19-06-2015, 13:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-06-2015, 13:10 PM ja muutjaks oli maitus.)
Hr Võsa, mul ei jää ka samuti muud üle kui sinuga ühineda ja sellele teemale oma aega enam mitte raisata. Olen samuti öelnud mis ma arvan ja mida õigeks pean ja ümber veenda mind ilma argumenteerimata keegi ei suuda. Eks hüüdke siis ka oma valitutele tagant järele ja nõudke aru. Ehk on teil õigus ja teie väljavalitu ei peeretagi teile näkku nagu tava ette näeb ja räägibki teiega . Ma pole sind, Ksf Võsa otseselt sovata tahtnud, aga selline sinumoodi demokraatia on meid viinud just sellesse seisu, kus me oleme ja seega ei tööta, kuigi peaks töötama. Valimised, ilma mida mainimata ei saa sa kuidagi hakkama, on minuarust ainult rahva lollitamine, sellepärast ma sellest narrusest osa ei võtagi ja kedagi ma enda eest ostustama ei ole seega volitanud ja erinevalt Ksf kassist, kes paistab kõigega rahul olevat ja tõenäoliselt ei adu üldse mis ümberringi toimub, on mul on õigus rahulolematu olla piisavalt. Minu tegevuskava ongi seega ainult üks ja kõigile läbipaistev, nii et ma ei pea seda üle seletama, kes on viitsinud aru saada, on ka aru saanud. Näiteks sina oled . Ma ei pea ennast sugugi teistest targemaks, ehk ainult hoolin rokem ka särkidest mis vastu minu nahka ei ole ja mul läheb ka teiste heaolu korda. Kui näiteks peale sellise artikli lugemist: http://www.estoniananonymous.tk/2015/06/...ialnetwork , väita, et meie riigis kõik korras on ja kusagilt king ei pigista, siis... -mul pole lihtsalt sõnu. Kas peaks siis neli aastat ootama ja laskma siia niikaua neegreid sisse vedada? Krdi jõuetuse tunne tekib kui sellistel teemadel oma hukkamõistule tuge ja poolehoidu ei leia. Selle asemel aga leiab tögamist, aasimist ja inimkaubitsejate õigustamist kuhjaga. Ma tean, et selliste arusaamadega ühiskonnas ei pruugi ma hästi lõpetada, aga parem jään õigeks vähemalt iseenda ees kui jään ülekohut nähes pealtvaatajaks. Ei kartnud ma oma seisukohti poliitika ja õigluse suhtes isegi vene kroonus välja öelda ja ka rusikaga kaitsta. Armiline küll, aga elus olen ma nagu näha siiani. Tegelikult oli juba sealgi vahel häbi eestlane olla kui lappidega ringijooksvaid suguvendi kutsuti: bizdontsõ mitte estontsõ. Kuna mul ei olnud kombeks kunagi alla anda, siis tekkis mul sõpru küll pigem moslemite seas, aga eesti mees piilus alati nruga tagant kuni action läbi sai ja siis tuli laia jutuga lagedale, et mis ta kõik teinud oleks kui ma hätta oleks jäänud- sellised said ilma pikema jututa tänutäheks san-tšasti saadetud. Niipalju eestlaste kokkuhoiust, julgusest ja üksmeelest, asjadest, millest eestlasel ei ole õrna aimugi . Eestlane paluks vast põlvili ka oma naise vägistajat, et too oma tegevuse ära lõpetaks ja kirjutaks talle palvekirja. Vägistaja aga enne ei lõpeta kui ta lõpetab . Ja pärast ütleb üks tõeline eesti mees enda õigustuseks kindlasti naisele, et too on lits .