Kas Volvo 343 või ZAZ 968?
#1

Novot, minu kolmik Volvo 745, 940 & 945 on lõpuks kõik jõudnud igapäeva auto statusesse. Iluliistude ja muu tilulilu kõrval mida volvod veel vajavad on näpud hakanud sügelema taaskord tõsisema autonäppimise järele.
Lapsepõlvest on helged mälestused vanamehe nüüd aia ääres seisvatest liikuritest. Tagapingi kogemus oli nõnda hea, et tekis mõte esilagu üks neist maanteele tagasi tuua. 
Mille vahel valida, 1980.a Volvo 343 või 1981.a ZAZ-968?
Mõlemad on aia ääres vedelenud liiga kaua, kuid läksid sinna sõitvast peast.
zaz'i puhul märkasin, et põhi vajab täis taastust tõenäoliselt, tung tahab salongi minna. Ja noh on näha, et igast nõukogudemaa tihendid on ajale palju halvemini vastu pidanud kui volvo 343 omad. Muidu on auto "ilus".
Volvo 343'l on doonor olemas ja läks aia äärde kap remondi lõpus justenne kui uuem ja uhkem massin õuele saabus. Temal on põhi taastatud kunagi ja paistab veel täitsa asjalik. Moto kombinatsioon on tal nõme ja noh sapika õhkjahutus on ikka seksikas värk selle kõrval.

Muidugi sooviks, et mõlemad liikurid oleksid meentee kõlbulikud, kuid. Kuma enne ette võtta? Minu enda eelistus kaldub esialgu zaz'i suunas. zaz ja Volvo 700 on siia maailma tulnud samadel ideoloogilistel põhjustel, auto peab olema lihtsalt parandatav. Kaeks siis järgi, mis see nõukogude konstruktori praktiline tähendas. Janoh, volvo 343 pole ju päris volvo...
Liiati leidsin hiljuti, et Petserist ja Pihkvast on "kopikate" eest igast sapika jubinaid saada sületäite viisi!

Mis nüüd siis teha?
Vasta
#2

Sapikaid on lademes, aga näita hästisäilinud 343e... Cool

Kusjuures 343 evib ka tarbimisväärtust, sapik kuulub aga piinamisvahendite nimistusse. Masohhiste on aga palju... Toungue
Vasta
#3

kui 968 põhi (liiga) palju tähelepanu nõuab, on ehk mõistlik perekonnanõukogu panna ühel hetkel fakti ette, et sapakaid on kaks korda rohkem Smile
neid ujub veel kohati heas olukorras välja ning vahetavad omanikku mõne sajalise eest. Isiklikult arvan ma, et kümnekonna aasta pärast võib ka 968 olla omandanud ca 15a taguse muhu staatuse: on eriline aparaat, mille nõudlust on pakkumisest rohkem ning hinnanumbrid on ei ole päris kommiraha tasemel. Masinad ei jäta eestimaalasi külmaks, niiet "laheda hobika" / "head-turneri" kriteerium on juba praegu täidetud.

nn hinnalisemaks muutumine eeldab muidugi, et auto- ja kütuse maksustamised / hinnatasemed praegusega samale tasemele jäävad ning et me veel Euroopa viie rikkama rahva hulka saanud ei ole. St keskmine kodanik ei ole piisavalt rikas, et lubada endale praegu eksklusiivsemaid (= väärtuses viiekohalise summa poole kiskuvaid) "igamehe-hobiautosid".

soovitus: müü ("made in Belgium") punn-Volvo KKK härrastele maha ja keskendu sapaka(te)le Smile

lihtsalt minu tagasihoidlik kahesendine.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#4

Jah see on tõsilugu, et tegelikult need mõlemad masinad võtab kokku üldistavalt see, et veidra kallakuga "tuunijad" tükivad neid retsimise ihadele toetudes ette võtma. Seetõttu on kesk ja lääne euroopas 343 populaarne hobirallikas kuid korralikke oluliselt vähem.

Täpsustusena olgu ära mainitud, et sapika puhul on tegu 968 A mudeliga. Kui sapikas satub tänapäeval mulle pilti siis üldjuhul M mudel, A on temaga võrreldes ilus auto, rääkimata armatuurist. Meil on originaalis kohvibeez variant, käigukangi ots on merevaiku imitatsiooni valatud ornamendiga, lilleõis vms seal on. Olen elu jooksul kolme sellist mudelit näinud, üks oli onul ja teine sattus juhtumisi ette, kõiki ühendas see käigukangi nupp. Eitea kas see oli omanike enda aretus või kellelgi tooteranduses tõesti lasti siukse asjaga tegelda. A mudelil on siukseid väikseid detaile veel mis tõstab teda minusilmis koheselt kolhoosniku argipäeva meenutavast M'ist kõrgemale.

Ei saa öelda, et kumbki neist oleks lauskole auto. Sapikat niimoodi kahetooniliselt värvida tundub ainuõige mõte, eks omal ajal ei raatsitud värvi niipalju kulutada, arusaadav.
Ega valik kergemaks ei läinud. Variant on üks neist ajutiselt varju alla vedada, et peatada looduse täitmatut õgimise protsessi.

Vaadates seda pilti volvost siis tulevad külmajudinad peale, kui suur see uks on. Ma mäletan kui raske ta oli ja kui tihti (liiga) teda pidi hingedest remontima, sest raisk sõi hirmkiiresti hinge pesadele sisse.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#5

(11-11-2015, 14:17 PM)Ööbik Kirjutas:  ... käigukangi ots on merevaiku imitatsiooni valatud ornamendiga, lilleõis vms seal on. Olen elu jooksul kolme sellist mudelit näinud, üks oli onul ja teine sattus juhtumisi ette, kõiki ühendas see käigukangi nupp. Eitea kas see oli omanike enda aretus või kellelgi tooteranduses tõesti lasti siukse asjaga tegelda. ...

Selline käigukanginupp oli järelturu kraam, sarnaseid oli veel pisikese vanaautoga, mis liimist lahti tuli ja nupu kupli all kolisema hakkas Smile. Originaal oli pikk, peenike ja ebamugav.
Ühinen arvamusega, et 968A on seebikarpidest kõige mõistlikuma välimusega; M kannatab feisslifti tagajärgede all. Võib-olla olen ma noores eas tema kujundusega ära harjunud, aga mulle tundub ta Volvo 343-ga võrreldes suisa kena. Lõppude lõpuks on ta maha viksitud NSU 1200-lt, mis omakorda on maha viksitud Chevrolet Corvairilt, nii et sugupuud häbeneda pole vaja. DAF (mis omanikuvahetuse järel Volvoks nimetati) ei saa kuskilt maha viksitud olla Toungue.
Ksf! võsale vaidlen sel määral vastu, et korras sapikaga ei ole miski piin sõita, ma ei pea end kuskilt otsast masohhistiks ja olen ometi kümmekond aastat 968A-d pidanud. (Selle mootor sõitis muide 170 Mm, vajades ainult nukkvõlli tekstoliithammasratta vahetust iga 40-45 Mm tagant).
Teemaalgatajale valiku kohta arvan, et ZAZ taastamine peaks siin maal veel mõnda aega olema lihtsam, kuid see-eest odavam kui Volvo taastamine.
Vasta
#6

Kuidas muidu elu sapikate mootoriga on? Ma olen kuulnud suht õudsaid jutte(ala klapid tahavad seadistamist peale iga 500km läbimist) kuni selleni, et olid kestlikumad kui muud nõukogude rahvaautode mootorid. Meie oma tiksus ilusti seisma jätmiseni, kuid siduriga oli miski jant meil vahest, vanamehe sõnutsi kleepus midagi kinni tihti ja oli läbinisti jabur lahendus.
Vasta
#7

(11-11-2015, 15:08 PM)Ööbik Kirjutas:  Kuidas muidu elu sapikate mootoriga on? Ma olen kuulnud suht õudsaid jutte(ala klapid tahavad seadistamist peale iga 500km läbimist) kuni selleni, et olid kestlikumad kui muud nõukogude rahvaautode mootorid. Meie oma tiksus ilusti seisma jätmiseni, kuid siduriga oli miski jant meil vahest, vanamehe sõnutsi kleepus midagi kinni tihti ja oli läbinisti jabur lahendus.

Mina olen lähemalt (ja pikalt) kokku puutunud nelja eksemplariga ja esiteks tuleb muidugi öelda, et venelasel tulid mootorid tehasest nii nagu parasjagu juhtus, tõenäoliselt sõltus kvaliteet palju palgapäeva ja/või riigipühade ajalisest kaugusest. Ülalmainitud 170-tuhandene oli igatahes erandlik. Enamasti räägiti 100-tuhandesest ressursist.
Õhkjahutusega mootor peab purukuiv olema; niipea kui kuskilt õli lekkima hakkab, on silindrite jahutusribid sellega koos ja jahutus ***s. Ja mootor siis kah varsti. Kuivus sõltub ZAZ mootoritel tosinast asjast. Tõukurvarraste ümber käivate torude all on 8 kummitihendit, õli plokikaantest tagasivoolu torude all 2 ja õliradiaatori torude all veel 2. Need (eriti esimesed 10) peavad kõik olema korralikud, aga vene õlikindel kumm oli taas säärane nagu juhtus, nii et üht mootorit mina ei saanudki õli pidama.
Klappide reguleerimist iga 500 km järel küll vaja ei olnud, laisa inimesena võtsin selle ehk kord aastas (10-15 Mm järel) ette.
Siduri kleepumist ma ei mäleta, küll olin hädas selle hüdroajamiga (taas viletsad kummidetailid!). Võib-olla tuli kleepumine õlilekkest sidurikotta (1kõik, kas mootorist või käigukastist). Siduri survelaager on kulumaterjal (ei mingit veerelaagrit, ainult grafiittald), aga see kestab mitukümmend tuhat.
Ahjah, mootori kõige nõrgem osa on nukkvõlli otsas istuv tekstoliithammasratas, minu mitmekordne kogemus ütleb selle elueaks 40-45 Mm. Vahetamine on tehase juhendite järgi käies PITA, aga nõukogude inimene sai hulga lihtsamalt Wink Lohutada võib end sellega, et nukkvõlli seismajäämisel klapid kolvile pähe ei lajata.
Vasta
#8

(11-11-2015, 16:05 PM)olevtoom Kirjutas:  Õhkjahutusega mootor peab purukuiv olema; niipea kui kuskilt õli lekkima hakkab, on silindrite jahutusribid sellega koos ja jahutus ***s. Ja mootor siis kah varsti. Kuivus sõltub ZAZ mootoritel tosinast asjast.
tõe huvides lisan teemavälisena, et päris kõigile õhkjahutusmootoritele "mootor väljast õline = probleemid jahutusega"-reegel ei kehti. Õhkjahutusega VW-de puhul kehtib poolnaljaga reegel: "kui mootor on väljastpoolt kuiv, on mootoriõli ilmselt osa saanud". Ma saan seda oma '66 põrnikaga TÜVdel käies õlise mootori märkusele alatasa vastuseks öelda Smile

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#9

(11-11-2015, 16:05 PM)olevtoom Kirjutas:  
(11-11-2015, 15:08 PM)Ööbik Kirjutas:  muidu  kuulnud suht õudsaid jutte vanamehe sõnutsi  oli jabur

venelasel tulid mootorid tehasest nii nagu parasjagu juhtus, tõenäoliselt sõltus kvaliteet palju palgapäeva ja/või riigipühade ajalisest kaugusest.

Ütleks, suht pommikindel kone,sai sellisega vuratud hulk aastaid.Ainuke vbl.mis häiris just see jahutus,suvel kuuma ilmaga,keis ikka puuklots taha kapote vahele ja talviti see hull ahi küttis nii.et sula või ä,õnneks käisid aknad lahti 
Takka järgi on naljakas mõelda,milliste rehvidega sai sõidetud aasta läbi,oli siis talvel kiilakas,või soojal ajal kruusane,vahet polnud.Kiilakaga mudugi oli ka kiirus suht olematu,vahest tuli ka autu keset teed lihtsalt otseks lükata sõidu suunda  Smile Mulle see käula sobis,väga mahukas,just jalgade ruumi osas
Vasta
#10

(11-11-2015, 20:28 PM)Veskioja Kirjutas:  
(11-11-2015, 16:05 PM)olevtoom Kirjutas:  
(11-11-2015, 15:08 PM)Ööbik Kirjutas:  muidu  kuulnud suht õudsaid jutte vanamehe sõnutsi  oli jabur

venelasel tulid mootorid tehasest nii nagu parasjagu juhtus, tõenäoliselt sõltus kvaliteet palju palgapäeva ja/või riigipühade ajalisest kaugusest.

Ütleks, suht pommikindel kone,sai sellisega vuratud hulk aastaid.Ainuke vbl.mis häiris just see jahutus,suvel kuuma ilmaga,keis ikka puuklots taha kapote vahele ja talviti see hull ahi küttis nii.et sula või ä,õnneks käisid aknad lahti 
Takka järgi on naljakas mõelda,milliste rehvidega sai sõidetud aasta läbi,oli siis talvel kiilakas,või soojal ajal kruusane,vahet polnud.Kiilakaga mudugi oli ka kiirus suht olematu,vahest tuli ka autu keset teed lihtsalt otseks lükata sõidu suunda  Smile Mulle see käula  sobis,väga mahukas,just jalgade ruumi osas

Äkki rikkun teemat aga kui soov sapikat elustada siis arvan, et mul pakkuda väga palju uusi osasid.
Uus mootori plokk koos vända jne. (30hj.) uued kolvid, uued silindrid, kõik uued tihendid (kogu mootori komplekt) ja palju silla juppe (uus esisild, Uued taga õõtsad, lisaks veel uued kummi detaild)  ja ka plekke ZAZ 966 jaoks. ( eimesed tiivad, lanzeronid, taga põll, Vist oli ka esipõll, taga luuk, uued lingid, tagumine põll jne).
Juppe on palju ja ka hinnada oskan küsida ka kõigi juppide eest, eriti nende esisilla kummi detailide eest mida kellegil pole pakkuda (3 erinevat otsa erinevate kõrgustega).
Esimese tulede elemente on, lisaks 966 iluvõre, iluvõre kabariit tuled, kollaseid suunatulesid tiiva ja esipõlle peale käivaid,  tagatulesid jne.
Vabandan väga kui rikkusin teemat.
Vasta
#11

(11-11-2015, 15:08 PM)Ööbik Kirjutas:  Kuidas muidu elu sapikate mootoriga on? Ma olen kuulnud suht õudsaid jutte(ala klapid tahavad seadistamist peale iga 500km läbimist) kuni selleni, et olid kestlikumad kui muud nõukogude rahvaautode mootorid. Meie oma tiksus ilusti seisma jätmiseni, kuid siduriga oli miski jant meil vahest, vanamehe sõnutsi kleepus midagi kinni tihti ja oli läbinisti jabur lahendus.

Ära ole allaandja, võta ikka Volvo.

Sapakaid on tehtud ja tehakse edaspidi. Korralikku Kombain-Volvot kas Eestis üldse leidub? Viimane, mida nähtud, oli vist "Ly on libu". Igal juhul on Volvo erilisem  ja ägedam. 

Mitte, et mul Sapakate vastu midagi oleks. Oli ju endalgi esimeseks masinaks just 968A, teatav nostalgia selles suhtes siiani.
Vasta
#12

Mäletan aastakümnete tagant nende "kombainikastide" remontimist, vahetevahel sai ka vaakumit elimineeritud ja korralikust automaatkastist sai rollerikast ilma kickdownita, põhjuseks loomulikult kunde rahapuudus  Sad
Kas konkreetne isend on variaatoriga?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Rootsis hüütakse neid Volvosid Rem-Johan, ehk siis rihmajuhaniteks
Kui mulle säärane valik pakutaks, siis ma alustaks sapikast ja siis vaataks kas volvot üldse viitsiks taastada, sest tegelikult liigub neid ikka kövasti veel, küll mitte eestis vöibolla. 

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#14

Variaator-Vulvasid ei liigu enam ka Euroopas palju! Ja vähegi kobedamad on juba ka hinda läinud nagu ka muud rihmvariaatoriga imeelukad Hollandist. 1900 uut rubla tuhandete kiltide kaugusel on sama, mis 3K siin kohapeal. Ehk need esimese põlve väikevolvod on juba kallid ja suisa Historic ralliautod. See aga ongi vana 3-ukselise RWD auto tohutu "eelis" - sinna saab panna rahumeeli väha kabedama Volvo katla, mõnusa tagasilla ja ka välimust muuta näiteks ideeauto 363CS sarnaseks.  Sapaks aga jääb igavesti sapakaks...
Vasta
#15

ma sain nüüd kah teada, et 300-Volvod on RWD. Varuratas kapoti all on väikeauto-klassikule päris kohane:
[Pilt: 1978_Volvo_343_DL_Engine_1.jpg]

mis imeloom see Variomatic on ja miks ta hea on? Asukohast tulenevalt kaalujaotus, aga kas ongi sellised avatud ja määrimata liikuvad osad kõhu all:
[Pilt: 1978_Volvo_343_DL_Transmission_1.jpg]
liikuv pilt: https://youtu.be/2NeyoNdsHTI

kas kõik 300-automaadid ongi sellised Variomaticud? Ilmselt neid kõhualuseid rihmu autovaruosapoes päris riiulikaubana ei ole Toungue
kas manuaalid on sellised "igamehe-porsche" moodi transaxled:
[Pilt: Chassi%20360.jpg]

see punn-Volvo muutus nüüd ühtäkki mu silmis kümme korda huvitavamaks, kui seni oli.
poolnaljaga võib enne 340 KKK-härrastele (kes sellest hoolivat ei paista) pakkumist sellist imelooma hoopis mulle pakkuda Smile
(mobile.de kohaselt kataloogihinnad siiski miljonites ei ole - nt 340 pakutakse hetkel 15tk, hinnad algavad kolmekohalistest ja Ply viidatu on hinna mõttes üpris keskel. Piltidelt paistavad kõik pakutavad kulgurid vana väikeklassi sõiduki kohta pealtpoolt päris viisakad)

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#16

Omaaegne rats oli 3XX originaalrihmade asendamine mäletamist mööda sapika generaatoririhmaga. Ega ta siis ei sõitnud küll...

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#17

Kes neid kiilrihmasid ikka õlitab Big Grin
Sel autol on huvitav omadus - tagurpidi liigub nii kiiresti, kuipalju julgust (lollust) on, käigukastis on edasi ja tagasi sama ülekanne ja siis toimetab variaator.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#18

eks ma käisin päris mitu korda taverallil I seerija 343ga (ehk siis päris esimesega, mida tehti ca 1,5a ja minu oma peaks olema ainus selline eestis) ehk "ly on libu" masinaga, praegu on see uue omaniku käes ja ootab uut elu
väga sürr auto on variaator 343, super mugav kehval teel, üli töökindel ja üldse on sõiduomadused ehmatavalt head ja üldiselt on 300jane volvo ilmselgelt alahinnatud auto
Vasta
#19

360 volvo oli mu vanaisal esimene lääne auto. Niipalju kui jutte olen kuulanud siis 2.0 mootoril oli igavene õudusunenägu karburaator mis nõudis hulga reguleerimist ning kui juba 90 asemel vähe kiiremini sõitsid tõusis küttekulu meeletult. Mina mäletan kõige rohkem selle armatuuri kuna 5 aastaselt sülest väga kõrgemale ei näe. Selle pilli väga head mugavust meenutavad paljud suguvõsas. Kui omal oleks võimalust võtaks isegi mõne ligi.
Vasta
#20

340/360 on ulmehea juhitavusega jäisel teel. A seda pole kusagil öeldud, et KKK kunagi mõnda ei oma - lihtsalt asi peab tulema kätte kataloogihinnaga ja olema soovitavalt vileuus Wink Elik mingit roima ehitama väga ei kipu küll.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne