Tean üht töökoda, kus põrandaks on püstipidi palgid, ehk siis pakud. Kui pikad, seda muidugi ei tea. Ja kuna nõuka ajal ehitatud asi pole tänaseks ära mädanenud, siis küllap neid ka immutati millegagi. Muidugi traktorite ja muu tehnika remont on neid samuti "immutanud" erinevate tehniliste vedelikega.
Asja miinus on ilmselt mõningane tuleoht. Pluss aga kindlasti soe põrand. Kuiv. Ei tolma. Ja oma puidu korral ka hind.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2015, 00:37 AM ja muutjaks oli Marko.)
Põrandakütte sissevalamise hind on kaduvväike võrreldes hilisemate ümbertegemistega. Ükskõik, kas paned kontuuri tööle homme või 10 aasta pärast. Maja ehitamisel tuleb mõelda 50 aastat ette.
(02-10-2015, 00:16 AM)Marko Kirjutas: Põrandakütte sissevalamise hind on kaduvväike võrreldes hilisemate ümbertegemistega. Ükskõik, kas paned kontuuri tööle homme või 10 aasta pärast. Maja ehitamisel tuleb mõelda 50 aastat ette.
+1 Kuldsed sõnad!
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2015, 10:17 AM ja muutjaks oli 13piisab.)
100mm EPS100 materjalihind on ca 2 korda suurem, kui põrandakütte torustikul (suurusjärgud Su ca 100m2 puhul 700eur vs 300eur) ja torustiku mahapanek on kindlasti vähem, kui ühe päeva töö. Selle valmiduse tekitamine on nii raha- kui ajakulu võtmes piisk meres.
etapiviisilisusest - võimalik, et kui reaalselt käised üles käärid, muudad veel oma arvamust selles osas, et jupitamisel pole suurt pointi
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Mina valasin kahes osas, kuna teine varjant oli asjad õue tõsta. Miinuseid selle juures on palju: segupütt 2x tellida, põranda rihtimine raskem, hiljem ühendus triip keset põrandat jne. Plusse ei oska öeldagi. Põranda kütte jätsin ka esialgu panematta. Valasin 8 cm betooni arvestusega, et kui hiljem isu tuleb valan 3 cm torudega juurde. Ja siis juba kogu põrand ühes tükis ilusti siledaks.
Torusid pannes tasuks ette valmis mõelda, kuhu võiksid tulla seadmed, mis vajavad kinnitust põranda külge. Siis vähemalt pole muret, et mõni vajalik toru puuri toimel ventileeritavaks muutub...
A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
(02-10-2015, 12:14 PM)klemm Kirjutas: Mina valasin kahes osas, kuna teine varjant oli asjad õue tõsta. Miinuseid selle juures on palju: segupütt 2x tellida, põranda rihtimine raskem, hiljem ühendus triip keset põrandat jne. Plusse ei oska öeldagi. Põranda kütte jätsin ka esialgu panematta. Valasin 8 cm betooni arvestusega, et kui hiljem isu tuleb valan 3 cm torudega juurde. Ja siis juba kogu põrand ühes tükis ilusti siledaks.
Torude vedamine ja maksumus esimese valuga, on murdosa sellest, kui hiljem juurde valada ja vedada. Pealmises 3cm kihis ei kujuta küttetoru hästi ette?, pillad võtme põrandale ja toru paljas?
Oma majas ka betoon põranda all ja igaks juhuks torud sees, elekter kütmiseks ka külje s. Aga sooja annavad siiski ahjud, 10a juba...
Kiireks soojaks muidugi bullerburžuika, 100+ruutmeetri/ mitmekümne tonni üleskütmiseks läheb ikka päevi...
Must kadedus vaevab, oleks omal selline ruum kasutada...
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2015, 13:53 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(02-10-2015, 12:23 PM)Aspelund Kirjutas: Torusid pannes tasuks ette valmis mõelda, kuhu võiksid tulla seadmed, mis vajavad kinnitust põranda külge. Siis vähemalt pole muret, et mõni vajalik toru puuri toimel ventileeritavaks muutub...
A.
Veel parem on kinnituskohad enne valmis teha ja betooni valada. Ntx keevitad poldid-kronsteinid armatuuri külge ja teibid kilekotid pähe. Pärast keera ainult asjad paika. Minul on näiteks käia jalaks olev otsaflantsidega jäme raudtoru ühte otsa pidi põrandasse valatud ja väga bro alus on.
Küttetorude paigaldamine 3cm lisakihi abil paneb kukalt kratsima. Tuleb hulga vaeva näha, et kihid kokku jääksid ja pinnalähedaste torude vigastamise oht on tõepoolest reaalne. Küttekaabel või toru kinnitatakse minu teada armatuuri külge, mis omakorda peab asuma betoonikihi ülemises kolmandikus, kuid mitte pinnal. Valatakse ikka kõik korraga, mitte kihthaaval. Pool põrandat + pool põrandat valamist on hädaga ennegi tehtud. Serva tuleb enne jätkamist töödelda, muidu võivad pooled mängima hakata ja lõhuvad sees olevad torud või kaablid ära. Tõsine armatuur(võrk) on ka siinkohal kõvasti abiks, hoiab kõik ilusti koos.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Kui valada 10 cm betooni siis ju ongi ülemine kolmandik ca. 3,5 cm ja toru peale jääb ca . 2 cm betooni. Ja kaks kihti omavahel saab ikka kokku. Tasandussegu ja plaadid ju jäävad põrandale kinni. Et see odav tuleb pole ma öelnudki
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2015, 19:40 PM ja muutjaks oli Basilio.)
Kui raatsitakse/viitsitakse põrand ära plaatida, on torud paremini kaitstud küll. Kahjuks ei ole plaatimine odav lõbu ja iga plaat ei sünni sinna vist mitte. Vale plaat + õljum = kipskäsi. https://www.youtube.com/watch?v=foGFLfO8-uY
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(02-10-2015, 00:16 AM)Marko Kirjutas: Põrandakütte sissevalamise hind on kaduvväike võrreldes hilisemate ümbertegemistega. Ükskõik, kas paned kontuuri tööle homme või 10 aasta pärast. Maja ehitamisel tuleb mõelda 50 aastat ette.
+1 Kuldsed sõnad!
Kas te oma vigvamide puhul olete seda järginud? (saanud järgida?)
Miks ma küsin? Alustasin oma onni ehitamist ca 15 aastat tagasi. Tänaseks olen peaeagu valmis. No nipet-näpet on jäänud. Kes on ehitanud, saavad juba aru.
Meeletu kakelung oli põrandaküttetorude põrandasse valamise pärast.
Minu tahtmine jäi peale ja toonast kakelungi ei soovi keegi toonastest asjosalistest meenutada miskipärast.
Ainult kiidavad, et nii hea soe kivipõrand.
(Seda postitust muudeti viimati: 02-10-2015, 21:35 PM ja muutjaks oli Basilio.)
(02-10-2015, 20:01 PM)tcumen Kirjutas: Kas te oma vigvamide puhul olete seda järginud? (saanud järgida?)
Kahjuks ei ole saanud. Maja ehitati suures osas purjus vene ehitusmeeste poolt haltuura korras, kui olin veel põlvepikkune. Edasi kõbis minu vanamees nii kuidas oskas ja kuidas aastatel 1975-... materjali saada oli. Nüüd katsun vähemalt teisi vigu tegemast hoiatada, sest tunnen tagajärgi omal nahal siiamaani. Põrandaküte on mul vaid vannitoal ja seegi elektriline. Tol ajal oli seegi uudisasi ja elekter oli odav. Torudest põranda sees alles hakati rääkima. Sellegipoolest tuli vanamehega vägikaigast vedada nii, et vähe ei ole. Tema tahtis teha nii nagu tsaari ajal...
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Tervist.
Mul omma tehtu garage kahe auto kohaline,tegutsen seal enmv. 300 päeva a.Küttekoldeks,2 x plekk tünnist ahju ja põrandaks poolpunn laud,soojustamata betoonil.Ei saa kurta et,külm vms.nhjh oleks võind ikka peno alla laotada,oleks olnd muidugi etem.Nüüd tõstsin ukse kõrguse 3 m.lagi ise ulka kõrgemal,selliselt veel ei tea kuda käredale pakasele vastu peab.Plekk tünnile keevitasin 100 mm.torud,sisse väikese kaldega,et see siis kuuma õhu paremini ringlema paneks,midagi sarnast kui bullerjani efekt.Mis viga oleks olnd sellisest küünist teha,millel 40 cm.paksud seinad ja kõrgus ka piisav.
(Seda postitust muudeti viimati: 03-10-2015, 08:00 AM ja muutjaks oli Basilio.)
Üks uitmõte veel küüni pihta. Ma ei tea muidugi kui suur see on, aga hullult suure kopli kütmine südatalvel on paras väljakutse, eriti kui ruum kõrge. Lämmi kihutab lae alla ja all ikka külm. Põrandaküte küll leevendaks asja, aga mina teeksin lukksepatöödeks eraldi konku kuhugi nurka. Selle saab kasvõi puhuriga kiiresti soojaks. Karkassi võiks teha 50x50 prussist, kui midagi tummisemat osta ei raatsi ning katta ntx kõige õhema OSB plaadiga. Kahe plaadi vahele 50mm peno või vill ja treierei jaoks käib küll.
Miks mind see teema erutab? Sõbral on maal umbes sama seis ja oleme lahendusi arutanud. Tagasihoidlik kuurike - 8x38m, millel sama mõõduga moosikeldrike all. Kolu hoida on hea, aga tööd teha külmal ajal ei kannata ja üleni soojaks kütmiseks läheks vaja tuumareaktorit.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
(Seda postitust muudeti viimati: 03-10-2015, 10:10 AM ja muutjaks oli aavu.)
Kui on pidev küte taga, siis pole seintega probleemi. Kui nädalas korra kütad soojaks, siis paekivist seinad higistavad, eriti siis kui teed sees gaasikeevitust, majapidamisgaasiga kütad, gaasipliidil kohvivett soojendad või muul viisil õhuniiskust suurendad. No näiteks sulatad lumehangest toodud autot.
Kui jälle osa küünist kütad, pole hea õhu liikumine köetud ruumist külma ruumi, seal niiskus jäätub seintele.
No ma pole ka spets, et kedagi õpetada aga siuksed mõtted tulid.
2005 paiku nägin vahtu paekivi seinas, seespool. Väljast pilti pole. See oli suvilaks tehtud talus. Ilmselt talvel ei kasutatud.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Eh, jah, põrandaküte oleks ju tore.Oskab keegi selle torustiku maksumust ka öelda?
köetavaks osaks teeks ilmslet pool sellest, siis peaks nagu loogiliselt võttes soojaks ka saama selle?Mingist kunkust kuskil nurgas eriti huvitatud ei ole, kuna põhiliine tegevus käib siiski autode kallal, harva millegi väiksema juures.
vanad volvod, sekka mõni muu liikur...
Ostan vanu VOLVOSID! 200,700 ja 900 seeria, igas seisukorras 52 93 905
(Seda postitust muudeti viimati: 03-10-2015, 14:56 PM ja muutjaks oli olli.)
Toru ise ei maksa suurt midagi. PE-RT kõige odavam. 20mm torul soodusmüügi ajal hind alates 0.4 eur/m (480m rullil). PEX natuke kallim, aga ka natuke lihtsam paigaldada, omab mäluefekti. Kui peaks volt sisse tulema, siis natuke sooja anda ja taastab endise kuju. Umbkaudu 4-5 meetrit toru ruutmeetri kohta, teeb ruutmeetri hinna sinna 2 euro kanti. Vaja ka kollektorit. Maksimaalselt iga 100 meetri toru kohta (20-25m2) oma kontuur. Kollektorid 100-200 euro vahel vastavalt suurusele ja lisavidinatele. Olenevalt kütteseadmest võivad lisanduda pumbad, segusõlmed jms. Alla 100 euro vaevalt nendegagi hakkama saab. Samuti muutub oluliseks korralik põrandaalune soojustus. Alla 10cm ei ole kindlasti mõtet.
(Seda postitust muudeti viimati: 03-10-2015, 15:36 PM ja muutjaks oli Marko.)
Valamise ajaks on vaja AINULT TORU. Korgid antakse kaasa ja neid peab kasutama ka, kõik muu on hiljem kui katel paigas.
PS vaatasin eestpoolt 7x14 meetrit oli ja pool soojaks see teeb siis u 50 ruutu korda 2 eurot. Kui see sajaline kukalt kratsima paneb, ei ole mõtet ehitamisest unistada...
Kes on ehitanud, saavad juba aru. 