Belarus traktorid.

Mnjaa, ma tahan korpusega saada, sain tänu nõuandele pendiksi kätte, ja pääsesin ligi kahele poldile. Üks polt jääb tõesti nii lollisti hooratta taha et lahti ei keera tee mis tahad. Õnneks on tegu vrakiga, niiet mootori küljestsikutamine raske pole, kuid murelikuks teeb teine masin millele vaja külge panna. Ühesõnaga tükk tööd. 
Vasta

(20-02-2015, 20:34 PM)huvi5 Kirjutas:   Ühesõnaga tükk tööd. 

Ära karda tööd!

Aquila captas non muscas.
Vasta

Kuidas ja kuipalju tuleks Mtz jvv linte reguleerida. Asi on selles kui vedu läheb raskemaks jääb jvv seisma sel juhul tuleb hoob välja lülitada ja uuesti sisse siis töötab jälle. Seda just söödajagajaga töötades kui ummistub tekib.  Kas tuleb veolinti peale keerata. Milline reguleeringu polt on veolindi oma ja milline piduri oma. 
Vasta

Keera poole ringi kaupa peale, võid mõlemat ühtlaselt pingutada, pool ringi üks siis teine, tõenäoliselt pidur ka kulunud, kui veolint on. Kui palju pingutada pead ise vaatama, väga palju pole ka mõtet, siis hakkab lihtsalt mujalt ummistuse korral tükke lendama.
Vasta

(28-02-2015, 17:54 PM)deeremees Kirjutas:  Kuidas ja kuipalju tuleks Mtz jvv linte reguleerida. Asi on selles kui vedu läheb raskemaks jääb jvv seisma sel juhul tuleb hoob välja lülitada ja uuesti sisse siis töötab jälle. Seda just söödajagajaga töötades kui ummistub tekib.  Kas tuleb veolinti peale keerata. Milline reguleeringu polt on veolindi oma ja milline piduri oma. 

Reguleerimise juhis on kusagil kirjas - otsing abiks.

Üldiselt ei ole russi JSV just väga sobiv suurte võimsuste läbilaskmiseks ja maksab hooletule kiiresti läbipõlemisega kätte. Söödajaotur russi taga tähendab pidevat lintide kruttimist...

Kord sinisekslastud trumlitega ajamit naljalt enne pidama ei saa, kui see on täielikult remonditud.

Veidi pikendab agooniat võlli pidurist loobumine (ei kuumuta ajamit väljalülimisel), kuid siis peab väga ettevaatlik olema, et vabalt pöörleva võlli tõttu õnnetust ei juhtuks!
Vasta

(01-03-2015, 14:22 PM)umm Kirjutas:  igasugu tehnikamehi koos kes traktorid valmis teevad. Kas tõesti ei ole ühtegi kes suudaks sinna jvv käraka sisse  mahutada läänemasina siduripaketti? hüdrost reg. surve taha ja  võiks nagu toimida. Puhtalt kasutamata teenistus on toota neid üksikkorras!

Miks sa arvad, et seda juba tehtud ei ole. (kas just Eestis, aga tehtud on kindlasti) eestlane lihtsalt nii ihnuskoi, et peamine asi on palk ja jook. Tehnika võib tervist rikkuda, sest siis hea hiljem invaliidsuspensioni nõuda raskete töö tingimuste juures.
Kõiksugu kallimate juppide kasutamine on vaesele mtzi mehele ju välistatud täielikult.
Mtzi on toodetud miljoneid ja maailmas palju foorumeid, kus on masinat siit sealt kõvasti parandatud.
Jõuvõtuvõlliga on jällegi leiutatud ju lailint süsteem mida ka metsamehed kasutavad.

Võrdlusena võib ju tuua ka näiteks mtzi esirippsüsteemi. Asi ammu tehase poolt disainitud tehtud, kuid vähesed ostavad selle kuna hind tal risu traktoriga võrdväärne.
Lääne masinatel enamikul esiripp ees juba tehase poolt kuigi.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta

(01-03-2015, 14:22 PM)umm Kirjutas:  igasugu tehnikamehi koos kes traktorid valmis teevad. Kas tõesti ei ole ühtegi kes suudaks sinna jvv käraka sisse  mahutada läänemasina siduripaketti? hüdrost reg. surve taha ja  võiks nagu toimida. Puhtalt kasutamata teenistus on toota neid üksikkorras!

Pigem oleks teema teha õhuga lülitamise komplekte.
Poleks vaja nii tihti reguleerida ja kui jõud taga küll ta veab.
Siduriketaste peale tehes tuleb aga see jama et võll hakkab poole kiiremini pöörlema ja planetaar ning sidur koos ära ei mahuks.
Vasta

(01-03-2015, 16:01 PM)2715 Kirjutas:  Pigem oleks teema teha õhuga lülitamise komplekte.

Kas mitte mingi uuema otsa russil juba polnud hüdrauliliselt lülitatav jvv.

Piisaks isegi variandist kui saaks lülituse lahendada samal viisil kui vanal 50 oli. Päevapealt oleks mured kadunud.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-03-2015, 17:38 PM)Daff Kirjutas:  ...

Piisaks isegi variandist kui saaks lülituse lahendada samal viisil kui vanal 50 oli. Päevapealt oleks mured kadunud.

Mõtled siiski vast mudeleid 5 ja 7, mille peale ka jumpsid on ehitet?

Viiekümnel on samasugune planetaarajam ja piduritega lülitus.

Alati võib ju päralülituse kinni keevitada ja jülitada istme alt... Wink
Vasta

Ei, ma mõtlesin just 50 tüüpi masinaid. Nendel on küll jah lindisüsteem sama kui 80 aga lülitus on teistmoodi. 50 lülitus süsteem ju jäik, pole seda vedrut vahel nagu 80 mis ei lase linti "surnuks" keerata. 
 Kui ikka 50 lindid korralikult peale keerad ja jõuga kangi sisse lülitad siis ennem kooleb russ ette ära aga lint järgi ei anna. Samas on need masinad nii jõuetud, et nad pole võimelised surnuks keeratud lindiga midagi puruks ka keerama.
Mul isa vana russ õue peal mis on 65 aastast alates tööd teinud ja üks kord on linti vahetatud selle aja jooksul.

Aquila captas non muscas.
Vasta

söödamikseriga on jõuetu isegi uued lääne traktorid. Omal kogemused miksri ees nii Fergusson, türgi HTT, Valtra kui Fendt ja suurte koormuste puhul on võlusõnaks viskosidur ja sujuv käivitus, mis väänavad mikseri uuesti käima, teistel juhtudel hakkab isegi lääne masinal sidur kärssama 
Vasta

Russi jaoks on olemas kõik variandid,tuleb lihtsalt küsida ja papp välja käia.
Vasta

Lisan igaks juhuks pildi, et kumb on kumb veolint. Kas on niimoodi?  Täna võtsin tagasilla pealt hüdrosilindri varre alt selle luugi maha. Piduri lindi reguleeringu polt oli kinni näpuga ei jõudnud keerata veolindi oma sai näpuga keerata. Keerasin siis veolindi reguleeringu polti paar tiiru juure siis proovisin kuidas lülitub aga hoob ei püsinud sees. Keerasin tiiru tagasi siis püsis.  Ehk peaks niimoodi proovima et keeran mõlemad poldid lõpuni sisse ja siis kumbagi 2 tiiru tagasi. Kas kabiinis asuv hoob peab olema sisselülitatud või väljas kui reguleerid. 
[Pilt: mtz_vom.jpg]
Vasta

Kabiinis olev hoob peab olema KESKMISES asendis, seda saab sinna fikseerida tagasillal. Tagasillal taga otsas paremal on hooval auk sees, paned sealt poldi, vist M12 või oli M10 läbi ja fikseerid tagasilla korpuses olevas avas, siis on hoob fikseeritud keskmisse asendisse. Ja siis teed selle reguleeringu läbi nii, et keerad mõlemad vardad käega kinni ja siis 2 tiiru tagasi. Edasi võid teha juba peenhäälestust, kui ei saanud hea. Ise suvel hooldusiidukiga nii tegin ja sai väga hea.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(03-03-2015, 20:15 PM)deeremees Kirjutas:  Lisan igaks juhuks pildi, et kumb on veolint.
[Pilt: mtz_vom.jpg]
  Planetaaripoolne trumli lint on veolint, parempoolne jäigalt võllil ehk pidurilint.
Kui 80, 82 peaks läbi libisema JVV lindid, siis aitab peale piduri lintide poltide reguleerimist veel servovedru peale pingutamine. Sellega seoses suureneb lülitamiseks vajalik jõud. Liiga palju ei tohi keerata, sest muidu surutakse vedru enne üle surnud seisu minemist lõplikult kokku ja lülitada enam ei saa.
Vasta

Selline uitmõte, et ega keegi pole kabiini patjade asemele midagi pehmemat ehitanud, et kogu seda värki nö pehmemaks ja võibolla vaiksemaks ning vähem kumisevaks saada. Või kui on, siis kas annab efekti ja mida on kasutatud.

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

(05-03-2015, 22:40 PM)hannest Kirjutas:  Selline uitmõte, et ega keegi pole kabiini patjade asemele midagi pehmemat ehitanud, et kogu seda värki nö pehmemaks ja võibolla vaiksemaks ning vähem kumisevaks saada. Või kui on, siis kas annab efekti ja mida on kasutatud.

Tere

Olen kabiinipatajadele lisaks pannud radika padjad, mis on väiksemad ja pehmemad. Tänu neile on sõit läinud küllaltki palju pehmemaks.
Vasta

(09-03-2015, 10:51 AM)Harrastaja Kirjutas:  
(05-03-2015, 22:40 PM)hannest Kirjutas:  Selline uitmõte, et ega keegi pole kabiini patjade asemele midagi pehmemat ehitanud, et kogu seda värki nö pehmemaks ja võibolla vaiksemaks ning vähem kumisevaks saada. Või kui on, siis kas annab efekti ja mida on kasutatud.

Tere

Olen kabiinipatajadele lisaks pannud radika padjad, mis on väiksemad ja pehmemad. Tänu neile on sõit läinud küllaltki palju pehmemaks.


MTZ radika padi on ju maru väike?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(09-03-2015, 11:13 AM)saarrand Kirjutas:  
(09-03-2015, 10:51 AM)Harrastaja Kirjutas:  
(05-03-2015, 22:40 PM)hannest Kirjutas:  Selline uitmõte, et ega keegi pole kabiini patjade asemele midagi pehmemat ehitanud, et kogu seda värki nö pehmemaks ja võibolla vaiksemaks ning vähem kumisevaks saada. Või kui on, siis kas annab efekti ja mida on kasutatud.

Tere

Olen kabiinipatajadele lisaks pannud radika padjad, mis on väiksemad ja pehmemad. Tänu neile on sõit läinud küllaltki palju pehmemaks.


MTZ radika padi on ju maru väike?
Väike aga tubli, mul juba üle 2 aasta all ning päris läbi veel ei ole, kuigi on algsest laiemaks vajunud, poldi avagi tuli suuremaks teha. Samas on kindlasti pehmem sõita ja kabiini sai ka paar senti kõrgemaks.
Vasta

Need padjad pole sellel kabiinil ju pehmenduseks, vaid vibratsiooni edasikandumise vähendamiseks. Kui padjad on vedelad, siis hakkab kabiin ka külgepidi loksuma ja see pole üldse mõnus. Lahendus paremuse suunas on korraliku vedrustusega(Õhk) iste.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne