Kas ostaksid endale isesõitva auto (tulevikus)?
#81

Nutika auto väljatöötamise esikaanepoiss on Google, aga esimesena viivad meid iseseisvalt punktist A punkti B ilmselt täitsa tavalised keskklassi pereautod.
Vasta
#82

Tegelikult minul juba on selline. Vastavalt vajadusele sõidab naine, poeg ja varsti ka tütar. Veel on sõbra naine, sõbra poeg1, sõbra poeg2. Täiesti isesõitev auto minu jaoks, pealegi usaldusväärne, ei ole mingeid elektroonika ega mehaanika poolt äpardusi. Kui aga autolt võtta ära rool ja usaldada nähtamatut juhti siis vist vintis peaga ainult julgekski tagaistmele maanduda. Big Grin
Vasta
#83

(25-09-2014, 09:45 AM)PlyVal64 Kirjutas:  Aja ja rahaga pole mitte midagi peale hakata!!!


Big Grin Big Grin Big Grin
Vasta
#84

(28-03-2015, 11:46 AM)Rokikas Kirjutas:  Nutika auto väljatöötamise esikaanepoiss on Google, aga esimesena viivad meid iseseisvalt punktist A punkti B ilmselt täitsa tavalised keskklassi pereautod.

Nad selle artikli lugemise eest tahavad raha, ja seepärast ma muud kommenteerida ei oska kui seda esimest väidet.
Päris kindlasti ei ole need "täitsa tavalised keskklassi pereautod", mis "meid iseseisvalt punktist A punkti B viivad". Tehnoloogia liigub autotööstuses ülalt alla e. kallimalt odavamale. Seega on esimene "isesesisev" miski S-klassi taoline auto.
Muide, ma olen vist isegi käesolevas lõimes juba märkinud, et aktuaalne S-klass suudab juba praegu hea õnne korral juhi sekkumiseta näiteks Tallinnast Pärnusse sõita, linnast väljas muidugi. Toomas Vabamäe proovis möödunud aastal.
Vasta
#85

Artikli point oli et Google ehitatav isesõitja on küll "popp ja noortepärane" aga tõenäoliselt praktilises elus muutuvad järjest iseseisvamaks/isesõitvamaks tasapisi hoopis praegused tavaautod. Lihtsalt tootjad hakkavad järjest enam lisavarustusse pakkuma "targa auto" lahendusi.
Mõned tsitaadid kirjutatust - "Tänapäeva autod on uskumatult targad. Kui sõidate Pirita teel mõne nooblima Mercedese kõrval, võite märgata, kuidas selle „kõrvad punastavad”. Auto küljepeeglitel süttivad punased ohutulukesed, mis peaksid Mercedese juhti hoiatama, et peegli ja küljeakna vahele jäävas pimedas nurgas liigub teine sõiduk. Ohtlikus olukorras võib auto isegi pidurdada, et kokkupõrget ära hoida. Turvalised Rootsi Volvod saavad aru, kui juhi tähelepanu on hajunud ja auto kihutab liiga suure hooga takistuse poole.
Enne kui eesoleva masina taguots ära mõlgitakse, pressib Volvo pidureid. Aga ka näiteks rahvaauto klassi Seat Leonid suudavad ise ummikus eesoleva auto kiirusega edasi nihkuda ja kui käed roolilt lahti lasta, hoiab Leon end ka omapäi sõidurajal." 
"Eelmisel pühapäeval saatis Delphi USA läänerannikult San Franciscost teele auto, mis jõudis kolme päevaga iseseisvalt kontinendi teisele rannikule New Yorki. Erinevalt Google’i ambitsioonikast projektist on Delphi lähenenud asjale teisest otsast: võtnud tavalise sõiduauto ja automatiseerinud seda just nii palju kui vaja, et auto ise sõidaks. Sel nädalal läbi Ameerika vuranud sõiduk oli tavaline Audi maastur SQ5. Tuuleklaasi taha peidetud kaamera jälgib liiklusmärke ja keredetailide alla on peidetud kuus radarit. Nurkades olevad LIDAR-id vajavad siiski otsest vaatevälja, aga need saab katta tekstiiliga. Ka auto interjööri püüab firma võimalikult vähe mõjutada. See pole täis huugavaid arvuteid, vaid juhile on mõeldud üks lüliti, mis peaks isesõitmise sisse või välja lülitama. Proovisõitude ajal on autos ja rooli taga muidugi insenerid, kes on igaks juhuks valmis sekkuma."
"Delphi autoga sõitnud ajakirjanike sõnul pole Delphi isesõitev auto mõeldud meile, tavalistele tarbijatele. Juba süsteemi nimi Delphi’s Automated Driving System on müümiseks liiga igav. Firma tahab hakata süsteemi tuntud automarkidele müüma, automudelite isesõitvaks tegemiseks saaks valida täiskomplekti või sellest üksnes mingi osa. Sel nädalal vuras omapäi läbi Ameerika Audi maastur, aga samamoodi on Delphi varem isesõitvaks teinud näiteks Tesla luksussedaani või Fiat 500 väikeauto.

Seega ongi hoopis tõenäolisem, et enne kui Google’i uue ajastu automobiil Silicon Valley päikese alt ülejäänud maailma vallutab, saame me oma tavalised rahvaautod autonoomseks teha. Kuidas oleks Škoda Octavia või Ford Focus koos lisavarustusega „isesõitev”?
Vasta
#86

Registris olemas:
022BVD
Esmane registreerimine: 25.07.2017
Kategooria:sõiduauto
Kere nimetus:mahtuniversaal
Mootori võimsus: 10 kW
Vasta
#87

Eeldatakse ,et aastaks  2035 on Euroopas mindud üle isesõitvatele autodele.   See toob kaasa mitmeid väga olulisi muutusi .Näiteks küsimuse ,kas tulevikus on üldse mõtet  omada isikliku autot , mis enamiku ajast seisab lihtalt akna all.  Ehk piisab ainult mobiili äpist ,et tellida  endale vajalikul hetkel auto. Kui  taoline süsteem tööle hakkab piisab ju inimeste liikumisvajaduse rahuldamiseks tunduvalt väiksemast autode arvust .   Mõttetuks muutub näiteks  ka Tallinn Tartu maantee  neljarealiseks ehitamine . Tänavate ja maanteede pinda on vaja tunduvalt vähem , liiklusvool liigub ühltase kiirusega ,puudub möödasõidu vajadus ja pikivahed on minimaalsed .
Vasta
#88

(01-08-2017, 00:41 AM)Ferry Kirjutas:  ...kas tulevikus on üldse mõtet  omada isikliku autot , mis enamiku ajast seisab lihtalt akna all.  Ehk piisab ainult mobiili äpist ,et tellida  endale vajalikul hetkel auto..
..ning jääda siis põnevil loterii tulemust ootama, kas auto on puhas ja korras või haisev, räämas, täissoditud ja oksendatud ning põrandal asuva scheisse-hunniku ümber tiirlevate kärbestega. Võib muidugi teha auto sisemuse askeetliku ja ebamugava, kõvade plastistmetega jne ja peale iga kasutuskorda automaatpesulast läbi lasta, aga kas seoke asi ära tasub ja inemised sellist ebamugavat plönni kasutada tahavad?
On mitmeid teisigi häid ideid, mida vaid inimfaktor põrmustada suudab.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#89

(01-08-2017, 08:16 AM)Basilio Kirjutas:  ...
Võib muidugi teha auto sisemuse askeetliku ja ebamugava, kõvade plastistmetega jne ja peale iga kasutuskorda automaatpesulast läbi lasta, aga kas seoke asi ära tasub ja inemised sellist ebamugavat plönni kasutada tahavad?
On mitmeid teisigi häid ideid, mida vaid inimfaktor põrmustada suudab.

Vaadates seda, mida inimesed odava hinna tõttu endale vabatahtlikult ostavad, siis jah, sõltuvalt maksumusest leidub rohkem või vähem neid, kes autoomamise piina sõidurendipiina vastu vahetavad.

