[pen.skar]

Mes propeller, täna lükkas stardivalmis 20 meetrise mürgipritsi lappi maha. Ei läind kohe vaatamagi,  mis plastpaagist saanud.

[autojuht]

Tänast polnud eriti kuhugi panna, kuna üleeilne oli akudes ees ja suuremjaolt ära kulutamata.

Siis pead küll suurema koti vaatama, kuhu kogu see mööda vuhisev särts toppida.

Käisin just Järva-Jaanis  ja teeääres metsavahelise põllupeal jalutas jaanalind. Paistab, et kliima soojenemine on täies hoos ja kaugel polegi enam aeg kui saab ka elefantsid jahiulukiks kuulutada.
Tuleb neid juba pagulasi nii karvaseid kui sulelisi ja karvutuid ja suletuid.

[autojuht]

Mes propeller, täna lükkas stardivalmis 20 meetrise mürgipritsi lappi maha. Ei läind kohe vaatamagi,  mis plastpaagist saanud.

Mul batuut jalutas mööda aeda ringi.

[Basilio]

Siis pead küll suurema koti vaatama, kuhu kogu see mööda vuhisev särts toppida.

Mulgi sama häda kõige suurem. Pika päikeselise päeva kogu energiat praegune akupank ei mahuta ja selle suurendamine käib hetkel üle jõu.   

[karvik]

Paned aga 120t kraami trossi otsa ja tõsta selle 3m kõrgusele ning ongi peaaegu ilma kadudeta 1kWh saada .

Nende akudega jama jah. Täna vaatsin ja mõtlesin, et kui ma veel oleks PV kuradile oma käe andnud, siis ei oleks mul tavapärase üle jääva energiaga enam MITTE MIDAGI teha olnud. Tavaliselt põletan tulesi ja kütan tuba või õhku.

Kompressori kasutamine on üks alternatiiv, mida olen nuputanud. Kasutegur küll pidi jääma kolb mootoritega kusagile 40% kanti, aga seda on tunduvalt kasulikum niimodi hoiustada kui niisama päikese paistega tulesid põleta.

Vahepeal suutis mu vertikaal tuulik enast pikali keerata, sest väät andis järgi. Tulemuseks on üks mõlkis laba ja kõver kandur. Kõik taastatav.

HAWT on endiselt toimimas. Ei ole ammu lubatud määrde lisamist kah ära teinud, sest sain jälile miks ta ei toimi vahepeal nii nagu peaks.
Põhjus oli selles, et mul on pandud ta tööle 36V süsteemis ja kui akude pinge liiga madalaks läks, siis ta lihtsalt läks enne varisemisse kui jõud üle hakkas käima ja sellest kogu häda.
Ideaalis peaks ta laadima hakkama 44V juures(arvutusel algandmete viga). 36V on TSR7, mis on kah ideaalne aga suurema tuulega on varingusse minek garanteeritud kui akud tühjad. Väike õppetund jääle.


Vaakumimmutist pilte ikka saab, aga seda alles siis kui saan mahti tuua poest uue immutusvahendi ning asjaga edasi tegelen. Viimane pool liitrit läks puitu nii, et osad kohad jäid veel valgeks. Nüüd on mul üks laba neeger, üks lehm(laiguline) ja üks valge.

[vootele]

Küsimus, mis elektroonikaimega võiks laadimist kontrollida?
Mõtlesin alguses mingit laia pingevahemikuga DC-DC peale, aga neid on kuni 900W ainult saadaval. Mine tea, äkki jääb väheks?
Või teha hoopis kontaktoritega, et kuni teatud pingeni oleks otse akude taga ning kui saab täis, lülitaks akude tagant mingi koormuse taha (boiler, tennid jms.)

[karvik]

DC-DC laheendusega on millised mõtteid?
Olen seda mõelnud, aga piirangud on seadnud konverteri juhtimine selliselt, et ta tuulikut üle ega ala ei koormaks.


