Lapsed ja tehnikaharidus
#1

... andke nõu, kuidas oma lapsi kõigeparemini on tehniliselt harida, et neist ei tuleks inimesed a\'la \"puurige auk kolvi keskele\". Eks ka siin foorumis tuleb igasuguseid huvitavaid pärle ette... aga täna sattusin lugema motokuur\'i ja mind valdas täielik õudus...
Vasta
#2

teooriat suudab igaüks raamatust lugeda... minu arust on kõige tähtsam hariduse juures praktika Smile

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#3

Isegi õppisin teooriat nö. motoringis, kuid nagu eelmises postituses mainitud on tähtsam siiski praktika, aga teooriat siis kas raamatust või kuskilt sarnasest huviringist, mida eelpool nimetasin. Viimaseid on aga väga-väga väheks jäänud.

Lauri
Vasta
#4

Teooriat suudab inimene raamatust lugeda küll... aga kuidas ta seda raamatut lugema ja mõtlema panna?

Viga selles ju tavaliselt ongi, et kõik on endaarust kõvad praktikud... ja puurivad auke
Vasta
#5

arvan isiklikult et ega tegelikult õigeks motoristiks ei õpita, selleks sünnitakse... Smile

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#6

aga kas teis ei tekita siis need, ka siin foorumis tihti tõstatatavad imelikud küsimused ja välja pakutud tehnilised lahendused hirmu noorsoo vaimses tervise järsu languse üle... kuna tihti ei ole probleem mitte teadmatuses vaid loogilise mõtlemise puuduses.

Ma lihtsalt proovin välja mõelda, mida teha, et oma laps selline ei oleks...
Vasta
#7

juba eesti vanasõna ütleb et käbi kännust kaugele ei kuku... loota ju võib et meie \"haigus\" lastele üle ei kandu aga...
aga eks me kõik kunagi küsisime samuti kellegi käest sama \"lolle\" küsimusi... nüüd oled targem ja need küsimused tunduvad jaburatena. inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina....

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#8

samasse teemasse küsimus:
Mis te arvate kui sügisel hakkas Viimsi ANK\'s prooviks tehnikaring, siis mitu noort tavaliselt kohal käis?
Vasta
#9

yks kaval moodus kuidas lapsel huvi tekitada ja ,et ta debiilseid kysimusi ei kysiks on see.......................ostad yhe minski talle ( oleneb vanusest võib ka ju täitsa iz\'i ....või isegi võrri) ning lased tal päev otsa kärutada Big Grin .......ning lõpuks kui talle hakkab see väga meeldima siis võtad selle motika/võrri ning lähed sõidad ise sellega nii ,et see läheks persse Toungue kohe korralikult ja kapitaalselt ...ning järgmine päev annad raamatu ja näitad natuke ette ja ytled ,et nuh ..sõita tahad siis tee ka korda Big Grin......mul yks tuttav õpetas oma last nii tehnika vastu huvi tundma ..........elementaarsed asjad ta tegi loomulikult ise suulisel teel selgeks ,et mis jupp on mis ja kogumootori tööpõhimõtte ...ja tihti peale kutsus lapse garaazi ,et ta abistaks teda kuigi laps oli enamus ajast tyliks rohkem aga vähemalt asja sai ...........see laps oli 10 aastane vist .......nyyd kui 12 on ...teab tehnikast nii palju et paneb kinni silmi mootori kokku jne .....ning jagab tehnikast rohkem kui mõni täiskasvanu siin ja kus juures alguses tal polnud yldse mitte mingit huvi tehnika vastu ....lihtsalt mängis väljas teistega kulli ja mängu autoga kärutas mööda põrandat Big Grin

hetkel on tal CZ 125

segane jutt aga vähemalt mingit aimu saab Smile
Vasta
#10

oldmoped Kirjutas:samasse teemasse küsimus:
Mis te arvate kui sügisel hakkas Viimsi ANK\'s prooviks tehnikaring, siis mitu noort tavaliselt kohal käis?

sellest küsimusest järeldan et vähe või mitte ühtegi... tegelikult tundub mullegi et tehnika huvi hakkab vaikselt laste seas kaduma, seda eriti linnalaste puhul. linn suur ja lai ja palju muid võimalusi ja ega ei saa ju rahulikult võrriga mööda linna ka sõita (load jne)...

Jawa 350OHV, Jawa Jawetta Standard/Sport, Jawa 550/555/typ 20/Mustang, Jawa Robot, Jawa Perak, Jawa 175/356, Jawa 250/353/559/Super Sport, Jawa 257A, Jawa 350/354/360, Jawa 634/638,  Velorex 16,  2x Riga, ET-600, Moskvits 2140 '79 ...
Vasta
#11

Ma alustasin oma poisiga umbes sama ideoloogiaga peale siis, kui ta oli 3 aastane. kuni 9nda eluaastani oli nagu kõik ok... nüüd (11) tahab sõita küll väga(vahest on 6 tundi peaaegu järjest sadulas), aga enam nagu niipalju huvi, et mis seal puuhobuse kõhus on, ei tunne... olulisem on, et saaks ikka hüpekaid tehe jne
Vasta
#12

Ringis käis kohal 0-4 poissi. Ja ka need olid tavaliselt sellepärast, et ootasid millal arvuti vabaneb, et saaks mängima minna...
Vasta
#13

natuke OT

Kadedaks teeb ,et on sellised isad olemas kes pyyavad oma lapsele kõiki võimalusi anda tehnika vallas ja neid arendada ......erinevalt minu isast

Mul on isa korralik ei joo ...ega midagi ...ja jagab tehnikas palju aga mitte kunagi ta pole mitte sittagi rääkind ega õpetand mulle aga alati hakkas aint mölisema kui midagi lolli ja lapsikut kysisin . Terve elu on mu käed sygelend tehnika järgi jne .....aga keegi pole kunagi andnud mulle võimalust seda huvi arendada ning see ei jäänud raha taha sest mulle osteti korralik ratas ja pidevalt täiustati seda aga kui raha kysisin motika peale siis sõimati nägu täis ja ega põhjus ka ei ole see, et pole kuskil oma võrri/tsiklit ehitada aga lihtsalt jäi kõik isa taha kes ei tahtnud oma lapse suurt huvi tehnika vastu arendada ega midagi .Mul oli kodus võrri mootor ja kõik muu mis on vaja mopeedi ehitamiseks ja see kõik vedeles seal 15a ning mul ei lubatud mitte kunagi seda käppida või midagi sellest ehitada ja kui ma läksin seda käppima siis sõimati nägu täis Sad Siis kui vanemaks sain tahtsin endale jawa\'t osta ........ning siis jäi 100kr puudu yhest heast pakkumisest ning suure kisa peale sain need 100 kr isa käest ning siis pikka moraali ,et mina ei hakka sind aitama su motika ehitamisel ja ära kunagi enam kysi selle jaoks enam raha Sad Ning saigi kõik motikad liikurid alati oma taskuraha eest soetatud ja praegu kui olen 18 ja ehitan endale korralikut motikat mis pole mõeldud kihutamiseks jne ...ikka mölisetakse ,et sellest ei tule sittagi välja ja kõik läheb sul persse jne :mad ja kui palun temal lihvimis paberit osta siis röögitakse ,et kõik mis sul on vaja motika jaoks ostad ise ..mina sind ei aita ega ei toeta !

Et jah ...........aga olen yhes kindel, et enda lastele annan selle selle võimaluse kindlasti ,et nad saaksid ka midagi aretada ja ehitada Smile
Vasta
#14

Mind ennast hakati õpetama umbes 2aastasest alates. 6aastasena ehitasin endale juba täiest ise esimese võrri, 14 aastasena hakkasin noorteklassis autode jäärajavõistlustel osalema jne.
Aga viimased 10aastat (olen 33) olen saanud isalt igasugust nõuküsimiste peale kõigepealt kohe vastuse, et ise suur mees juba, mis sa nende mänguasjadega tegeled, tee parem midagi mõistlikku...

Vasta
#15

\"pedagoogilisse protsessi\" tuleb kaasata ka laste sõbrad.
minul keelati võrrid kategooriliselt ära. Eks olin siis peamiselt sõprade pool... Ning huvi tekitab just OMA riistadega müttamine, nende \"parendamine\" - eriti, kui on kellegagi mingi võistlusmoment.

