näiteks jää mineku ajal paadiga järvele kalastama minek või paadi veeskamisel lapse üksi jätmine paati), kuid selgeid paralleele, mis seostuksid otseselt veeteedel liiklemise reeglite rikkumisega siin tõmmata ei saa. Mõningat eeltoodud õnnetust on raske käsitleda või ei saa käsitleda isegi kui seaduse tähenduses veesõiduki kasutamisest tulenevat õnnetust (näiteks üks siin märgitud 2013. aasta juhtum, kus inimene läks Pärnu lahel puhkajatega triivivalt paadilt ujuma ja uppus). Samas on hea tõdeda, et ükski eelnevalt toodud traagiline õnnetus ei olnud seotud laeva/väikelaevajuhti joobeseisundiga. 
Viimastel aastatel on igal aastal läbinud registreerimiseelse tehnilise ülevaatuse ja kasutusele võetud üle tuhande kahesaja väikelaeva (nii uusi kui kasutatuid), igal aastal sooritab 
väikelaevajuhi eksami ligi 1200 inimest, mis näitab selgelt väikelaevanduse valdkonna aktiivsuse kasvu. Vaatamata eeltoodule püsib traagiliste õnnetuste arv vähesena, mis üldpildis saab hoopiski täheldada kindlat meresõiduohutusalase teadlikkuse taseme kasvu. 
Eelnevaga ei soovi Veeteede Amet kuidagi mõjutada meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus toodud ettepanekuid, vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et meresõiduohutuse seadus reguleerib veesõidukite kasutamist vaid merel ja laevatatavatel ssisevetel mitte aga kõigil veekogudel ning sellest lähtuvalt tuleks ka statistilisi andmeid kajastada korrektselt. 
 
Lugupidamisega, 
René Sirol 
Meresõiduohutuse teenistuse juhataja - 
peadirektori asetäitja

Statistikat kasutatakse ju absoluutselt oma suva järgi... mistahes omakasu saamiseks, iseenda targana näitamiseks jne. 

[hulgus]

Ps. ohutulede vilgutamisest saavad võõrriikide kodanikud teisiti aru, kui meil .....siin
Kaugsõidu autojuhid vilgutavad suunatulesi korraks vask-parem...et tänada... ( kirjutamata-rahvusvaheline)

Ei tea siin niiväga targutada midagi, kas ja kui paksult kirjutatud või millega piirdub rahvusvahelisus. Vbl Saksamaaga, vbl Poolaga, vbl Kaug-Ida kohta vaaabšjee omad zakoonid kirjutatud või kirjutamata jäetud. Rahvus(te)vahelised.
Prantsusmaa edela-regioonis peaks eesliikuja poolt vasaku suunatulega korraks vilgutamine tähendama taganttulijale vaba möödasõidu võimalust. Igatahes  . Nii on.
Värd liigutus minu jaoks, kes harjunud säärast märguannet ootama paremalt suunatulelt.
Nii et rahvusvahelisusega võib teinekord sajaga orki lennata . 
Doverjai no proverjai!

Nii armas ju! http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/v...d=70763255
Mõnele eelpostitanule selline olukord meeldiks nagu karule mesi. Saaks vaid ise bemmi roolis olla ja vastutada!

Nüüd on keegi kuskil küll väga valesti aru saanud.
Ohutuled on ohu jaoks. (punkt)
Oht on ka see, kui abikaasa-ämma tungival nõudmisel, tuleb peatuda selleks mitte ette nähtud kohas, kauemaks kui oleks sünnis, sest tervis tarviline vara.
Kui on siiski tekkinud vastupandamatu tung kedagi tänada, siis saab seda teha ka muul moel. Nagu olen mina mõistnud, siis näituseks viibutades käega aknast väljasirutatud sõrme(de)ga (Eesti vabariik), vilgutades korduvalt ja pikalt kaugtuledega rida vahetavale sõidukile (meretagune kuningriik) või elades end välja signaalinupule toetudes (konna ja makaronisööjad).

Aga kui tõsiselt, siis üks kaugtulede vilgutus eespool olijale vastutulijale tähendab ikka ja alati: ma näen Sind, anna minna/tulla, ma ei takista sind.
Parem suund, max paar pilku: mine mööda, mis ühtlasi tähendab ka moraalse vastutuse võtmist eelseisva ohutuse ees, vasak suund vastupidi, ära mine.
Kui Sinu sõidukist suurem on Sinust vasakul (reas), kasvõi selleks, et jätta Sulle vaba võimalus kiirendusrealt väljumiseks, siis viisakas oleks ta lubada tagasi paremasse ritta, kas siis korralikult kiirendades, või hoogu tagasi hoides ja kui pikivahe on paremale naasmiseks ohutult sobiv oleks ka sobiv tulede vilgutus, sellest teada andmiseks.  Peale seda kiirendage vms iganes. Ja kui siis peale sellist manöövrit suurema liikuri juht korraks vasakut suunda vilgutab, siis võtke seda kui tänu, tähelepanu vm iganes, järgenege talle tema peatuskohta ja tehke koos lõuna, õlled jne.

Kahest lemmik situatsioonist, mida kohtab igapäevaselt liikluses.
Vastandsuundadest ristuvad vasakpöörded. Mõlemad suunad pressivad korraga vasakule minna, vastasuunast pöördele ei lasta ja ongi hetkega liiklus umbes. Lahenduseks vaid see kui keegi manöövrist loobuks ja otse läheb.
Samalaadne situatsioon, kui suurem liikur ootab lubava tulega ristmiku puhtaks saamist, et mitte kesk ristmikku seisma jääda. Olukord laheneb, tekkib pikem vahe ja siis süstivad juba liikuma hakanud sõidukile kõrvalreast 1-20 kiiremat ette, suur seisab kesk ristmikku ja elu seisab. Ja kõik arvavad, et suure juht on peast soe...

tervitustega,
hulgus@tosin aastat piiri taga

ps. kui keegi arvab, et eesti liiklus on hullumeelne, siis tere tulemast reede õhtusel tipptunnil siia . Ei ühtegi foori, ei eesõigus märke, ei jooni maas. Ja ometigi asi toimib...

[ZIL 131]

...õlled jne...?

[Basilio]

Kui on siiski tekkinud vastupandamatu tung kedagi tänada, siis saab seda teha ka muul moel. 

Olen ise ka mõelnud, et rahaülekandest piisaks. Konto number aknale ja las tulla! 

[Talupoeg taluja]

Kui on siiski tekkinud vastupandamatu tung kedagi tänada, siis saab seda teha ka muul moel. 

Olen ise ka mõelnud, et rahaülekandest piisaks. Konto number aknale ja las tulla! 

Just! Korralik inimene oskab rahaga igaljuhul  paremini ümber käia.

[edvard]

  See foori keelava ehk siis kollase ja punase tulega ristmikule sõit on massiline , ka asulavälistel teedel näiteks Harkus . Põhjus on ilmselt nõrgas liiklusjärelvalves , no pole mind viimase kahe aasta jooksul keegi kinni pidanud ja joovet ehk kainust kontrollinud . Ja karistused rikkumiste eest - naeruväärsed .  Kas tänase hukkunuga ja mitme vigastatuga liiklusõnnetuse juht on vahistatud ? Vaevalt , sest meie vikerkaarevärviline justiitsinstants laseb nimetada juhtunut ettevaatamatuseks . Kindlasti on tehtud esmased menetlustoimingud , joobe kontroll , tervise kontroll , pakutud nõustaja abi jne. Kes aga esindab süütult hukkunut ? Riik , prokuratuur ?

[PlyVal64]

Kas tänase hukkunuga ja mitme vigastatuga liiklusõnnetuse juht on vahistatud ? 

MA arvan, et seekord too 58 aastane naisterahvas vast rullnokk polnud... Aga mõtlemisainet, siin surnud naisterahva auto EuroNCAP tulemus, mis pidanuks rääkima muud keelt kui laibast. Kusjuures auto ongi umbes samamoodi purunenud kui testi lõpuks. Äkki panevad FAKTID lollpäid natukenegi mõtlema??? Sitta nendest tärnidest, rehvidest ja abimeestest, autos istub ikka luust ja lihast Inimene!

