11-02-2015, 12:04 PM
Aga ksf! Viplala statistika kohta ütleks, et Tal on ju sisuline õigus. Tegin sama ja ülitäpsete andmetega juba aastate eest Autolehe aegadel ja kuigi iga purjus juht on probleem, siis laibastatistikas, eriti TEISI tapnute hulgas, on nende osakaal väga väike! Peamiselt sõidetakse laibaks ennast ja nendega TEADLIKULT samasse autosse roninud lollpäid. Viimased on samaväärsed purjus juhiga ja "kahju" sellistest väga olla ei saa a'la "kuulus" Kruusma laibamast... Kahju on sellest, et nii üldse käitutakse ja noorelt otsa saanutest.
Kuid ma toon nüüd näite hoopsi mujalt, nimelt veepealt ja et Te teaksite, siis see suvi ei ole enam 0,8 lubatud vaid 0,5, sest friigikogu idioodid on ju nii targad... ja siis reaalselt Eesti pea ainsama spetsialisti arvamus-hoiatus friigikogule, siit leiate muudki põnevat:
Kuid ma toon nüüd näite hoopsi mujalt, nimelt veepealt ja et Te teaksite, siis see suvi ei ole enam 0,8 lubatud vaid 0,5, sest friigikogu idioodid on ju nii targad... ja siis reaalselt Eesti pea ainsama spetsialisti arvamus-hoiatus friigikogule, siit leiate muudki põnevat:
Tsitaat:Lugupeetud majanduskomisjoni liikmedStatistikat kasutatakse ju absoluutselt oma suva järgi... mistahes omakasu saamiseks, iseenda targana näitamiseks jne.
Meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu 738SE raames toimunud avalikul arutelul saates Terevisioon 5.11.2014 paistis silma, et majanduskomisjoni poolt saates kasutada olnud meresõiduohutuse üldpilti kajastav informatsioon oli ebatäpne ning kohati ehk isegi eksitav. Kuigi käesoleval aastal on uppumissurmaga lõppenud kõikvõimalike õnnetuste üldarv Eestis tõepoolest suur, siis veesõidukite kasutamisega meresõiduohutuse seaduse reguleerimisalas, merel ja laevatatavatel sisevetel, on traagiliste õnnetuste arv siiski õnneks suhteliselt väike: 2013- õnnetusi/hukkunuid 2/2 ning 2014- õnnetusi/hukkunuid 3/4. Nende eeltoodud õnnetuste põhjused on vägagi erinevad, alates hooletusest ja oma teadmiste või oskuste ülehindamisest ning lõpetades valede otsustega juba enne merele/järvele minekut (nagu näiteks jää mineku ajal paadiga järvele kalastama minek või paadi veeskamisel lapse üksi jätmine paati), kuid selgeid paralleele, mis seostuksid otseselt veeteedel liiklemise reeglite rikkumisega siin tõmmata ei saa. Mõningat eeltoodud õnnetust on raske käsitleda või ei saa käsitleda isegi kui seaduse tähenduses veesõiduki kasutamisest tulenevat õnnetust (näiteks üks siin märgitud 2013. aasta juhtum, kus inimene läks Pärnu lahel puhkajatega triivivalt paadilt ujuma ja uppus). Samas on hea tõdeda, et ükski eelnevalt toodud traagiline õnnetus ei olnud seotud laeva/väikelaevajuhti joobeseisundiga.
Viimastel aastatel on igal aastal läbinud registreerimiseelse tehnilise ülevaatuse ja kasutusele võetud üle tuhande kahesaja väikelaeva (nii uusi kui kasutatuid), igal aastal sooritab
väikelaevajuhi eksami ligi 1200 inimest, mis näitab selgelt väikelaevanduse valdkonna aktiivsuse kasvu. Vaatamata eeltoodule püsib traagiliste õnnetuste arv vähesena, mis üldpildis saab hoopiski täheldada kindlat meresõiduohutusalase teadlikkuse taseme kasvu.
Eelnevaga ei soovi Veeteede Amet kuidagi mõjutada meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõus toodud ettepanekuid, vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et meresõiduohutuse seadus reguleerib veesõidukite kasutamist vaid merel ja laevatatavatel ssisevetel mitte aga kõigil veekogudel ning sellest lähtuvalt tuleks ka statistilisi andmeid kajastada korrektselt.
Lugupidamisega,
René Sirol
Meresõiduohutuse teenistuse juhataja -
peadirektori asetäitja