Minul on tehtud lihtsalt kaheastmeline jubla aku külge, mis lülitab esimese lisa koormuse 14,3V peal järgi ja teise 14,8V. Kui mõlemad järgi, siis on tuuliku võimsus koormuseks. Koormused lülitatakse välja umbes 0,3-0,5V madalamal kui sisse lülitati. Ehk siis kusagil 14V ja 14,5V.
Miks just akule lisa koormus on see põhjus, et tuulik elektroonika rikke tõttu jooksu ei paneks.
Selle viimase tõttu on see lahendus ka üsna levinud.

Sama asjas saab ka näiteks PWM-iga teha pinge tõustes muudetakse vajalike parameetreid, et koormust suurendada.

Üks skeem kah http://scoraigwind.com/circuits/chargecontrol.htm

PWM-i oma ei leiagi kohe üles aga oli ta üsna lihtne ja kui leian, panen siia.

[vootele]

Väike katse voltmeetriga. Käega labast keerutades sai ~10V kätte kenasti.

[karvik]

Vootele komplekt näeb paljulubav välja!

Pinge tundub olema suht kõrge?
Fix nurgaga 1,8m TSR 7 tiiviku puhul võiks olla laadima hakkamis pööre kusagile 260.



Suutsin leida APC Smart-UPS 2200 INET-i ja kuna mu süsteem 48V(loobusin 36V-st), siis see sobis kokku. Tänu sellele sain teha elu esimese 30cm keevitust tuule pealt. Siis said akud otsa.
Kuna minuni jõudnud UPS on vanema tüübi oma, siis tema püsivkoormus on 1600W(uuem 1900W) ja see tähendas, et üle 75A ei saanud keevitusele peale keerata. 80A juures rakendus ülekoormuskaitse kusagil 10sek jooksul.

[vootele]

http://www.ebay.com/itm/Programmable-DC-...2edcd43a0a

Pluss siis geneka pinge pealt juhitav lisakoormus kontaktoriga.

[karvik]

Millega konverterile selgeks teed, et kui palju ta parasjagu midagi tegema peab?

Või oskab ta automaatselt vahetada programme?

[vootele]

Seal saab püsipinge panna. Voolutugevus sõltub pingete vahest aku ja inverteri väljundi vahel. Inverter alustab tööd, kui sidendis on pinge vähemalt 15V.

[karvik]

Jah, aga kui aku tühi siis küsib ta kohe kolepalju ja tuulik koormatakse üle. Kui aku täis, siis hakkab tuulik vuhisema, sest tiiviku pöörded on üle optimumi.

Või on kusagil mingi konks millele ma pihta ei saa?

[vootele]

Saab ka valmis lahendusi. Asjal on ka eraldi sisend päikesepaneelile, mis mul on ka olemas

http://www.aliexpress.com/item/Wind-Sola...48395.html

[karvik]

Selle lingi puhul pane parem juhtmed otse külge.
Lisa koormuse jaoks suudad vast mõne skeemi ise kokku panna. Paneelide lahti ühendamiseks kah. Muud see asi ei oska.
Valepidi polaarsuse kaitsme saad panna kaitsme(mida naguinii oleks hea kasutada) ja dioodiga.
See umbe vinge anti-laadimise kaitse on kah tavaline diood.
 MPPT seal sees ei ole. Vähemalt sellisel kujul nagu ta peaks olema. Tuule oma kindlasti mitte.


Tuulikult suht lihtne välja lugeda, palju pööret voldi kohta on. Kui see teada, siis selle järgi on võimalik edasi minna erinevate lahendustega.
MPPT on kõige ideaalsem, aga peab olema päris asi! Mitte tundmatu hiinlane.
Teine võimalus on pööretega sobiv akupank ja DC/DC konverteritega edasised asjad tööle panna.
Kolmas võimalus on PWM tuuliku koormaja. Kipub tuulikut undama panema.
Neljas on võimalus gene modida vastavalt akupangale.
Viies võimalus läbi suurte kondede. Need peavad olema vahelduvvoolu omad või siis kaks alalisvoolu oma järjest plussid kokku. Viimase puhul peab olema konde mahtuvus kaks korda suurem kui vaja. Kondede puhul ei saa kastutada lühispidurit kui ei ole enne kondesi vajalik ühendus tehtud. Kontide valimine on omaette kunst. rohkem sellest inglisekeeles http://www.thebackshed.com/windmill/arti...CapMod.asp
Midagi ehk on veel, aga kohe ei tule meelde.

MPPT puhul saab TSR7 1,8 tuulikut koormama hakata 223p/min juures. Otse akule on sobiv pööre 260p/min, mida juba mainisin kusagil.

[vootele]

Alati saab ka võtta Arduino, panna see mosfeti switchima ja releesid lülitama.

[karvik]

Arduino on ka lahendus.

Kui võtta siit läbikäinud dc/dc konverter ja teha see arduino juhitavaks, ning arduinosse kohandada näiteks selline tabel
 

tuvopo.pdf Suurus: 5.66 KB  Tõmbamised: 382

Siis saaks kokku arvestatava asja, mis peaaegu nagu MPPT juba.
Tabelis on pöörded MPPT puhul.

Otse akule tuleb teine arvestus, kuna aku on enamvähem stabiilne koormus ja tuulik tuleb sobitada TSR-i arvelt. Ehk siis alustada koormasmist veits kõrgema TSR-iga. Näiteks 8,25 ja piirata tuulik kusagile TSR 5 juures. Seda siis TSR7 tiiviku puhul.

[Basilio]

Lihtsad lahendused on geniaalsed.Panengi villa asemel tuuletõkkeplaadi,jääb tagumise osa OSB ostmine ära,nimelt ei tohi plaati ummuksisse jätta,toimib samuti niiskuseimajana(jälle kokkuhoid).Soojapidavus on küll väiksem,aga baktereid ka ei taha
sisse hingama hakata.Seega uus kalkulatsioon:
  Terrassilaud 4m-8eur.
  Tuuletõkkeplaat-2 tk 2,5 cm paksune-29,80
  Makrolon-2 plaati-24eur
   Al  foolium-10m rull-20 eur
  Vaheliist Makrolonile-7eur
  Termorelee-6eur
Kokku siis 94,80.No pole ju paha-jätan igaks juhuks 50 euri vajalike kinnitusvahendite,silikooni ja värvi ostmiseks.
   Soojusvahetina kasutangi ainult fooliumi,mille värvin ainult pealt poolt ja kinnitan õhutihedalt kasti.Kasti põhjas oleva fooliumi ainus ülesanne on soojuskiirgust tagasi soojusvahetile peegeldada seega värvimine mõttetu.Huvitav saab ainult olema,kuidas seda võimalikult korrektselt teha.
Ehitama saan hakata alles suve poole,nimelt praegu korteris üürilised sees.Kui aga valmis saan panen pildid üles ja teatan ka temperatuurid .Vähemalt praeguse ilmaga oleks asjal ju kõvasti jumet-päike ju paistab.

Rohkem kui aasta on möödas. Ootame ikka veel neid pilte...

[autojuht]

Rohkem kui aasta on möödas. Ootame ikka veel neid pilte...

Ehh .. kõuts, vihma sajab ja välja ei taha minna, nüüd nuiab igavusest pilte

[karvik]

Basilio ei viitsinud enam üksluiseks muutunud minu ja Vootele plära lugeda ja tahtis vaheldust!
Pilte võiks aga olla küll.


Igaksjuhuks see tuuliku arvestus tabel, et sellel on tuuliku kasutegur pandud 35%. Tavaliselt kodusel teel jääb ta kusagile 15-25 vahele. Kuna tegu "poe" labadega, siis veab ehk 35 välja. Suured kommerts tuulikud jäävad kusagile 50-58 kanti. Kodusel teel saab kah ajada selle kusagile 35 peale ilusti aga vaeva peab nägema kah.


Tekkis üks küsimus seoses trossiga, mis õnnestus saada. Tegemist on trossiga, mis ei ole tsingitud. Kuidas seda kaitsta, et ta mul järgmises 20a vastu peaks?
Tartust mingist firmast asja uurides tuldi lagedale hinnaga mis pildi mustaks kiskus.

Tänud!