A&O said mul selgeks jalgratastel. Neid sai pidevalt putitatud (sõpradega võiduSmile).
kas aga raamatuid vaja ongi? Katse-eksitusmeetod õpetab kõige paremini! Endal õpetas paps ülivähe - ning autode vastu hakkasin huvi tundma alles siis, kui oma isikliku liikuri sain, enne ei tõmmanud üldse. Võõraste masinatega müttan tänini väga suure vastumeelsusega - puudub igasugune motivatsioon tegutsemiseks.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

Mina sain oma esimese võrri u. 6 aastaselt ja ise seda putitama ei hakanud esialgu, sest tehnikast jagasin tol hetkel väga vähe ja võrri parandas seega isa. Aga kui hakkasin motoringis käima, olid teooriatunnid kohustuslikud, et ka sõidutundi hiljem saaks. Mõningad tegelased just seetõttu teoorias käisidki, et sõita saaks, kuid mina olin seal om isiklikust huvist. Kui teooria selge, hakkasin ise juba võrri sättima ja seejärel minskit ning ka ringi rattaid usaldati remontida, kui miskit oli katki läinud. põhimõtteliselt ongi see võrriostu mõte kõige õigem, kui õita tahab, peab ka ise hooldama ja remontima. Seljuures isa abistav käsi olgu alati läheduses, kui abi vaja. Krt läks vähe pikale

Lauri
Vasta
#17

Lastele peab andma võimaluse asja vastu huvi tunda. Kellestki vägisi tehnika/motofänni kasvatada pole ka mõtet - kui on näha, et hakkab tekkima mingisugune huvi mootorite jms. vastu, tuleks kindlasti leida mingi võimalus seda arendada... Kasvõi tõesti eelpoolmainitud meetoditega - mingi võrr vms, mida remontida vaja... (asjale ei aita kindlasti kaasa nn. \"uusrikaste\" kombel lastele kalliste mopeedide/rollerite ostmine).
Aga väga palju on ka selliseid inimesi, keda tõesti tehnika ei huvita ja mina olen arvamusel, et inimene ei pea mootori ehitust tundma, kui ta ise seda just väga ei taha.
Üldiselt vaevab enamust neid noori, kes foorumites rumalaid küsimusi esitavad ja utoopiliste ideedega lagedale tulevad, lihtsalt suhtlemispuudus. Nii saan asjast vähemalt mina aru...Rolleyes
Seetõttu ei poolda ka laste väga varajast motosporti suunamist - alustavad ju mõned juba 4-5 aastaselt (aga see juba teine teema...)
Mõte selles, et ka lastele tuleb jätta vabadus mingil määral otsustada oma elu üle Smile

Arusaadav, et motofanatist isa tahaks näha järeltulijaid oma jalajälgedes astumas, kuid teistega arvestades ei ole alati võimalik saada kõike, mida tahad...Big GrinCool
Vasta
#18

minul näiteks on selles mõttes ülim isa, et ka tema on tehnikafänn ja meie peres on see vist alati pärilik olnud sest nii oli ka minu vanaisa ja ka tema isa. minu tehnikapisik on ilmselt sellest, et olen alati isal sabas jõlkunud ja igasugu asju pärinud kui ta midagi ehitab, või teeb ja nüüd kui ma omale enda asju akkasin ostma on ta alati abistanud kaa, niiet kui on juba mingi huvi tekkinud siis peaks raudselt küsimustele vastama ja laskma ka lastel ise tegutseda. näiteks kui kodus vaja midagi parandada, nokkida siis laseb is a tavaliselt need minul ära teha ja kui hakkama ei saa siis õpetab. ja kuna isa on tehnika alal väga tark siis ei ole ta minulgi lasknud lollusi teha ja tekitanud minus respekti tehnika vastu, niiet ei hakkaks mingeid tobedaid asju (näide jällegi kolvi keskele auk) ette võtma.