[edvard]

  Kas rullnokk lus saab olla vahistamise põhjus ? Vaevalt küll . Vahistamise põhjenduseks saavad olla kindlad asjaolud , näiteks eeluurimisest kõrvalehoidmine , katse mõjutada tunnistajaid , oht , et isik jätkab kuritegude toimepanemist ja muu selline . Rullnokkade vahistamine , saab ka põhjendada - üritas politsei eest põgeneda ja pääseda karistusest , ohtlik rikkumine , mis see võiks küll olla , kas tsikliga sõita 240 km/h sirgel hea nähtavusega teel või raske veoautoga ületeda rismik foori keelava punase tulega näiteks kiirusega 63 km/h ?, või olukord , kus reaalselt tekitati oht kaasliiklejate elule , tervisele või varale .

[zazik]

Neid noore punase võtmisi rasketehnika poolt ma küll suhtkoht mõistan. Viga on peamiselt selles, et meil lühendatakse pidevalt vilkuva rohelise tule aega ja kollane põleb ka vähem kui mujal. 
Näiteks seesama Harku foor, see läheb ikka suht kiirelt rohelisest punaseks. 40 tonni 70km/h-0 pidurdada pole just kõige mugavam manööver mida sooritada.

See vilkuva rohelise teema on üldse huvitav. Meil on ta enamvähem ainsana Euroopas veel olemas (säilinud), mujal kas pole seda kasutatudki või on nüüdseks kaotatud. Samas on mujal kollane kasutusel suht "lubava" tulena veel ja see põleb kaua. Meil on seis selline, et roheline vilgub kolm korda ja kollasega pealesõidu eest lüüakse tasapisi risti juba. Ma ei ütleks küll, et see väga liiklusohutust parandaks.

[Andres_k]

Harku ristmiku fooriga reguleerimine (ööpäevaringselt!) on samuti mõistusevastane manööver, seda küll liikluse (üle)reguleerimisel.

[aavu]

See pole testi moodi, ohupadi on lahti enne betooni mingi pappkarbi toimel.

[v6sa]

See pole testi moodi, ohupadi on lahti enne betooni mingi pappkarbi toimel.

See "pappkarp" on teist deformeeruvat autot imiteeriv konstruktsioon. Harva toimub avartii vastu seina, ikka vastu teist sõidukit, mis üksjagu järele annab.  Või vähemalt nii on asja sättinud euroopa asjatundjad.

Padi peab olema töövalmis (täis puhutud) selleks ajaks, kui pea kohale jõuab.   Sestap see ka nii vara alustab.

[PlyVal64]

See pole testi moodi, ohupadi on lahti enne betooni mingi pappkarbi toimel.

Aavu, see praktiliselt 1:1 reaalne avarii, mida testitakse, ainus vahe ongi teoorias natuke suurem põkkumiskiirus. Too pappkarp ei ole papp vaid alumiinium"vahvel", mis siis on teise auto deformeeruva esiosa sarnane. Padjad aga aktiveeruvad tavaliselt kusagil esikaitseraua taga olevate andurite ja kiirendusanduri koosmõjul, mis annab eesootavast löögi suunast märku ja avab siis vastavad padjad. Teoorias võiks selle KIA jäänused koos naisterahva täpsete lahkamistulemustega reaalselt tehast huvitada, lihtsalt liiga tõetruu euroncap tehti täna Eestis reaalse laibaga. 

[Tegelane5]

  Kas rullnokk lus saab olla vahistamise põhjus ? Vaevalt küll . Vahistamise põhjenduseks saavad olla kindlad asjaolud , näiteks eeluurimisest kõrvalehoidmine , katse mõjutada tunnistajaid , oht , et isik jätkab kuritegude toimepanemist ja muu selline . Rullnokkade vahistamine , saab ka põhjendada - üritas politsei eest põgeneda ja pääseda karistusest , ohtlik rikkumine , mis see võiks küll olla , kas tsikliga sõita 240 km/h sirgel hea nähtavusega teel või raske veoautoga ületeda rismik foori keelava punase tulega näiteks kiirusega 63 km/h ?, või olukord , kus reaalselt tekitati oht kaasliiklejate elule , tervisele või varale .

 Lühidalt, parafraseerides inglise klassikalisi repliike, oleks see " Innocent until proven 'rullnokk' ".

[zazik]

Tänases Autolehes on hea lugu sariplekimõlkijatest.

Otsene viide jälle sellele, et hoolimata lõualaksutamisest, pole meie struktuurid ette nähtud ennetama, vaid ainult tagajärgedega tegelema.


Üks Harjumaa politsei "nooremohvitser" (kaitseväe vaste oleks nooremleitnant, ehk siis isik, kes on "lahinguolukorraga" vahetult kursis) ütles mulle otse, et näiteks väsinud ja muidu ebaadekvaatseid juhte nad roolist maha võtta ei saa. Kui joovet pole ja narkojoobe kahtlust ka mitte, siis "head teed!". Tookord ma tõin näiteks ühe krimirubriigi telelõigu, kus Tartus mingi tädi mitu kilomeetrit politsei peatumismärguannet eiras (pimedas!), sest ei märganud...

[Janka]

Muide, fooridest Eestist kaugemal niipalju, et mõnel maal on ära koristatud kollase tule süttimine peale keelava punase kustumist ja enne lubava rohelise süttimist.
 Nii ei saa juht aimu, millal oleks õige aeg käik sisse lülitada, et siis dräägreisseri kombel vilisevate kummide saatel värske rohelisega paigaltsööstu sooritada enne kui ristmik ka pikalt-pikalt hilinenud roosa armastajatest puhas pole.
 Enne punase süttimist on aga kollane täiesti omal kohal ja olemas.

[spark]

See vilkuva rohelise teema on üldse huvitav. Meil on ta enamvähem ainsana Euroopas veel olemas (säilinud), mujal kas pole seda kasutatudki või on nüüdseks kaotatud. Samas on mujal kollane kasutusel suht "lubava" tulena veel ja see põleb kaua. Meil on seis selline, et roheline vilgub kolm korda ja kollasega pealesõidu eest lüüakse tasapisi risti juba. Ma ei ütleks küll, et see väga liiklusohutust parandaks.

Mõnes kohas vilgub roheline ühe korra ja siis on ilma pausita kollane otsas.
Kuigi Liiklusseaduses on autode vaheliseks pikkuseks 2 sekundit!  - reageerimise ajaks.

Kui keegi mulle turja kargaks sellisel puhul, et sõitsin KOLLASEGA ristmikule (tegelikult üritan seda teadlikult vältida, kuigi vahest juhtub) siis ma tahaks, mind kinnipidavate korrakaitsjate käest teada, millises Liiklusseaduse punktis on ära kirjeldatud rohelise vilkumise tsükkel ja vilkumise pikkus põleva ROHELISE ja KOLLASE tule vahel (ma siiani pole seda ise kuskilt leidnud), kui nad seda ei leia siis, mina kui Nõuka aja autokooli läbinu tean, et ROHELINE vilgub 4 (NELI) korda (~4 sekundit) ja kuna vahepeal pole seda muudetud, siis miks vilgub fooris ROHELINE üks, kaks või kolm korda?
Tegelikult on siin tähtis see ja peaks olema ka seaduses kirjas, kui palju aega jääb põleva ROHELISE ja PUNASE fooritule vahele.

§ 29. Ümartuledega foorid 1
 Ümartuledega fooride 11 ja 12 tulede lülitumise järjekord on:
1) roheline – roheline vilkuv (võib ka puududa) – kollane – punane – punane ja kollane korraga – roheline. Rohelisele vilkuvale tulele või kollasele tulele võib järgneda ka roheline tuli;
2) ainult kollane vilkuv.  

Ka ei tee paha, lasta neil arvutada peatumis teekond konkreetse foori vilkuva rohelise pikkuse järgi, kui kaugelt foorist, saab ilma äkkpidurduseta pidama, peale ROHELISE vilkuma hakkamist ja enne KOLLASE süttimist.

