[PlyVal64]

Seaduseloojatel jooksis vist juhe kokku..

Mitte ei jooksnud kokku, vaid ei Eesti ega Euroopa ja ka kunagistel teeliikluskonventsiooni koostajatel ei ole kõige vähemat aimu ei füüsikast ega loogikast! Just see pool ,mis puudutab masse ja mõõtmeid juhtimisõiguse seisukohalt! Ja just sele pärast EI OLE USA selle lollkonventsiooniga siiani ühinenud ja Venemaa venitas ka igaviku. Ameerikalsed hammustasid kohe läbi idiootsuse ja nemad saavad praegu vedada meie mõistes B-kati lubadega igasuguseid haagiseid, sõita oma tarbeks 3500+ väikekrusadega ja ka ülisuurte RVdega ehk BUSSIDEGA! USAs on juhtimisõigustes füüsikale põhinev loogika, pedeeuroopas aga lausidiootsus. 

Kõige debiilsem peale Sinu toodu on ka see kood 96: no fakk, MIS ASI see on? 4250 kilo (näiteks 3500 kg suur kaubabuss + respo junn sabas) on igal juhul ka täna juhtimisõiguse saanul lubatud ja seda nii, et 750 kilo on PIDURITETA ehk autorongi dünaamiline kaal on hoopis teine, kui näiteks 3250 kg maastur + piduritega 1000 kg O2 haagis! Kumb kooslus on OHUTUM ja kergem juhtida??? Ma tahaks vaadata selle asja välja mõtleja täiesti tühja peakolu sisse... See, et Eesti parlament koosneb 90% ulatuses viiamsed 25 aastat debiilikutest, kellele poel mõtet füüsikast ja loogikast rääkida, on niigi teada, Aga tegelikult on sama loll ka kogu Maanteeamet, "ARK" ja mentla. 

Ainsad numbrid, mis mõnikord HARVA teatud loogikat omavad, on autotehaste pandavad lubatud massid. Aga needki on kohati idiootsed ja arusaamatud. JA siis lisandub KOHE kogu sellele haagiseteemale haakeseadme paigaldus... Tänaste sitajunnide juudipleki külge polditakse kellapoltidega asjad, mis peaks siis kõnealuseid dünaamilisi kaalusid taluma! Passides mõnikord ulmenumbrid a'la 2 tonni jne???Ja siis vaatad mõnda vanakest, nagu mu kvadro, kus konks on jämedate karpidega poolraamide sees ja jõhkralt kinni polditud, ise jämedast paksuseinalisest torust. Lubatud piduritega O2 1350 kg??? 
Kes teab see teab aga näiteks Audide konksud on ikka tõsised rauast jupid vs moodsate autode kõige tüüpilisem plekitükikestest asi. Vaatad, et toru on jube jäme aga kinnitused...  Endisaegseid Saabide, Volvode ja Audide konksusüsteeme pidid jõuga maast lahti venitama, moodsad on nagu naisterahva teatriridiküll... 
Sii naga ongi see kohatine ja isegi "äraspidine" loogika: mahlapakiga kvadro katla enda jõudlus ongi just nii väike, et see 1350 kg on paras liiklusohutuseks. Aga miskise V8-katlaga S4 sabas võiks see kombo tuimalt ka 3,5 tonni vedada  Ja uutel käuladel, kus (diisel)katlad on ikka päris võimsad ning saaksid lõdvalt päris suurte koormatega hakkama, kered ja haakeseadme kinnitused nii sitad, et tehased ei lubagi normaalseid kaalusid. 

C5e konks on ka juba natuke "Lahjem", kui see, mis mul auto küljes. Too on ikka päris tõsisest rauast asi ja tõmbele-survele reageerivad "tallad" on pildiltki näha + see, et on karpidega poolraamide sees:

[viplala]

Minu meelest on haagiste süsteemis kõige debiilsem seadus C kati puhul, kus sa olles tulnud B kati roolist, tohid sõiduautoga vedada nii O1 kui ka O2 haagist, siis C kati puhul lubatakse sul istuda näiteks 30 tonnise ja 12 meetrise veoka rooli aga järgi tohid endale riputada ainult 750 kilose O1 kerghaagise. Seaduseloojatel jooksis vist juhe kokku, et ei osanud kuidagi paremini tõmmata piiri C ja CE kati vahele, sest kuidas muidu mõista sellist debiilsust, kus B kati lubade olemasolul, ei tohi sa C kati rooli istudes enam O2 haagist vedada.

Ning kuidas peaks seadus siis olema, et mitte debiilne olla?

B-lubadelt siiski 30-tonnise peale kohe ei pääse. Enne tuleb C1 kaks aastat sõita, mis on piiratud N2 ehk 7,5 t.

Paluks näidet reaalelust N3 krusa ja O2 haagise kooslusest. Teoorias on need olemas, kas keegi on näinud ka?

 B kati pealt saab otse 30 tonnise peale kui C ära teha. C1 ei puutu asjasse. 

Küsimus ei ole kas N3 krusale O2 haagis taha panna või mitte, minu point on selles, et kui ma B katiga võin vedada O2 haagist, siis istudes C kati rooli, ei tohi ma seda enam mitte ja siinkohal peaks meelde tuletama, et ka üle 3500 kg täismassiga Ram on C kat, seega ei puutu veokad üldse asjasse.

[kaarelsi]

Käisin siin kevadel koolis ja uurisin ka seda suurte ja väikeste kärude värki. Õpetati, ket B-kategooriaga võid vedada autorongi, mille mass on kuni 3,5t. Kui sa sõidad aga pidevalt 3,5 tonnise autoga ringi ja tahad kerghaagist vedada, siis teed väikse eksami ja võidki sõita 3500+750 kg =4250kg rongiga. Sinnamaale arvutatakse ainult passisolevate täismassidega. Kui sul on aga BE load, siis võid vedada 3,5t+3,5t =7t autorongi. Kui nt auto passis on kirjas, et võid vedada piduritega haagist, mille mass on 1500 kg, siis võid vedada muuhulga ka haagist, mille tühimass on 1000 kg ja täismass 2000 kg tingimusel, et reaalne kaal on kuni 500 kg. 
 Teoritiseerisin õpetajatega kärude teemal ja jutust tuli välja, et suurtele masinatele on mõtetu neid pisikesi O1 ja O2 käkke sappa haakida, sest neid lihtsalt ei näe tahavaatepeeglist. Näide kasvõi nendest Cargobusi haagistest, mis suurte busside sabas lipendavad. Seal ei tea kunagi, millal see on otsustanud lahkuda nii, et juht ei teagi. Vähemasti nii naised saunas arvasid.

[v6sa]

Khm, kehvasti kuulasid.

4250 kiloni täismasside summat tõsta lubav kood-96 kehtib siiski O2 ehk piduritega haagisele. O1 ehk kerghaagist (mis võib olla ka piduritega varustatud) võib tõmmata pelga B-katiga.

O1 ja O2 haagiste vedamise mõttekus veoautoga sõltub haagisest ja eesmärgist. Erihaagised võivad olla asjakohased, suvaline pisike kerghaagis on aga lihtsalt peavalu juhile.

[Sm.Autojuht]

Minule see konna teema ei anna unerahu.Kunagi ehitasin omalegi sellise et võistlus autot vedada.Sain pasunasse pärnukandi pollaritelt.Telikul polnud reg. dokumente ja autol puudus kindlustus ja nr.(krossi auto).Aastaid kümme tagasi ei registreeritutki telikuid.Kuna ma ka pole näinud kuskil maal piduritega telikut siis mis ime väel nende kääbikutega busse taritakse,jääb mõistmetuks.Pole ka aega olnud seadust kaeda.