Küsimused t-25A-1 kohta

Tere.

Mis aku oleks sobili t25 A3-le?  Starter kiire, uuem. 
Vasta

(25-06-2015, 13:41 PM)nokitseja30 Kirjutas:  Tere.

Mis aku oleks sobili t25 A3-le?  Starter kiire, uuem. 

Suvaline voolu pidav käivitusaku teeb säärasele pajale praegu tule sisse.

Talvel oleks muidugi mõningane varu kasulik. "sajane" on kindla peale minek.

Üldiselt: aku osta nii suur, kui akukasti mahub ja nii hea tehnoloogiaga, kui rahakott kannatab. Cool
Vasta

Hüdrojagajal selline probleem, et kangid käivad maru raskelt. Keskmisest neutraalasendist ülesse või alla lükata (kus asend fikseerub) peab korralikku jõudu rakendama mis muudab töötegemise ebameeldivaks. St liikumise pealt eesmist sahka maasilumiseks on täiesti võimatu kasutada.
Iseenesest fikseerumist vaja ei olekski (kui ainult tagumisel silindril nö ujuv asend, kus jagajal kang lõpuni all). Peaasi, et pehmelt ülesse alla saaks liigutada. Kunagi aastat 15 tagasi asi vist töötaski normaalselt, kui üks vend selle "ära remontis". Kuna siin teiste töödega seoses peab selle jagaja niikuinii maha võtma, siis kuulaks maad, et annab seal ehk ühtteist ümber teha ning kuidas täpsemalt?
Vasta

Vene jagajal see ju täitsa tehtav. Krutid jagajal põhja maha ja laia kruvikeerajaga keerad sellel sektsioonil, mille fikseerumiseta tahad teha, kooshoidva punni välja. Peale vedrut muhv. Selle seest pudenevad välja keskasendit fikseerivad kuulid. Võta need kõik ära ja pane kokku tagasi.
Vasta

(07-07-2015, 14:24 PM)pen.skar Kirjutas:  Vene jagajal see ju täitsa tehtav. Krutid jagajal põhja maha ja laia kruvikeerajaga keerad sellel sektsioonil, mille fikseerumiseta tahad teha, kooshoidva punni välja. Peale vedrut muhv. Selle seest pudenevad välja keskasendit fikseerivad kuulid. Võta need kõik ära ja pane kokku tagasi.

Ujuvat asedit siis vist alles ei jäänud? Ilma ujuva asedita jagajal on sisu grammike teine, aga kui "tavaliselt" jagajal fiskaator välja võtta siis ega vist ajuvasse enam kang pidama ei jää? Krt ei mälet enam, sai millegi tehtud nii kuid palju aega möödas juba...

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Pead ikka näpuga hoidma. Nagu peost lased, nii neutraali kargab.
Vasta

https://www.youtube.com/watch?v=wlRbmVE0...WL&index=4 <- väga hea seletus ning animatsioon vene hüdrojagajast (ehk kellelgi läheb vaja).
Igaljuhul tegin nii, et see välimine hülss  (alla ning ülesse asend) kuhu kuulid fikseeruvad lasin freesiga pesade nurgad vähe pehmemaks. Ujuva asendi jätsin puutumata.
Esijalgu käega proovides on tulemus palju parem (fikseerub, kuid palju pehmemalt). Kokku saab masina ehk paari nädala pärast, kui hüdrorooli osa valmis, siis saab vaadata kas toimetab nagu peab.
Vasta

Mis sellele T-25le ikka hüdrorooli panna, iseasi on T-16 kui kast pilgeni täis, aga eks iga roolikeeraja otsustab ise.
Vasta

Mis õli ka tänapäeval hüdrosüsteemis mõistlik kasutada oleks (hinna ning kvaliteedi suhe paigas oleks). 1 paak ning 2 pumpa. Esimene pump on T25 hammasrataspump ning teine on auto roolivõimendi pump (kolbpump?). Arvestuslik õli kogus 8l.

http://www.maardekeskus.ee/mge-46v-10-l-...cc0c3dbef9
http://www.maardekeskus.ee/gulf-harmony-...51d881b039
http://www.maardekeskus.ee/gulf-atf-dx-i...51d881b039

Mis oleks optimaalne viskoossus?
Vasta

(15-07-2015, 19:54 PM)qwerty009 Kirjutas:  ...
Mis oleks optimaalne viskoossus?

Kas süsteem (sealhulgas jagur!) on tihe ja vedelat õli ikka peab? Kas hammasrataspump suudab vedela õliga töörõhku hoida?

Kui rahakott kannatab, pane õige hüdrovedelik sisse. Sünteetiline on stabiilsem, kuid hinnalisem. Kui talvel tööd palju, vali selle järgi vedelam. Kui peamine töö suvel, siis tummisem.

ATF on mõistlik valik siis, kui seda majapidamises niigi kulub. Muul ajal on hõõrdkatete eluiga pikendavad manused asjatu lisakulu, mis halbade asjaolude kokkusattumisel kuudlavasti oskab ka liugepindadele sadeneda...

Töötama on põksinäksi süsteem mõeldud mootoriõliga "SAE 30". Rolleyes
Vasta

(17-07-2015, 21:53 PM)meli666 Kirjutas:  ...
Nüüd aga on asi kahtlaseks läinud. Starterit andes käib sisuliselt iga kord roksakas läbi, nagu viskaks starteri hammasratas hammasvööse minnes paari kolme hamba võrra üle.
Ja seda igast mootori asendist. Vana kulunud hammasvöö korral sai eest väntvõlli keeratud võtmega soodsama koha jaoks. Nüüd aga viga igas asendis.
Samas päris rogistama starter ei lähe, nagu vanaga. Ainult see paari hamba üleviskamise roksatus.
Starter sai maha võetud. Hammasvöö hammaste otsad valged. Ja kui nii edasi, siis ei ole hammasvöö vahetus jällegi kaugel.
Starteri pendiksi liikumine ja tõmberelee sai kõik üle käidud. Vigu ei tuvastanud.
Loogiliselt ju tõmberelee toimetades peab starteri hammasratas enne hambasse minema ja siis tuleb vool peale. Ja nii ta paistab ka olevat.
Siiski mõningat kahtlust tekitab aku pealt starteri kuivproov. See hambasse liikumine ja voolu pealetulek toimub sellise murdosa sekundi jooksul, et silmaga miskit ei tuvasta. Nagu võtit annab, nii starteri hammasratas pöörleb ja liigub pendiksi peal. Samas ega see tõmberelee elektromagneti klõps ei saagi ju aegluubis olla.
Oskagi enam miskit teha.
...
Kas pendiksi hammasratta ja hammasvöö hammaste otsad on kaldsed? Pendiks on vedruga lükkehargi taga ja peab igal juhul võimaldama anda mootorile toite ka siis, kui hambad kohakuti satuvad. Aga on võimalik, et vedru ei jaksa pendiksit hambasse suruda ning hammasratas saab enne pöörded üles.

Sa ikka panid hammasvöö peale õigetpidi? Minu mäletamist mööda on vaid hammaste ühel poolel vastav töötlus.

Kas väljasurutud pendiksi korral on hammasrattal korralik surve peal?
Vasta

Põkal pääle paja vahetust oli õlisurve korralik,aga pikapeale on kadunud kuhugi.Eile alla sohu sõites jälgisin pidevalt näidikut ja näit kõigub 0,5-1,5 ja liigub suiuvalt tühikäigul,ajad pöörded üles ja sama.Mis polka võiks olla?Saukos Tambet arvas,et äkki pumba imitoru lekib kuskilt,neid hädalisi ennegi olnud kes sama veaga hädas.
Vasta

Kolm mõtet Tambeti jutule lisaks:
1) manomeeter ise peetis või rõhutorus koll ees. Lihtne kontrollida mootoriplokist teise manomeetriga;
2) karteripõhjas ujub mingi sodi, mis aeg-ajalt võtturi ette satub;
3) väntvõlli pikilõtku tõttu laseb õli saalede vahelt jalga, kui traktori pikikalle muutub oluliselt või sidurit vajutatakse.
Vasta

Mu jutt pole küll konkreetselt T-25 starteriga seotud aga olen muudel masinatel täheldanud, et kui kasutatakse(aretatakse) mitte orginaal bendiks või starter siis hammasvöö kulub kiirelt ära. 

Põhjus võib olla erinevates hammaste profiilides/hambumine või selles, et X starter lükkab bendiksi ainult poole hamba laiuse peale. 

Kui oled mõnda aega kasutanud siis võiksid starteri maha võtta ning vaadata kuidas hammasvöö pealt jäljed paistavad.  

Isegi kui sul on uus no name starter võib juhtuda, et jõuga(käivitamisel) "paindub" läbi. Su starteril pole bendiksi ots toetatud. 

www.estmotor.ee väikemootorid ja ehitustehnika . Kito tõsteseadmed
Vasta

Külmalt on õlisurve kõrgem?
Vasta

(21-09-2015, 20:05 PM)tanel. Kirjutas:  Külmalt on õlisurve kõrgem?

Ei ole.
Vasta

Viga võib mitmes kohas olla, esimese asjana vaataks karterisse, äkki on õli asemel diislit täis. Järgmiseks näidik,  kas proovida teist või kontrollida seda mis küljes on. Siis vaataks tsentrifuugi üle, reduktsiooniklapi, karteri.
Vasta

Karteri põhi tuleb nagunii enne talve korra maha võtta ja spiraal panna sisse.Teine mano koos voolikuga olemas ja proovin ära ja kui abi pole siis tuleb esiots lahti võtta ja imitoru vahetada juhul kui tõesti naftat karteris pole.
Vasta

Madala surve põhjus oli see,et õli oli kuhugi karterist kadunud,lompi all pole ei töötades ega seistes ja nüüd mõistatangi kuhu sai.Põhja võtsin alt ja läks 2 kilo tenn sisse ja kruvin alla tagasi.Nüüd teraselt jälgima kas ja kuhu kaob see õli.Korstnast ei välju ka.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

(01-11-2015, 11:11 AM)muskaa71 Kirjutas:  Madala surve põhjus oli see,et õli oli kuhugi karterist kadunud,lompi all pole ei töötades ega seistes ja nüüd mõistatangi kuhu sai.Põhja võtsin alt ja läks 2 kilo tenn sisse ja kruvin alla tagasi.Nüüd teraselt jälgima kas ja kuhu kaob see õli.Korstnast ei välju ka.

Kas oled juba proovi ka teinud,et kui kaua läheb selle 2 kw. tenniga,et õli ajada keema? Ma ise plaanisin panna lahjema,sest mingi loll mõte on,et järsku ajab paremini soojaks,kuna läheb küll kauem aega aga siis jõuab ka mootorit soojendada. Muidu kärtsiti õli keeb ja plokk ei jõua soojeneda. Kus tõde on,ei tea. Peab katsetama.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 21 külali(st)ne