Ja kui ikka tsukenberg ütleb, et see on hea, siis lõustvihuusku inimene ju kuulab.
Vasta
#90

(01-08-2017, 00:41 AM)Ferry Kirjutas:  Näiteks küsimuse ,kas tulevikus on üldse mõtet  omada isikliku autot , mis enamiku ajast seisab lihtalt akna all.  Ehk piisab ainult mobiili äpist ,et tellida  endale vajalikul hetkel auto.

Teoorias võiks see ju nii olla. Nagu võiks teoorias olla ka ühistranspordi kasutamine isikliku auto kasutamisest odavam. Praktikas aga on ühistranspordiga sõitmine sisuliselt isikliku autoga üksi sõitmisega sama maksumusega. Ja seda veel kõige parema täituvusega Tallinn - Tartu liinidel. Isiklikust autost loobumiseks on vaja majanduslikku motivatsiooni. Aga seda ei paista eriti kusagilt. Kui praegu ei suudeta isegi koos dotasioonidega saavutada ühistranspordile konkurentsivõimelist hinda, siis on üsna ebatõenäoline, et tulevikus rendiautodega paremini läheb.
Vasta
#91

Prantsusmaa ja Suurbritannia pidavat keelustama alates 2040 bensiini- ja diiselmootoriga autode müügi. Ega tea kaugel see aegki on kui üldse kõik eraautod ära keelatakse (sh. isesõitvad ja ka elektriga). Rolleyes
Vasta
#92

(01-08-2017, 08:16 AM)Basilio Kirjutas:  
(01-08-2017, 00:41 AM)Ferry Kirjutas:  ...kas tulevikus on üldse mõtet  omada isikliku autot , mis enamiku ajast seisab lihtalt akna all.  Ehk piisab ainult mobiili äpist ,et tellida  endale vajalikul hetkel auto..
..ning jääda siis põnevil loterii tulemust ootama, kas auto on puhas ja korras või haisev, räämas, täissoditud ja oksendatud ning põrandal asuva scheisse-hunniku ümber tiirlevate kärbestega. Võib muidugi teha auto sisemuse askeetliku ja ebamugava, kõvade plastistmetega jne ja peale iga kasutuskorda automaatpesulast läbi lasta, aga kas seoke asi ära tasub ja inemised sellist ebamugavat plönni kasutada tahavad?
On mitmeid teisigi häid ideid, mida vaid inimfaktor põrmustada suudab.
   No vot ,selle asja peale ma ei tulnudki kohe .......
Tegelikult võimaldab juba tänapäeva  tehnoloogia selle probleemi edukalt  jätta 20 sajandisse. Väga lihtne on  kindlaks teha, kes tellis viimasena auto ja ilma ,et peaks scheissest DNA proovi võtma saab antud kodanik väga pikka bloki taolise transpordi süsteemi edaspidiseks kasutamiseks .
Ilmselt hakkavadki  isesõitvate rendiautode teenust pakkuma erinevad operaatorfirmad ,kes on huvitatud oma toote kvaliteedist. Kellel vajadus pappi rohkem kulutada saab endale  tellida heleda nahksisuga  ja  pähklipuust kaunistusega  privaatmasina . Kellel on muud huvid piirdub economy paketi ja plastistmetega ,kuid tehniline ning turvalisuse tase peab olema ühtne.
Vasta
#93

Möödunud on 10 aastat selle teema postituste algusest aga isesõitvad autod pole saanud reaalsuseks . USA-s on proovitud isesõitvaid autosid katsetada taksodena aga need sattusid ikkagi  avariidesse ja praegu  pole tootmises  ühtki müügikõlblikku isesõitvat autot .   Liiklus on ikka liiga keeruline ja ettearvamatu et seda usaldada täielikult  isejuhtiva auto hooleks .  Et progressi pole toimunud on süüdi ka Bolt/wolt  sõidujagamis platformid kes kaotasid vajaduse kallite isesõitvate autode järele . Esialgne idee oligi see et   isejuhtivad autosid hakatakse eelkõige kasutama taksodena seega ei peaks enam taksojuhtidele palka maksma. Kuna eraisikud on nõus oma autodega odava raha eest platformi tööd tegema siis puudub ka sisuliselt vajadus kallite  isesõitvate autode järele . Tavakodanik nagu nii sellist autot osta ei jõuaks ja nii ongi isesõitvate autode areng oluliselt aeglustunud. Samas on selle 10 aastaga tavaliste autode elektroonilised juhiabi süsteemid kõvasti arenenud nii et praegune moodne  auto suudab sõita maanteel sisuliselt  iseseisvalt teejoonte järgi aga linnas ja tihedas liikluses olek vajab auto  ikka reaalset juhtimist . Nii et selline isesõitev auto mida võiks ka tavakodanik poest osta normaalse hinna eest võib  kuluda veel kümmekond aastat , ennem kui isesõiteva auto tehnoloogia täielikult  liikluskõlbulikuks saab .

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta
#94

Kaldun arvama isesõitjate aeglase leviku peamiseks põhjuseks mitte niivõrd tehnoloogia suutmatust, vaid meie ühiskonna olematut riskitaluvust ja sellest tulenevat tootjate (ja eriti kontrollivate organisatsioonide) ülimat ettevaatlikkust uue tehnoloogia tegelikku ellu lahtilaskmisel. Kui inimjuhi puhul on (enamasti) selge, kes õnnetuses kahjud maksab, siis isesõitja korral kipub kole kergesti näpp tõusma valmistaja poole. Valmistajad, eriti nende rahastaja, pole sellest aga teps mitte huvitet.

Tänases ühiskonnas ei oleks vennad Montgolfierid oma ülimalt ohtliku lendava lõkkega Pariisis lendu tõusta tohtinud. Lilienthalil ilmselt ei oleks keelatud end üksinda tappa, aga kuulendurite täiesti teadmatusesse lennutamine on täna täielikult välistatud. Me ju näeme seda jooksvalt...

Senise statistika järgi on enamus isesõitjate avariisid kaasliiklejate põhjustet. Kas otseselt rikkumiste või lihtsalt ebaadekvaatse käitumise tõttu. Laialdast kajastust saanud Teslade otse ja pidurdamata takistussesõidud on olnud üksikpiisad inimeste tekitatud avariide meres. Kahju on nende avariide andmete peitmisest: mida seinasõitnud auto ikkagi nägi või tegi viimasel kahel sekundil?

Tehniliselt on isesõitjad valmis. Põhimõte töötab. Andurid lähevad järjest väiksemaks ja töökindlamaks. Algoritmid lihvitakse ära. Aga ühiskond ei ole valmis.

Vastamata on põhiküsimus: kui füüsika määrab, et isesõitja peab kellegi tapma, siis kelle? Ning kes selle eest meie praeguse õigusraamistiku tõttu kinnimajja läheb?

Kesssss vasssstutap?

See pole mitte tehniline küsimus, vaid õiguslik ning mõningal määral ka kultuuriline. Euroopas loetakse inimelu pühaks ja selle võtmist kuriteoks, aasias on pühad vaid kõrgemast soost olendid ning tavalisis töölisi loendatakse (ning vajadusel kantakse maha) "ühikute kaupa". Seega võime isesõitjate arengut oodata ennekõike sealtkandist.

Paneme siia lõppu ka autonooomsuse klassid uuesti:
https://accelerista.com/uudis/innovatsio...i-tasemed/

Me oleme praegu tasemel 3 ja mõned autod juba tasemel 4. Taseme 5 aktsepteerimiseks tuleb ühiskonnal palju vastutustundlikumaks muutuda.

Siit saab ka lugeda, mida arvati kaks aastat tagasi:
https://arenguseire.ee/pikksilm/isesoidu...-vastutab/

TuSimple on vahepeal USAs pankrotti lastud ja tegevus tagasi koju kolitud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne