[urmet48]

Ma võin 20 rahaga mehele panna ühe töökorra BA-2. Suudab endast välja ajada nii 6 kui 12 volti. Maksimaalne voolutugevus 5A. Igati töökorras, tootmisaasta oli vist 1969. Sarnane pildil olevaga (ampermeeter on küll vanem versioon).

Vähemalt on mõeldud akude laadimiseks, mitte pardliga mässamiseks.

Sõbra isa kasutab sellist juba üle 30 aasta. Mul õnnestus eelmine aasta selline tuliuuena soetada. Siiani ei nurise. Käivitusabina kasutada ei saa. Seest juhtmed võtab kärssama. Seda ütles sõbra isa, kui ta oma esimese sellise laadija maha oli põletanud.

[kass]

Mina jällegi julgeks siiski väita, et just nimelt käivitusABINA on sellist aparaati siiski võimalik kasutada, aga muidugi tõesti ainult abina. Oli meil kodus millalgi Moskvitšil aku vana ja väsinud, seisnud ja külma mootorit ei jaksanud eriti käima keerutada, aga siis sai pikemat aega kasutatud sellst varianti, et pikalt seisnud (päevi kasutamata) autole sai laadija akule peale ühendatud ja koos nad tõmbasid hoopis reipamalt ja auto käivitus kenasti. Generaator laadis ka normaalselt ja sooja mootoriga peale mõningast sõitmist sai aku üksi ka kenasti masina käima, nii et kusagile hätta ei jäänud õnnetu aku tõttu. Seleenalaldi oli juba varemalt ära kärsanud ja panin 10 A dioodidest täisperioodalaldi asemele. Juhtmed ka ei kärsanud ja laadija siiani töökorras. Aga no mina pole sõbra isa ka...

[Talupoeg taluja]

Ma võin 20 rahaga mehele panna ühe töökorra BA-2. Suudab endast välja ajada nii 6 kui 12 volti. Maksimaalne voolutugevus 5A. Igati töökorras, tootmisaasta oli vist 1969. Sarnane pildil olevaga (ampermeeter on küll vanem versioon).

Sõbra isa kasutab sellist juba üle 30 aasta. Mul õnnestus eelmine aasta selline tuliuuena soetada. Siiani ei nurise. Käivitusabina kasutada ei saa. Seest juhtmed võtab kärssama. Seda ütles sõbra isa, kui ta oma esimese sellise laadija maha oli põletanud.

Kasutan sellist laadijat juba aastaid. Olen seda kasutanud ka käivituse ajal. Ei ole maha kärsanud. Ühe korra pääsesin napilt,kuna lühises aku küpsetas trafot niipalju,et terve õu oli kärsa haisu täis ja see jõudis tuulega maja eest aida juurde.... aparaat töötab siiani. Teisel samasugusel mis ka aastaid töötas,kärssasid trafo juhtmed ära,elektrik pusis midagi asemele ja nüüd töötab edasi.... Pole nuriseda midagi.

Ps. Külapeale laenatud eksemplarid on mõlemal korral tuksi keeratud... üks kasutaja pani juhtmed akule valetpidi peale...ehk ei olnud assjaga üldse kursis ja teine pani autoga üle ja kärssas ka miskitmoodi maha....

[Basilio]

Äial on selline. Paar aastat tagasi jäin seal kandis(Mägi-Eesti) hätta, kui mul Audi genekas laadimise ära lõpetas ja omal jõul kohale venitades jäi akusse järele 5-6V. Sellise laadijaga laadisin tund aega 80Ah akut palava päikese käes. Laadija kaane peal oleks vist saanud mune praadida, aga ei juhtunud temaga miskit paha. Käivituse ajaks tõmbasin vist siiski välja. Diisli käivitusvool on karm ja  ei tahtnud äiaga pahandust. Aitas hädast välja küll.

[Tegelane5]

 Laadija BA2 on tõesti asjalik aga lisaks teisele dioodsillale, tuleks sinna ka termokaitse kuhugi trahvo peale sokutada. Ise kasutades pole seda vaja, aga kui küla peale laenata siis tuleks seda teha. 
 BTW,  Elfafoorumis olevate õpetuste järgi saab teha tavalisest arvutitoiteplokist akulaadija. 

[muska71]

Mul ka orginaal alaldi juba seest minema visatud ja asemele läks kaasiku genest pärit sild ja toimetab kenasti.120A akut täiega laadides läheb kenasti soojaks,aga maha pole veel põlenud.Nõrk koht veel see voolu jagaja kuna kontakt kehva.Olen ka tühja aku puhul 5 min laadimist ja siis laadia taga käivitanud ja toimib.

[vanapagan]

Tegelikult on selle originaalne dioodsild sinna kõige parem.  Kui mõni debiil seda kasutab kes akulaadimisest midagi ei tea ja aku valepidi või liiga suure vooluga laadima paneb siis lihtsalt kärssab see alaldi ära ja kõik muu jääb alles. Kui nüüd sinna uus ja moodne dioodsild panna siis see läheb liigsuure vooluga ise lühisesse ja põletab ka trafo läbi.  Kindlasti peaks trafo ja dioodsilla vahele ka kaitsme panema.  Uuema dioodsillaga saab ka väheke suurema laadimisvoolu. 

[h2rra]

Kõige esimesed olid seleen alaldiga...aatomirünnaku kindlad...ajasid ikka sitahaisu välja, kui mõni seleen kärssama läks

[motamees]

Tegelikult on selle originaalne dioodsild sinna kõige parem.  Kui mõni debiil seda kasutab kes akulaadimisest midagi ei tea ... 

