[viplala]

Tekkis üks küsimus elektrimootorite energiatarbe kohta, ning kuna ise ei ole nii terav pliiats, siis postitakski selle küsimuse siia. Nimelt palju võtab kw/h, tühjalt ringi vurav 1kw nimiväärtusega elektrimootor? Millisel koormusel jõuab mootori hinnalipik 1kw/h peale ja kas seda on elektriarvesti tabloo näidu järgi ka ületada võimalik? Ehk siis teisisõnu, kõiki enimkasutatavaid 3f elektrimootoreid nimetatakse nende pöörete ja nimivõimsuse järgi, ehk näiteks 1kw ja 1500 pööret/min. Ega ju tühjalt vurav mootor 1kw energiat tunnis ei ampsa? Või on tegemist siiski birkal olevate näitude puhul, max koormuse juures oleva tarbimisega, mille juures veel mootori pöörded ei lange. Ja kas sellisel juhul on võimalik ka teema, et 1kw mootor suudab hammustada elektriarvest rohkem kui 1kw/h? Ehk siis jälle teisisõnu, kas mootoril on mingi varu, enne kui ta koormusest tingituna seisma jääb? Käivitades võtab ta kindlasti rohkem kui birkal kirjas, aga kas siis birka kirjutised näitavad sinna 70% +- (ei tea seda suhet) võimsuse juurde ka hilisemal mootori koormamisel, või kuda neid asju üldse vaadatakse?

[karvik]

Elektrimootoreid on erinevaid ja seepärast ka tühijooksul voolutarve erinev. Vanakooli mootoritesse(enne teist sõda ja sinna kanti) raatsiti panna rohkem vaske ja voolutarve oli tühijooksul väiksem ning müratase väiksem. Tänapäeval on rauast osad täpsemad ja igasugu pilud väiksemad ning see võimaldab panna mootorisse vähem vaske aga müratase on suurem ja voolutarve tühikäigul kah.
Vase  kogus siis mõjutab magnetvälja suurust ja mähise takistust näiteks. Kui pilud suured, siis on staatori hambast mööda minek vaiksem ja vähem energia kulukas. Vaja aga rohkem vaske, et mähise takistus oleks sobiv ja magnetväli piisav. Vask maksab rohkem kui raud. Rohke rauaga mootor tuleb kokkuvõttes kergem ja odavam sama nimivõimsuse juures. Seal on muid asju ka mis veel muutuvad sellega seoses, aga las nad jäävad.
Kunagised mootorid võtsid tühijooksul 1/10 nimivõimsusest. Tänapäevaseid kusagil 1/4. See on umbkaudne ja erinevatel mootoritel erinev.

Mootori võimsus antakse nimipööretel. Induktsioon mootorid jooksevad sõltuvalt tüübist täpselt alati kindla pöördega(sünkroon mootorid) või ilma koormuseta pisut kiiremini nimipööretest(asünkroon mootorid). Viimasel mootori pöörded kindlasti langevad võrreldes tühijooksu ja nimivõimusega. Pöörete langemine ei ole suur.

Voolutarvet saab suurendada niikaua kuni miski maha põleb. Kui jahutus piisav, siis väga palju. Mootori kasutegur ei ole enam suuremasi kui teda mõttetult koormata. Induktsioon mootoritel jääb kasutegur kusagile 85-95% vahele nimivõimuses juures. Kui panna talle mingi üüratu jahutus peale, siis saab teda muidugi rohkem koormata, aga kuna kasutegur käib kolinal alla, siis meeletut võlli võimsuse kasvu loota ei tasu.

16A peakaitsme lülitab enne välja kui 1kW mootori päris seisma pidurdada saab. Eeldusel et kaabeldus on korralik. Muul juhul hakkab kaableid kütma.

Sai vast enamvähem vastus. Nii hommiku vara pea ei jaga veel häste.

[olli]

16A peakaitsme puhul võimsus tuleb siis nii: 16A x 400V x √3 = ~11 kW 

[karvik]

Jah, aga kõik kolm faasi ei ole koguaeg piirajas, mis tähendab seda, et kasutada saab kolme faasi ja 16A puhul umbes 7kW mootorit.

[Envir]

16A peakaitsme puhul võimsus tuleb siis nii: 16A x 400V x √3 = ~11 kW 

Hea, et selline valem on välja toodud, hea endalgi teine kord vaadata Ühest küljest ei tahaks üleliia targutada, aga teisalt jälle ajab segadusse kui ebatäpsed olmemõisted sisse tulevad. Peaks olema konkreetne. St kui palju kasutatakse voolu otse peakaitsme alt majapidamises? Mitte et ma elektrik oleks või üleliia jagaks, aga need kilbid, mida ma näinud olen, seal on alati olnud peakaitse ühe võimsusega ja jõupistik veidi väiksema võimsusega. Näiteks peakaitse 25A ja jõupistik 16A, majapidamises on muu tarbimine ka, ei saa ainult peakaitsme võimsusega arvestada.

Või siis ongi otse peakaitsme alt võetud? ma hädajuhtumil olen ise ka nii ühe korra teinud, aga sellest ma kõva häälega ei räägiks

[olli]

Jaa, absoluutselt korrektne märkus. Vähemalt minu puhul mõiste "peakaitse" lipsas täitsa kogemata sisse ja eeldatavasti mõtles ka kodanik Karvik just seda kaitset mille järele mootor parasjagu ühendatud on. Ja korraliku elektrikilbi puhul on selleks tõesti mõni muu kaitse kui peakaitse.

[mikk92]

Hariks ka ennast natuke elektrimootorite vallas ja seoses sellega tekkisid mõned küsimused.
Eeldades, et on olemas kaks 1 kW võimsusega asünkroonmootorit aga ühe puhul oleks tegemist 1 faasilise ehk 230V pingega ja teine 3 faasiline 400V. Kumma kasutegur on parem, ja kas saab eeldada, et reaalselt on nad ikka sama võimsad? Tean, et seda saaks cos fii järgi arvutada aga kuidas reaalses elus on?
Teine küsimus eeldades, et on samuti kaks 1 kW mootorit aga ühel 1500 rpm teisel 3000 rpm, ülekannetega mängides saaks mõlemad sama kiireks aga kas reaalselt oleks siis 3000 pöörde mootor võimsam sest tekiks aeglustav ülekanne?

[karvik]

25A puhul on lähenemine jõupistiku kaitse 16A mõistlik. 16A peakaitsmega kasutatakse seda trikki, et jõupistiku kaitse pannakse kiirema reageerimisega 16A. Sellisel juhul peab tuppa moorile hõikama, et ärgu külmikut järgi lülitagu.

Tegelikuses peab olema suht suur asi mis nõuab selle 16A tarbimist koguaeg ja kuna mootor ise indutseerib kah voolu, siis mingite pisemate asjade käivitamine enam peakaitset välja ei lülita. Kui nüüd see 7kW mootor on piirajas, siis läheb keeruliseks.

Mainisin peakaitse sellepärast, et kui on pandud otse jõupesa järgi või on naelad pandud järgmiste kaitsmete asemele, siis peakaitse on see mis päästab. Kunagi ei tea mis kusagil tehtud on.

Ühe faasilise ja kolme faasilise mootori kasutegur päris sama ei ole. Ühesel tuleb kondeka abil faasinihe tekitada ja seal on omad kaod. Numbrites ei tea välja tuua.

Elektrimootorid on selles suhtes ühed tobedused, et neile on peale märgitud voolu tarve.
 Hea näide on relakad. Neile nn ühekäe omadele on peale märgitud kah kW ja rohkemgi. Kuna nende mootorite kasutegur on seal kusagil 60% kandis, siis on tegelikult ikka suht narr see ilus number seal peal.

Selle pöörete vähendamine annab momenti juurde. Võimsus tööd tegeval võllil tegelikult isegi kahaneb, sest ülekanne tahab oma osa.
Moment ei kasva kah kaks korda, kui näiteks pöördeid kaks korda vähendada, vaid kaks korda miinus kaod ülekandes.

Ülekandega mootori eelis on siin foorumis läbi käinud starteri teemas juttu. Kuna elektrimootorit kohandades suurematele pööretele väheneb vääne, siis ei saa võimsust juurde kusagilt. Võimsust saab juurde kui tõsta pinget või voolu.

[olli]

Hariks ka ennast natuke elektrimootorite vallas ja seoses sellega tekkisid mõned küsimused.
Eeldades, et on olemas kaks 1 kW võimsusega asünkroonmootorit aga ühe puhul oleks tegemist 1 faasilise ehk 230V pingega ja teine 3 faasiline 400V. Kumma kasutegur on parem, ja kas saab eeldada, et reaalselt on nad ikka sama võimsad? Tean, et seda saaks cos fii järgi arvutada aga kuidas reaalses elus on?
Teine küsimus eeldades, et on samuti kaks 1 kW mootorit aga ühel 1500 rpm teisel 3000 rpm, ülekannetega mängides saaks mõlemad sama kiireks aga kas reaalselt oleks siis 3000 pöörde mootor võimsam sest tekiks aeglustav ülekanne?

Teisele küsimusele oleks kiire vastus "ei". Võimsus on 1kW ju mõlemal mootoril, kuidas siis teine saab võimsam olla. Nimelt võimsus on mootori nurkkiiruse ja väändemomendi korrutis. On selge, et 3000rpm mootoril on seega väändemoment poole väiksem kui 1500rpm mootoril. Kui nüüd ülekannet aeglustada 2 korda, tõuseb väändemoment 2 korda, aga pöörded langevad kaks korda. Nende kahe korrutis (võimsus, ehk võime teha tööd) jääb aga samaks. Tulenevalt ülekannetest tekkivatest kadudest on seega mõistlik tarbida kohe sobiva kiirusega mootorit.

Esimene küsimus on natuke keerulisem. Ühefaasiline asünkroonmootor on juba iseenesest üsna segadusttekitav mõiste. 
Levinud on asünkroonmootorid, mille birka pealt võib lugeda välja pinge 230/400V. Seda tulenevalt asjaolust, et mootori mähiseid on võimalik omavahel ühendada kahte moodi. 
Tavalisem on tähtühendus:


Ning teine võimalus on kolmnurkühendus:

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Kolmefaasi...C3%BCsteem

230/400V tähis tähendabki, et tähtühenduse puhul on mootori pinge 400V ja kolmnurkühenduse puhul 230V. Seda aga endiselt kolmefaasilisena. Ehk siis kui võtta seesugune mootor, ühendada kolmnurkühendusse ja lisada 230V (1F) sisendiga sagedusmuundur, töötab see mootor endiselt sama efektiivselt kui 400V ja tähtühenduses.
Kuna sagedusmuundur on aga kallis ja tihti mittevajalik, kasutatakse teise võimalusena mootori juures kahte kondensaatorit, et faas nihkesse ajada. Siin on üsna oluline õige kondensaatori valik. Vale mahtuvuse puhul hakkavad mootori mähised üksteisele vastu töötama ja efektiivsus kukub kolinal. Külapeal olen kuulnud, et võimsuse kadu kusagil kolmandik on üsna vältimatu.

[karvik]

Ühefaasiline induktsioon mootor on ikka eraldiseisev asi. Seal see ongi ainult kaks mägisegruppi. Üks käib läbi konde, teine on otse. Kondega mähist kasutatakse käivitusel.
Mingi mootorid on  kahe kondega. Ühega veetakse käima ja teine jääb järgi kogu töö ajaks käivitusmähisele.

Kolmefaasilise ümber häkkimisel kondekatega pidavat olema jah kolmandik kadu.

[Dexter]

Elavdaks natike teemat.
Probleemiks kompressor ja selle käivitamine.
Peasüüdlaseks on 3f elektrimootor - 5,5kw, 2880rpm, 10,5A , cos fi 0,91
Kilbi peakaitse 25A ning eraldi garaasi 380V pistiku kaitsmed igal faasil 20A
 Sooviks nüüd selgust saada miks käivitamisel kui kompressori element on järgi lõõb ühe ja sama 20A kaitsme läbi (Kompressori element teeb kolm-neli ringi ja plaks) - tõstsime pistikus faase ringi, et selgitada välja kas on mootoris viga või ei. Tulemust polnud, ikka üks ja sama kaitse põles maha. Ilma koormuseta mootor töötab nagu muiste.
 Endal hakkab mõistus otsa saama. Ainult mida arvan on, et selle samuse faasi, mis kaitset läbi lööb on pinge kukkumine nii suur, mis põhjustab amprite kasvu üle kaitsme taluvuspiiri.
 Tean seda, et aastaid tagasi oli ka probleeme ühe kindla faasi pingega (Oli natike alla või piiri peal), seda milline , täna enam ei mäleta. Täna aga mõõdetud tulemused olid kõik võrdsed (mõõdetud maaga ehk miinusega) - 228V. Kuna aga kaitsmeid nii palju pole kodus, et proovida mõõta käivitushetkel pingeid, siis pöördusingi siia foorumisse, mida targemad arvavad.
 Kas võib olla kaitsme läbipõlemine põhjustatud minu esitatud arvamusest - pinge langemine ühel faasil?

Pikemas perspektiivis on plaan panna sujuvkäivitus vahele, aga põhjust praegusele veale sooviks ikka teada.

Arutelu avatud!

E: Kompressori elemendi näitajad: Y43102A
- 550 L/min
- 10-12 bar
- 1500 rpm
Ja ülekanne minul mootorilt ~2/1

[traatjalg]

Probleemiks kompressor ja selle käivitamine

Oli samasugune jama mootor ei jõudnud käima minna ja lõi kaitsme välja.Panime tagasilöögi klapi ja veel sellise klapi mis lasi kompressori poolt surve maha (käima minekul väikese viivitusega lükkas klapi uuesti kinni) Siis mootor ja kompressor käivitusid nn tühikäigul ja probleem kadus.Veel võib kõigepealt käivitada tähtühenduses ja siis kolmnurgas läbi aegrelee või oli vastupidi eks särtsumehed võiks täpsustada.

[karvik]

Kui see mootor ilma deltata töö ära teeb, siis ei ole deltasse ühendamisel mõtet. Võimalusel, et ta seal juba on delta, siis on vahepeal tähe ühendamine lahendus.

Selle ühe faasi maha põletamise taga on ilmselt vastupidine olukord, ehk siis see faas ei kannata niipalju pingelangu käes kui ülejäänud ja kuna sama takistuse juures läheb suurema pinge tõttu vool suureks, siis on mahapõlemine sellest.
Et välistada mingi kaabli kala näiteks, siis võib ju proovida vahetada faasid enne kaitset ja saada teada kas hakkab sama kala järgmise kaitsega.


Julgen arvata, et seal Sul mingi vana alajaam?
Kui nad lahja võitu, siis saab juhtuda selline olukord kus pinge ühel faasil hoopis tõuseb tugevasija, kahel langeb. Tingitud siis kolmefaasilise trafo keskmise mähise magnetvälja suurenemisest kähe äärmise mõjul. Kui alajaam piisav, siis see ei paisata välja.

[Dexter]

To Traatjalg: Unustasin ennist mainimata, et  survet kolvipeal pole - Paak tühi.


To Karvik: Selle ennem kaitset faasi vahetamist mõtlesin ka ise katsetada - proovin järgi. 
 Alajaam on vist jah vanematsorti kuigi ei ole ka päris kindel - siis kui see pinge jama oli, sai EE'l kukil oldud, et asi korda tehtaks. Liinid (Kaabel) alajaamast majani on uus (Paigaldatud aasta tagasi)

[karvik]

Mõned mõtted mis tekkisid vahepeal.

Ega mootor väga pika-, rullis- või peene juhtme taga ei ole?

Seda fasidevaheliste pingete kõikumist saab edukalt kontrollida mingite suuremate tarbijate abil. Näiteks selline paar kW küttekeha või midagi sellist. Hea oleks kuidagi leida kolm ühe võimsust. Kui ei leia, siis peaks koormama ühte faas ja kõik kolm üle mõõtma. Saaks teada, kas on muutused võrdsed(väikesed) või on mingi anomaalia. Seesama kompressor oleks kah hea koormaja, aga selle mootor tuleks enne käima joosta kuidagi.
Üldiselt kui pingemuutus selliselt on suur, siis võib rahulikult seada sammud energia müüa juurde ja kära teha.
Siinkohal igaksjuhuks mainin, et ei tasu minna kompromiss lahendusele;" Me teeme teile soodustust"
Siis ei juhtu seal selle alajaamaga kunagi midagi. Saad ju soodustust, mida veel vinguda.
Üks tuttav läks selle orki ja ta saab 2% soodustust. See teeb 100jevro pealt tervelt 2jevri.
See, et tal alaldid ja lambi pirnid pidevalt läbi kärssavad, ei oma tähtsust enam kellegi jaoks. Soodustus on ju olemas, et neid asju uusi osta.

[Dexter]

To Karvik: 
Juhe pistikust mootorini arvan, et on piisav 4x 2,5 mm2 (Jah, "eurunull" puudub). Rullis pole - ilusasti sirge kui ots pistikus on
 Seda kompromissi teemat tean - ei tasu ära, sest see hüvitis on põhimõtteliselt null.

Katsetatud nüüd ka seda faasi vahetamist vahetult ennem kaitset. Tulemus sama - ikka sama kaitsme lõi läbi. Ainuke kõrvalepõige oli peale õigeks vahetamist - lõi teise kaitsme.
 Lõpuks tuli mõte võtta kõrvalt veepumba automaatkaitsmed. Sama ampraasiga ja puha. Mõeldud tehtud, ning üllatus oli suur - käivitus.
Hiljem uuesti proovides tava kaitsmetega jäid kah kõik terveks. Mis anomaalia see oo?
 Isiklikult nüüd kaks mõtet. Esiteks on käivitushetkel koormus liiga suur ning tavakaitsme rakendumisaeg väiksem kui nendel automaatidel. Teine mõte on, kaitsmepesa(d) on oma aja ära elanud ja ei edasta seda voolu nii hästi kui vaja. 

[ahtos]

Oli kunagi sarnane anomaalia ja süüdlane oli kaitsmepesas olev keermega jupstükk,mis oli väheke lahti ja oksüdeerunud uuega asendusel viga paranes.

[karvik]

Kui see kaabel on alumiinium, siis ei ole piisav.
Vask on täpselt viimane.
Sõltub kaablipikkusest muidugi.

Kaitsmepesa väsimine on võimalus.

Automaat on ilmselt C märgiga ja on selline pikaldane. Järelikult pikaldasem kui Sul olemas olevad sulavkaitsmed.

Kas on võimalus, et see kompressori komplekt oli selline näiteks kaua seisnud või just alles hiljuti remonti saanud või midagi muud sellist?
Seal võis ju olla mingi pisi takistus mis parema kaitsme järgi üle jõuti keerata ja mõningase käimise järel paika loksus, ning nüüd enam piisavat koormust ei avalda, et sulavkaitsmed nüüd vastu peavad.

Kuradi kehva on siit mingeid asju nuputada mis seal on.

Aga kui nüüd asi käub, siis võiks ju need pinged ikka üle mõõta. Täitsa huvitav oleks teada saada.

Edu!

[Dexter]

Kaabel on ikka vask - kes siis enam alumiiniumit kasutab
Kaabli pikkust kohe ütelda ei oska, kuid nuh, arvan et ca 5m mootorist pistikuni ja pistikust kilbini oma 15-20m . 
 Jah, mootor sai välise uuenduskuuri ja ka uued laagrid. Kompressorelement sai ainult uue õli karterisse. Rihmülekanne sa kah korda tehtud - Ennem vedas üks rihm ja seegi oma õigest joonest ca 1-1,5cm kõrval :S
Ja on ka õige see, et pikka aega seda ei kasutatud - kindel pole kuid eelmise omaniku käes oli ca 1,5a ja minu käes ca 1a, ennem kui tuule torusse sai.

Mõõdan üle ka nüüd need pinged - täna jamasin mitmed tunnid sisse ja välja lülimis rõhku. Nõukaaegne asi on ikka nõuka - reguleerimisvõimalusi palju aga paika ikka hästi ei saa. Pealegi pole tollal tunnistatud ka seda rõhu mahalaskmis klappi (Pidi ise käsitsi koguaeg toru lahti-kinni keerama). On ainult ühesuuna oma. Seega vene lendab minema ja asemele tuleb tänapäevane.

[Dexter]

Nii, tühja paagiga on töötamisel pinged 227/226/227V ja ennem väljalülitamist (10,5bar) 227/224/225V . Kaks viimast käisid ennem lõppu ka kohati seal 220V peal, kuid kirja said keskmised näidud. Lisaks mainin, et see viletsaim on ka see faas mis kaitset põletas.
Käivitamise volte pole mõtetki mõõta kuna induktsioon lõi selle skaalast välja .  

Olen nüüd ka uurinud neid sujuvkäiviteid. Ainuke millest ma aru ei ole saanud, on: kas neid käivitatakse kolme faasi ilmumisega või saab ka 220v? Ning kui käivitusaeg on läbi kas lülitab ise selle käivitusosa välja või peab veel eraldi kontaktor olema. Neid mis sirvinud olen pole targemat vastust saanud, kui ainult mõista-mõista olemise.