Kui nad selle kõigega nõus ei ole siis saab selle kõik ise seletuskirja kirja panna ja oma rikkumisega mitte nõustuda.
NB! Ükskõik millise riigi ametnikuga (olgu see siis politseinik või omavalitsuse "spetsjalist") suheldes ei tohi ülbitseda, see rikub kogu suhtluse juba eos.

[v6sa]

...

Kui nad selle kõigega nõus ei ole siis saab selle kõik ise seletuskirja kirja panna ja oma rikkumisega mitte nõustuda.
NB! Ükskõik millise riigi ametnikuga (olgu see siis politseinik või omavalitsuse "spetsjalist") suheldes ei tohi ülbitseda, see rikub kogu suhtluse juba eos.

Aga erafirma töötajaga võib ülbitseda? Ning Inimesega Tänavalt?

Reeglina on nii, et oma õigusi tuleb küll kaitsta, kuid selle juures ei tasu ära unustada teiste õigusi. Ehk suhtumine "kõik menttit on kukket" päädib kindlasti rammusa trahviga tõkiskingade ebapiisavuse teemal. Või mingil muul Määrus 50 toodud rikkumise alusel.

Kiirmenetlusega ei pea nõustuma. Kui ikka ollakse kindel, et tegelikult rikkumist ei olnud, siis tuleb see kirja panna ja käia teistkordsel vestlusel. Mille edukus sõltub juba otseselt suhtlusoskusest.

Kindlasti on vestlustel abiks pardakaamera salvestus. Mis eeldab siiski seda, et süüks pandud rikkumist sellisena ei toimunud.

[spark]

Aga erafirma töötajaga võib ülbitseda? Ning Inimesega Tänavalt?

Pakun et see kõik sõltub inimese närvikavast.
Mõtled sa seda Ametnik ja Kodanik tasandit ... siis see on justkui lubatud. Mulle vähemalt tundub (võim kodaniku üle).
Kui mõni tavakodanik hakkab ülbitsema (näiteks minuga), siis temaga ei pea seda vestlust arendama jätad pooleli ja kõnnid minema või katkestad kõne.
Aga Kui sul on kuskilt mingit allkirja vaja, siis tuleb see üle eleada

[v6sa]

Aga erafirma töötajaga võib ülbitseda? Ning Inimesega Tänavalt?

Pakun et see kõik sõltub inimese närvikavast.
Mõtled sa  seda Ametnik ja Kodanik tasandit ... siis see on justkui lubatud. Mulle vähemalt tundub (võim kodaniku üle).
Kui mõni tavakodanik hakkab ülbitsema (näiteks minuga), siis temaga ei pea seda vestlust arendama jätad pooleli ja kõnnid minema või katkestad kõne.
Aga Kui sul on kuskilt mingit allkirja vaja, siis tuleb see üle eleada

Ei pea seda üle elama! Iseasi, et enamus meist on liiga laisad ja mugavad, et oma õigusi kultuursel moel kehtestada.

Kui argumenteeritud vestlus ("Mina TAHAN" ei ole kuigi hea argument) ei aita, siis sel ametnikul on ülemus ja temal omakorda on ülemus. Ning kui too ametnik ise ei kardagi pressi, siis ülemuste Ülemus reeglina enam ei tahaks end näha õhtustes uudistes teatud ebamugavatele küsimustele vastamas.

Muide, need "pahad ametnikud" on eraelus tihti täiesti normaalsed inimesed. Ning piir "vastutuleliku" ja "ülbitseva" ametniku vahel läheb justament selle koha pealt, kus ametnik kas väänab seadust kodaniku kasuks (pahatihti ametnikueetikaga vastuollu minnes) või mitte. Ning iga "vastutulek" käib alatei kellegi teise arvelt, selles võite kindlad olla

Esialgu tundus ülalolev OT, kuid tegelikult käib täitsa hästi ka liikuses valitseva MINAkultuuri ja nahaalse trügimise kohta