I'm so broke I can't even pay attention [Jimi Hendrix - Taking Care Of No Business]
Vasta
#19

mina pooldan sellist varianti, et juba lapse varasest east peaks garaazhis üks kehvas seisus võrr seisma. küll see lapsele risti ikka jalgu jääb ja siis on see tehnikahuvi tekkimine puhtalt tema enda teha. võrr sellepärast, et sellel saadud negatiivsed ehitamis- ja sõitmiskogemused on suht valutud ja ka rahaliselt on asi odavam. samuti peakski ikka sellistest lihtsatest asjadest peale hakkama. areng on ikka ühtlane. kui kohe keerulisema tehnika kallale tormata, võib tahtmine ära kaduda, sest rahalised ja kogemuste puudumisest tulenevad tagasilöögid viivad tihtipeale isu ära.

minu isa ei teinud mulle kunagi midagi ette ära. küll aga ei jätnud ta mind kunagi ka omapead. kui ise ei osanud aidata, saatis targemate juurde. kui midagi keevitada oli vaja, siis alati juhatas, kuhu minna, aga mitte kunagi ei kadunud ta mu jupiga sõbra juurde ja ei teinud seda mu eest ära. ise tagantjärelegi imestan, et kuidas oli mul julgust 10-aastasena minna suurde EPT tsehhi ja uurida, kuidas ma asja keevitatud saan. kui oleks 15-a pidanud esimest korda niimoodi minema, oleks asi vast tegemata jäänud.

krt ma ikka loodan, et mul kunagi mõni poeg ka tuleb, saaks ise ka selle teooria ära katsetada...
Vasta
#20

Korgits rääkis sellise kurva loo kuidas teda hobi juures ei toetata.
Tegelt on nipp selles, et vanemad või vähemalt isa tuleb oma soovi järgi välja õpetada.

Mul terve suguvõsa mehed kõikvõimalikud tehnikud ja autospetsid. Ainuke kes aga ei ole,on minu isa. Load tal juba kaua-kaua olemas ja elementaarsete autohooldus-korrastustöödega saab kah ilusti hakkama ning isegi minu tsikliga põristab mõnikord kodu ümber ringi. See isa suhteliselt vähene tehnikahuvi on ilmselt ka põhjuseks, miks mul väiksena võrri,mopeedi jms ei olnud.
Kui siis 14 aastaselt tõsine tsikli ja tehnikahuvi välja lõi ja sai onult omale Kovrovets nurutud, oli isa kah täiega vastu. (osaliselt kindlasti selle pärast,et tavend sai väga noorena tsikliga surma). Kui ma hakkasin vaikselt tsiklit renoveerima oli jutt umbes samasugune nagu \"Korgitsa\" isal- mis sa ikka selle vanarauaga jamad ja raha raiskad jne. Käisin aga talle peale ja vaikselt asi arenes.
Mida aeg edasi, seda väiksemaks vastupanu muutus. Seletan talle kogu aeg igasugu tehnilisi asju ja topin poolvägisi vaadata oma albumeid ja ajakirju ja vahel topin ta ka täiesti sunniviisiliselt arvuti ette mõnda pilti vaatama. Ning isa leebub. Nüüd, kui mõne uue raua koju vean või midagi garages jälle nokitsen, siis tuleb ta ikka vana jutuga et vanaraud, raha raiskamine, mõttetus jne. Tegelt ta aga nii ei mõtle. ta lihtsalt ei taha tunnistada, et ma olen ta \"murdnud\"

See \"murdmine\" väljendub selles, et vahel kui ta kuskil käib ja mõnda huvitavat tsiklit või autot näeb siis ta ikka räägib mulle et mine ja vaata, äkki saad omale kah midagi. Ning kui näiteks garages midagi olulist teen aga millegipärast asjaga venitan, tuleb ta kohe ligi ja ütleb: \"noh mis sa jokutad siin nüüd, kus sul see võti nüüd on, ma hoian kinni sa proovi kas saad keerata\"
Samuti kui tahtsin Kurtnasse restaureerimiskonverentsile tulla aga nii bensiinipaagis kui rahakotis valitses tühjus siis libistas vaikselt lauale mõned Koidulad, et ma minna saaksin.

igavesti pikk ja teistele igal möla tuli küll aga äkki on mõnele noorele kasuks. See nagu Shakespeare \"Tõrksa taltsutus\".

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Big Grin

1950 M-400; 1962 K-175A; 1984 Accord, 1973 Mopar power, Swedish daily-driver Wagon
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne