28-08-2015, 12:10 PM
Tere,
Käesoleva teema algataja ei ole sage Automoto foorumi külastaja, kuid üritades leida sisendit Eesti moodsa klassika kohta, sattusin taaskord sellele lehele.
Seetõttu vabandan ette, kui minu tähelepanekud pole asjakohased ning sel juhul soovitan moderaatoritel tõstatatud teema kustutada.
Siiski panen vähemalt esialgu siinkohal oma mõtted kirja.
Nii nagu muusikas asendus Elvisenostalgia Biitlitenostalgiaga, mis omakorda jõudis võibolla välja Madonnanostalgiani ning praeguseks on käes tugev 90-te nostalgia ajajärk, on ka autonduses muutused paratamatud ja kaasnevad iga uue põlvkonna pealekasvamisega. Kui eelmisel kümnendil tekitasid massiliselt erutusevärinaid 70-te ja 80-te autod, siis täna, 2015. aastal, on ühiskondlikus tunnetuses kätte jõudnud aeg, kus ka 90-ndad võib ametlikult nii kaugeks minevikuks liigitada, et seda on tore meenutada ning millest paljut enam päriselt ei mäletatagi.
Seega näib tänaseks kuidagi ajale jalgu jäänuna käesoleva rubriigi juurest leitav kirjeldus: "Moodsad klassikud ehk youngtimerid v.a. kuni 1989".
Definitsiooni kohaselt on Youngtimeriteks teatavasti autod, mis on 15-35 aastat vanad.
Mõistagi on seal veel olulisi parameetreid ja argumente, kuid põhimõtteliselt kvalifitseeruvad sellesse liigitusse täna juba kuni 2000 aastal valminud huvitavamad autod.
Allpool vaid mõned näited sellistest õigustatult tähelepanu väärivatest autodest markide tähestikulises järjekorras (kõigi piltide lingid on laenatud saksakeelsest Wikipediast):
1. Audi V8 (1988 - 1994), kuid tegelikult ka Audi A6 C4 (1990 - 1994) või ilus Audi 80 B3 ja B4
2. BMW e32 (1986 - 1994), aga tegelikult ka e34 (1987 - 1996) või e36 sõltuvalt versioonist ja isendist.
3. Ford Scorpio, nt II mudeliuuendus (1992-1994), aga vabalt ka Sierra või isegi ilus vana Mondeo.
4. Mercedes-Benz W140 (1991 - 1998), aga ka W124, R129 või W201.
5. Opel Omega A2 (1990 - 1993) või B1 (1994 - 1999), kuid näiteks ka ilusad vanad Vectrad vms.
6. Volkswagen Passat B3 (1988-1993), VW Corrado või ilus roosteta Golf III (no näiteks GTI)
Kõik need on üsna moodsad autod, sõidavad suhteliselt kaasaegselt ja neil on palju tänagi tootmisesolevaid tehnoloogiaid, kuid ometi on nad nii vanad, et nendega on praeguseks keskealistel inimestel seotud palju ilusaid mälestusi või lihtsalt emotsioone ning igapäevaseks tarbimiseks pole neist ükski enam ammu mõistlik valik. Kõige tähtsam, et konkreetne eksemplar kvalifitseeruks vanatehnikana ehk oleks ilus, modifitseerimata ja korralik - selline auto, mis tulevikus võiks hästi hoides saada nö musta numbri kandidaadiks.
Eesti ikka veel võrdlemisi vaene ühiskond on muidugi pisut nukker paik moodsa klassika jaoks, sest paljusid vanu autosid tarbitakse endiselt suurema hoole ja vaevata, tuunitakse ja hoitakse isegi laibana elus. See tingib tõsiasja, et niiöelda hääbuvaid mudeleid vaadatakse isegi hobiautona omades sageli kaaskodanike poolt teatava üleoleku või põlgusega, saamata aru, et tegemist ei ole omaniku igapäevasõidukiga või raske elu poolt pealesunnitud valikuga. Siiski usun, et ka Eestis on kohe-kohe algamas aeg, kus originaalkorras BMW e36 kabrio omanik ajab hea meelega juttu samaväärses korras Audi A6 või Volvo 850 juhiga, sest ajastu on õige ja väärtushinnangud vähemalt vanatehnika osas sarnased.
Eelnevate uitmõtete kokkuvõtteks julgen tõstatada küsimuse, et kas poleks aeg käesoleva foorumirubriigi aastaarvu ajakohastamiseks ning kui seda veel ei tehta, siis ka selleks, et "keegi" võtaks moodsa klassika tarbeks sõltumata automargist kokkusaamisi või olulist pingutust mittenõudvaid üritusi korraldada?