Kui mõni debiil ei tea, et seleenalaldi ei peagi igavesti vastu, siis peab teda väheke valgustama.
Seleenalaldi koosneb paljudest seibidest (väga lihtsalt seletades) ja ajapikku võib seibide vaheline kontakt muutuda halvaks. Takistuse tagajärjel tekib seibide vahel soojus ja lõpuks ka kärssamine. Vananemise põhjus võib olla ka niiskus, mitte ainult ülekoormus. Tavaliselt on akulaadija just niisketes tingimustes ja vahel ka lausa agressiivses (happelises) keskonnas.

[Tegelane5]

 Jep, üks  veneaegne seleen alaldiga akulaadija sai kunagi korda tehtud- hunnik alumiiniumlehti mingite seibide peal-aga kus on dioodid? 
  Asemele läks 53 genekast negatiivse poole "poolkuu" kahe dioodiga--nood tunduvad kõvad dioodid olema-onu ühendas valetpidi-ainult juhtmed sulasid üles.

[vanapagan]

Tegelikult on selle originaalne dioodsild sinna kõige parem.  Kui mõni debiil seda kasutab kes akulaadimisest midagi ei tea ... 

Kui mõni debiil ei tea, et seleenalaldi ei peagi igavesti vastu, siis peab teda väheke valgustama.

Vot see oli nüüd küll uudis et seleenalaldi ei peagi igavesti vastu. 
Minuarvates ei pea ükski asi siin ilmas igavesti vastu.

Jutu mõte oli selles et kui sellel laadijal asendada seleenalaldi dioodalaldiga siis on "osavatel" inimestel suurem võimalus akulaadija maha põletada.

[Marko]

Käsipidi kokku minna pole vast vaja?
Vool tõesti suureneb kui seleen asendada dioodidega. Ilmselt pärisuunatakistus viimastel väiksem.

[h2rra]

Seleenid ja raaadiolambid elavad  aatomirünnaku üle , aga pooljuhid kärssavad koheselt kui pauk käib... selleks ongi sõjaväe raadiojaamad lampidel.

[pen.skar]

Kui s.aladi alumiiniumplaadilt vetruvate messingseibide poolt värv maha pesta ja paljastunud seleenikihile päikest anda, ongi algeline päikesepatarei valmis.
Akulaadijal tasub laadimisvoolu ahelasse mingi väikse takistusega võimas asi, kasvõi eelsoojendusküünal, järjestikku panna. Kui nüüd ühendamine nihu läks, siis takistustraat soojeneb, takistus tõuseb, trafo lõriseb aga sinise suitsuni niipalju aega, et jõuad reageerida.
Ja ärge neid punne nime alla nii heldelt laduge, ega ma teid riigikogusse ikka vali!

[Tegelane5]

 Trahvo mahapõlemist saaks vältida ka sellise julla trahvole sokutamisega-
http://www.oomipood.ee/product/cpb80/ter...c-80-cpb80
 80 kraadi trahvol peaks veel OK olema, vist?

[Walter]

 Trahvo mahapõlemist saaks vältida ka sellise julla trahvole sokutamisega-
http://www.oomipood.ee/product/cpb80/ter...c-80-cpb80
 80 kraadi trahvol peaks veel OK olema, vist?

Mul keevitusel on just selline vidin trahvol külje ehk tähendab see seda, et paar minutit saab tööd teha ja siis see vallandub. Panin kasti sisse arvuti ventilaatori (vana vene oma selline võimsam) ja nüüd saab tööd ka teha, ei pea sunnitud õllepause tegema. Tegu poolautomaadiga-traadiga.

[muska71]

.  Kindlasti peaks trafo ja dioodsilla vahele ka kaitsme panema. 

Nõus,aga kui võimas kaitse vahele panna?Ka lääne laadijal kaitse 2x 30A vahel
Mina paraku nii loll,et ei teadnud orginaal alaldi seleen ja kuna sellest halligi ei jaga siis lihtsam välja vahetada.

[h2rra]

GAZ 52-53 ja PAZ bussidel on  bi-metall kaitsmed. See tähendab, et kui tekib lühis,või VOOL läheb liiga suureks, siis lööb väikese plõksuga kaitsme välja...Taastamiseks tuleb vajutada uuesti kaitsme nupule.  Neid kaitsmeid on 15.A  ja 20.A
Samas saab neid kaitsmeid ka ise reguleerida...keerates värviga plommitud mutri lahti ja vastavalt vajadusele keerata kruvi väljapoole, või sissepoole (voolutugevust suuremaks-väiksemaks)
Kaitsmed asuvad GAZ 52-53´el armatuuri alumise ääre küljes kahe kruviga.... 
Jõudu nokitsemisel, sest siin on ju kõik osavnäpp-isetegijad...

[motamees]

Kuna viimastes postitustes käis läbi sõna PAZ ja seleen, siis meenus, et olen näinud PAZ bussi jahutusradiaatori kambris seleenalaldit. Kas mu mälupilt on õige? Vanade autode alalisvoolu geneka jaoks pole ju alaldit vaja. Vahelduvvoolu genekal on aga alaldi juba sisse ehitatud. Kas siis oli mingi võimsam vahelduvvoolu genekas busside jaoks, mille seleenirida siis parema jahutuse huvides tuule kätte pandi? Ons mõni teadjammees, kes seda nägemise fakti kinnitaks või ümber lükkaks?

[pen.skar]

Peale Paz bussi oli ka K-700 vahelduvvoolugeneraatoril seleenidekorv järel. Paz`l kulus salongivalgustusele, K`l akude laadimisele rohkem voolu kui need sissepressitud dioodid tollal talusid. Ja genekas ka muidugi jõulisem.