Kui "kedagi" ei leidu, siis pakun näiteks välja, et kui pärast peatselt saabuvat talve veel järgmine suvi tuleb, võiksid eelkirjeldatud vanuses ja väga heas originaakorras autode omanikud lihtsalt juhuslikult alates maikuust kuni augustini ilusa ilmaga iga kuu teisel neljapäeval Tartus, kasvõi kesklinna Mac'i taga olevas parklas kell 20:00 kohtuda, papptopsist viimaste veeringute eest ostetud kohvi juua, kinganinaga rehvi toksida ja autodest rõõmu tunda. Mingit korraldatud üritust ei olekski - lihtsalt ilusad autod. Ilmselt oleksin ka ise võimalusel alati ühe või kahe autoga kohal, sest isegi Mazda Xedos-6 või plüüssisuga vana Passati salong hakkab juba tänaseks meelest minema ja oleks tore kui keegi sellises mõneks minutiks istet pakuks.
Annan muidugi endale aru, et sedasorti jutupaunikuid on kõik kohad täis ning on oht, et reaalselt risustub pilt ikkagi modifitseeritud, märgatavalt roostes või kasimata vanade autodega. Siiski loodan, et Eesti vanatehnikamaastik on mõnes mõttes piisavalt küps ja kõik võib veel hästi lõppeda. Sel suvel oli päris mitmeid ilusaid õhtuid, kus sisuliselt istusime niisama koos oma pojaga Tartu kesklinnas mõnes enda peaaegu vanas autos jäätisekokteili luristades ja autotööstuse ajaloost filosofeerides ning vaatasime juhuslikult mööduvaid või parkivaid kummalisi vanemaid autosid. Tundus kuidagi nõme ja igav, kui ei tea, kas sinnakanti võiks üldse sel päeval sattuda mõni ilus e34 või Golf II, aga tegelikult selliseid ilusaid eksemplare ikkagi linnas liikus ja see tähendab, et nad on siinsamas päriselt olemas. Ja sellest sai ajendatud ka eeltoodud mõte organiseeritumaks kohustusteta ja pingevabadeks kohtumiseks tulevikus.
Igal juhul tänan tähelepanu eest ja kuigi me pole kunagi kohtunud ning võibolla ei kohtugi, loodan, et Te ei pahanda, kui sõidate ilusa youngtimer'iga ja Teile näiteks MB W124, W201 või mõne muu sarnase Tartu numbriga auto roolist lihtsalt niisama tervituseks kätt viibatakse.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts
Käesoleva teema algataja ei ole sage Automoto foorumi külastaja, kuid üritades leida sisendit Eesti moodsa klassika kohta, sattusin taaskord sellele lehele.
Seetõttu vabandan ette, kui minu tähelepanekud pole asjakohased ning sel juhul soovitan moderaatoritel tõstatatud teema kustutada.
Siiski panen vähemalt esialgu siinkohal oma mõtted kirja.
Nii nagu muusikas asendus Elvisenostalgia Biitlitenostalgiaga, mis omakorda jõudis võibolla välja Madonnanostalgiani ning praeguseks on käes tugev 90-te nostalgia ajajärk, on ka autonduses muutused paratamatud ja kaasnevad iga uue põlvkonna pealekasvamisega. Kui eelmisel kümnendil tekitasid massiliselt erutusevärinaid 70-te ja 80-te autod, siis täna, 2015. aastal, on ühiskondlikus tunnetuses kätte jõudnud aeg, kus ka 90-ndad võib ametlikult nii kaugeks minevikuks liigitada, et seda on tore meenutada ning millest paljut enam päriselt ei mäletatagi.
Seega näib tänaseks kuidagi ajale jalgu jäänuna käesoleva rubriigi juurest leitav kirjeldus: "Moodsad klassikud ehk youngtimerid v.a. kuni 1989".
Definitsiooni kohaselt on Youngtimeriteks teatavasti autod, mis on 15-35 aastat vanad.
Mõistagi on seal veel olulisi parameetreid ja argumente, kuid põhimõtteliselt kvalifitseeruvad sellesse liigitusse täna juba kuni 2000 aastal valminud huvitavamad autod.
Allpool vaid mõned näited sellistest õigustatult tähelepanu väärivatest autodest markide tähestikulises järjekorras (kõigi piltide lingid on laenatud saksakeelsest Wikipediast):
1. Audi V8 (1988 - 1994), kuid tegelikult ka Audi A6 C4 (1990 - 1994) või ilus Audi 80 B3 ja B4
2. BMW e32 (1986 - 1994), aga tegelikult ka e34 (1987 - 1996) või e36 sõltuvalt versioonist ja isendist.
3. Ford Scorpio, nt II mudeliuuendus (1992-1994), aga vabalt ka Sierra või isegi ilus vana Mondeo.
4. Mercedes-Benz W140 (1991 - 1998), aga ka W124, R129 või W201.
5. Opel Omega A2 (1990 - 1993) või B1 (1994 - 1999), kuid näiteks ka ilusad vanad Vectrad vms.
6. Volkswagen Passat B3 (1988-1993), VW Corrado või ilus roosteta Golf III (no näiteks GTI)
Kõik need on üsna moodsad autod, sõidavad suhteliselt kaasaegselt ja neil on palju tänagi tootmisesolevaid tehnoloogiaid, kuid ometi on nad nii vanad, et nendega on praeguseks keskealistel inimestel seotud palju ilusaid mälestusi või lihtsalt emotsioone ning igapäevaseks tarbimiseks pole neist ükski enam ammu mõistlik valik. Kõige tähtsam, et konkreetne eksemplar kvalifitseeruks vanatehnikana ehk oleks ilus, modifitseerimata ja korralik - selline auto, mis tulevikus võiks hästi hoides saada nö musta numbri kandidaadiks.
Eesti ikka veel võrdlemisi vaene ühiskond on muidugi pisut nukker paik moodsa klassika jaoks, sest paljusid vanu autosid tarbitakse endiselt suurema hoole ja vaevata, tuunitakse ja hoitakse isegi laibana elus. See tingib tõsiasja, et niiöelda hääbuvaid mudeleid vaadatakse isegi hobiautona omades sageli kaaskodanike poolt teatava üleoleku või põlgusega, saamata aru, et tegemist ei ole omaniku igapäevasõidukiga või raske elu poolt pealesunnitud valikuga. Siiski usun, et ka Eestis on kohe-kohe algamas aeg, kus originaalkorras BMW e36 kabrio omanik ajab hea meelega juttu samaväärses korras Audi A6 või Volvo 850 juhiga, sest ajastu on õige ja väärtushinnangud vähemalt vanatehnika osas sarnased.
Eelnevate uitmõtete kokkuvõtteks julgen tõstatada küsimuse, et kas poleks aeg käesoleva foorumirubriigi aastaarvu ajakohastamiseks ning kui seda veel ei tehta, siis ka selleks, et "keegi" võtaks moodsa klassika tarbeks sõltumata automargist kokkusaamisi või olulist pingutust mittenõudvaid üritusi korraldada?
Kui "kedagi" ei leidu, siis pakun näiteks välja, et kui pärast peatselt saabuvat talve veel järgmine suvi tuleb, võiksid eelkirjeldatud vanuses ja väga heas originaakorras autode omanikud lihtsalt juhuslikult alates maikuust kuni augustini ilusa ilmaga iga kuu teisel neljapäeval Tartus, kasvõi kesklinna Mac'i taga olevas parklas kell 20:00 kohtuda, papptopsist viimaste veeringute eest ostetud kohvi juua, kinganinaga rehvi toksida ja autodest rõõmu tunda. Mingit korraldatud üritust ei olekski - lihtsalt ilusad autod. Ilmselt oleksin ka ise võimalusel alati ühe või kahe autoga kohal, sest isegi Mazda Xedos-6 või plüüssisuga vana Passati salong hakkab juba tänaseks meelest minema ja oleks tore kui keegi sellises mõneks minutiks istet pakuks.
Annan muidugi endale aru, et sedasorti jutupaunikuid on kõik kohad täis ning on oht, et reaalselt risustub pilt ikkagi modifitseeritud, märgatavalt roostes või kasimata vanade autodega. Siiski loodan, et Eesti vanatehnikamaastik on mõnes mõttes piisavalt küps ja kõik võib veel hästi lõppeda. Sel suvel oli päris mitmeid ilusaid õhtuid, kus sisuliselt istusime niisama koos oma pojaga Tartu kesklinnas mõnes enda peaaegu vanas autos jäätisekokteili luristades ja autotööstuse ajaloost filosofeerides ning vaatasime juhuslikult mööduvaid või parkivaid kummalisi vanemaid autosid. Tundus kuidagi nõme ja igav, kui ei tea, kas sinnakanti võiks üldse sel päeval sattuda mõni ilus e34 või Golf II, aga tegelikult selliseid ilusaid eksemplare ikkagi linnas liikus ja see tähendab, et nad on siinsamas päriselt olemas. Ja sellest sai ajendatud ka eeltoodud mõte organiseeritumaks kohustusteta ja pingevabadeks kohtumiseks tulevikus.
Igal juhul tänan tähelepanu eest ja kuigi me pole kunagi kohtunud ning võibolla ei kohtugi, loodan, et Te ei pahanda, kui sõidate ilusa youngtimer'iga ja Teile näiteks MB W124, W201 või mõne muu sarnase Tartu numbriga auto roolist lihtsalt niisama tervituseks kätt viibatakse.
Parimate soovidega,
Tauno Mõts