[viplala]

Ma olen täiesti nõus, et mingite teatud palga-, maja soojapidavus-, mugavustasemete juures tasub elektriga kütta, kuid kui garaaž või tootmishoone on suur ja külm, siis ei tasu see tegevus mitte kuidagi ära. Võtame näiteks sellesama eespool toodud 45 ruumi puid. Kui sama ruumi hakata kütma elektriga, tekivad kindlasti oma 7000+- eurised käärid vahele, elektri kahjuks. Et teenida tagasihoidliku firmana 7000+- euri, oletame, et 20 eurise tunnitasu juures, peab üks tööline selle nimel tegema kliendile tööd min 4-5 kuud. Kaks, kolm kuud elektri eest maksmiseks ja ülejäänud aja enda palga välja teenimiseks nii, et firma jookseks lõppsummaga nulli. Üldiselt ei ole selline teguviis eriti edasiviiv jõud ühe tagasihoidliku firma jaoks. 
 

[honkomees]

Õhksoojuspump tarbib vähe meie pehmes talves. Ca 100 m2 maja 2 korrus 2 tuba kütteta (saab trepi kaudu õhksoojuspumbast osa), all 2 tuba, ja muud ruumid. ... Kui nüüd maha arvata muu tarbimine, mis võib olla ca 400-500 kW/h, siis ülejäänu peaks olema õhksoojuspumba oma. Pole ju kallis, arvestades vana maja tuulepidamatust nii seinte akende kui uste kaudu. ... Varasema 20-25 ruumi puude ja mingi osa briketi (pliidile) asemel 8-10 ruumi puid. ... Pump annab kindlustunde kodunt minnes päevaks või kaheks nädalaks, et saabudes ei võta vastu jääkelder ja vesi klosetis on ikka vedelas olekus. 

Eks ta ole suhteline. Mul 100-aastane maja, suuremad remondid-soojustamised finantsnõrkuse tõttu tegemata. Üks nurk eriti hõre, seal lõhkes toas Vabadusõja ajal suurtükimürsk ja raputas palgid paigast. Ühekorruseline, üldpinda ca 170 ruutu, neist ühte ca 50 ruudust tuba hoian vaid plussis, koridor-sahver (kokku kuni 20 ruutu) ka kütteta (sahvris elektriradikas miinuste ärahoidmiseks suurte külmade ajal). 
S.t et igapäevaselt kütan 100 ruudust pinda. Kulutatud puude hulka ei oska arvata, jupikaupa neid tehtud saab ja eri kuuridesse riita laotud, aga arvatavasti ikka ka mingi 25 rummi läheb aastas. Aga see selline tegevus, et kui poleks maal midagi teha, siis ei näe elul mõtet.
Kuni eelmise aastani oli elektrikulu ca 100 kW/h (sh koerakuudi el. põrandaküte ja pärast pikemaid äraolekuid elektripuhuriga kõige väiksema toa kiired üleskütmised) ehk kokku tosin eurorubla, millest ka kahju. Eelmisel aastal tegin kööginurka siis ühildatud sansõlme ja seoses sellega tõin vee tuppa. Elektrilise põrandaküttega ja boileriga kasvasid kulud hoobilt ca 300 kW/h (40€) . Kui nüüd Aavu näitudest lähtuda siis keskelläbi peaks õhksoojuspumbaga kulutama kuus 100-120€ praeguste hindade juures. St 1/7 palgast ainuüksi maja küttele, aga töölkäimiseks on veel vaja autokütet ka ehk veel 2 korda niipalju (tänaste odavate hindade juures) ja 3/7 ehk pea pool palgast ongi läinud. Aga soojuspumba iga pole teab mis pikk, ahi kestab oma 50 aastat enne kui tuleb uut väljaminekut tegema hakata.
Õhksoojuspumpa olen kaalunud küll aga peamiselt suveks, kuna maja on suvel niiske ja riided lähevad hallitama siis oli mõte kasutada kuivatina ja talvel tõesti pikemata äraolekute puhuks. 
Kahjuks on selgunud vestlustest asjatundjatega, et pole olemas sellist õhksoojuspumpa, mida saaks seadistada nt +5 või +8 kraadi peale ja sellisena ka töötaks. Aga kütta tühja maja vähemalt 18 kraadini, milleks?

[ahtos]

Kehvad asjatundjad sul on nn suvilapumbad ja need hakkavad pluss5 pihta.

[MeelisV]

Teoorias küll
Aga praktikas....

[nootsii]

toschiba pump hoidis +8 selles toas kus asus ja +5 kõrvaltoas kui uks lahti hõredas palkmajas.

[maisalup]

mingised siemens ja mitshubishi pumbad hakkasid ka +6 pihta kui ma ei eksi, just uurisin seda õhksoojuse värki kuna väike huvi asja vastu omal, aga need pole just odavaimad firmad turul. odavatel hakkab temperatuud seal +14 kandist pihta

[ahtos]

Tulebki võtta kõikide lisadega,siis töötab ka külmal talvel probleemivabalt.Mul mitsu soojendab talvel ja jahutab suvel,kui üle 20 kraadi külma teen tule ahju.Uutel kasutegur juba 5ligi mu vanakesel 4,5.

[MeelisV]

aga kui kaua nad seda madalat temperatuuri suudavad hoida ?
reaalne kogemus kogu talve jooksul kellegil s.t. igasuguse välistemperatuuri ja sademete olemasolul ?
alles hiljuti oli neil probleem selliste ruumitemperatuuridega välisosa sulatuse tegemisel.

[honkomees]

Teoorias küll
Aga praktikas....

Nii ongi, töö juures garaažilaadses asjas selline +8 kraadine sees aga ei toimi, jäätub ära kui paned alla  
 18

[ahtos]

Meie kliimas jäätuvadki need millel pole neid lisa soojendusi.On nn arktika millel on välisosal lisa soojendus kaablid.Mul tuttav nöögib iga talv selle jäätumisega.Tal lõpetab sooja andmise juba miinus 25 juures,aga siis juba niikuinii kasutegur nii vilets,et pole mõtet tööle pannagi.Ma korra proovisin alla 30miinuse ja tuli sooja küll.Mul soojendab ja jahutab 18-36 kraadi vahel,aga vahel pikemalt ära olles oleks küll vaja,et lihtsalt hoiaks lihtsalt plusssis elamist.

[honkomees]

Meie kliimas jäätuvadki need millel pole neid lisa soojendusi.On nn arktika millel on välisosal lisa soojendus kaablid...

Hooldusfirma kutsusime välja kui ära jäätus, need soojendasid puhuriga ruumi üles ja panid 18 kraadiga tööle ning ütlesid, et see vaevalt plussis võimalus ei toimi praktikas miinuskraadidega. Reaalselt toimis kusagil kuni -10 juures, krõbedama külmaga jäätus ära ja lülitus välja.
noh, kui panna see üle 18 kraadi peale, siis ei jäätu ja veel 2 tükki, kus polegi seda alla 17 kraadi võimalust, need ka ei jäätu. Ausalt öeldes ei saa risti ette lüüa, et neil on välisosal lisasoojendus, kuid arvan, et siiski on meil sellega arvestatud hoonet projekteerides. 

[MeelisV]

siin on kaks eraldi teemat

üks on nn. põhjasulatus kaabel ja see on selleks, et sulatusprotsessis radikalt alla valgunud vesi ka põhjavannist välja jõuaks minna enne kui ära külmub ja augud ära ummistab ja siis .... seda siis kõik välisseadmes
mõnel seadmel seda kaablit enam pole sest põhjaplekk on kärbitud kujuga ja enam otse radika alla ei ulatu ehk kogu vesi valgub kohe maha

teine teema on radika enda härmatumine ja külmumine kuna sulatuseks ei ole piisavalt soojusenergiat ruumist võtta.
see on just nende +8...+10c seadmete häda
miks? sest meil on külm, niiske ja sademed härmatumine on suur ja sügav, sulatus protsess aga nõrk ja liiga kiire.
iga korraga jääb natuke defitsiiti ja ....

need +8...+10 seadmed on mõeldud kasutamaks kesk Euroopas ehk kuni 0-ni
miinusega läheb asi hapuks.

paljud soojapumbad ei käivitu nt. alla oma miinimum temperatuuri mida puldil seda saab (17...18) sest muidu puudub sulatuseks piisav energia.

ja ikkagi soojuspump paigaldatuna mujale kui kuiv puhas ruum on ikkagi jama
paljudel on seadmed pandud kodus kööki ja kuigi ei tundu midagi erilist on siiski õhk rasvane
on hooneid ja ruume kus on väga suur inimeste liikumine vms. ja seega eriti suur kogus tolmu mis muidu jääb märkamatuks aga see masin korjab selle agaralt ülesse.
rääkimata siis igasugustest tootmis ja töörumidest kus leidub eriti peenikest tolnu ja tahma = jälle jama

ehk seadmed ummistuvad, kaotavad oma kasuteguris, õhukoguses
ventilaatorid määrduvad ja lähevad tasakaalust välja, puksid kuluvad
liigseks hoolduseks pole aga seadmed mõeldud, iga avamine on samm seadme surmale lähemale
lõpuks on kruvi augud suured, seade nagiseb jms.

[PlyVal64]

Et teenida tagasihoidliku firmana 7000+- euri, oletame, et 20 eurise tunnitasu juures, peab üks tööline selle nimel tegema kliendile tööd min 4-5 kuud. Kaks, kolm kuud elektri eest maksmiseks ja ülejäänud aja enda palga välja teenimiseks nii, et firma jookseks lõppsummaga nulli. Üldiselt ei ole selline teguviis eriti edasiviiv jõud ühe tagasihoidliku firma jaoks. 

Seda ütlesin nii 10 kui 20 aastat tagasi: see on meie "õnnetus", et suvaline hamburgeriputka vanas Euroopas suurlinnas või tanklas omab suuremat rahalist käivet, kui Eesti "edukas" ettevõte!  Ja teine asi majandamise ja majanduse poolt: KÄIVE on ainus näitaja, mis annab võimalused. Kasum ja ka palgad saavab tulla alles peale seda... KA sedaei taha miskipärast Eesti "proovireisijad" kuidagi mõista. JA ka seda, et karta ei tule mitte suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid. Ning väike sisstulek ehk väike käive on OTSESES seoses eelkõige äriruumide korrasoleku, üldise heakorra, klienditeeninduse ruumi moodsuse-mugavuse ja ka küttesüsteemiga! 
Täpselt samamoodi, nagu me "automaatselt" valime uued ja ilusad poed asjade soetamiseks, vaime me ka äripartneriteks ja allhankijateks pigem uued/ilusad/puhtad ettevõtted ja "viimases hädas" VÕI räigelt hinda alla tampides siis need "mahajääjad". Ja ei teki ka rahalist käivet, kuigi tööd rügad lolli moodi ja ajad muudkui 45-ruumi kaupa puid ahju. 
Isegi meie siinse foorumi ühes peateemas-hobis: no Mees võib olla kuitahes kuldsete kätega, aga kui kompressorMersu restaureerimsieks on muldpõrandaga onn, siis sinna seda ei viida! Oskajaid leiab veel ja anno 2016 on olulisim RUUMIDE ja TÖÖVAHENDITE esmamulje! 

Eramaja väljanägemine ja kütmine on aga hoopis teine teema...

[ahtos]

Tolmu korjab nagu Lux tolmuimeja aga selleks ongi 4 filtrit mida tuleb puhastada.Mul vahetati õli ka karteris peale viiendat tööaastat.

[r.i.h.o]

Sain oma väikse garaazi kamin-ahju modifitseeritud ja esimene proovi kütmine oli palju lubav. Natuke vähem kui 40 minutiga tõusis temperatuur 7 kraadilt 18 kraadini. Kõhutunne ütleb, et sai parem kui varem oli.  Muidugi kütteks ka kasutasin praegu purukuivi ja võrdlemisi peeneid klotse, seega tuli oli suht valus. Torudeks kasutasin 60mm läbimõõduga ja 3 mm seinapaksusega keevitatud toru. Loodan, et väga kiiresti ainult läbi ei põle see materjal. 
Praegu mõtlen, et kas tuleks ühelt poolt toru otsad pikendad põrandani, kus on kõige külmem õhk. Siis peaks tekkima olukord kus toru otstes on õhk erineva temperatuuriga ja õhk ise vabatahtlikult hakkab torudest läbi vuhisema ilma, et teda elektrimootoriga tagant peaks sundima.

kamin alguses
   
ja kamin pärast 
   
ning nüüd on mul moodne, neoon valgustusega ahi
   
 

[Veskioja]

Kui torud kaldega,siis hakkab tööle,muidu mitte,mul see 350L.tünn uhab ikka veel,kandilist enam ei kasuta,aga on töö korras.Hea ahi sai,legeeritud plekist,kahju aint,et torud said tavalised  

[hundu77]

kodu: 100 m2 kaks korrust, vesipõrandaküte

Starleveli tennkatel 9kw, kahesüsteemne küte - 1. ringis soevesi 2. ring põrand 
Toas sooja 23-25 kraadi - ei ole dressipüksi inimene. maja - aeroci 375 plokk seinad, paneellaed.Vent pidev ja normidega kooskõlas.
Aastane elektrikulu 22000-25000kw. (kogu majapidamise el kokku ka. el küpsetusahi, mida naine kasutab sihtotstarbepäraselt)

Minu arvates ülimalt odav lahendus, ise ei pea midagi tegema ja kui maksangi natuke rohkem kui pumbamehed - mis siis! 10 aastat töötanud süsteemi uuendamine maksab kõik kokku 250 euri - palju Teil Pumbamehed?

Garaaz: 100 m2 vana tellistest autobaasi töökoda, algselt soojustamata puitlaega, sädemete ja muu lahtisetulega seonduvaga turvalisuse huvides paigaldasin lakke 25mm vooliumiga klaasvilla.
kütteallikaks soetasin vanaõlipõleti õhkkütteahju, jändamist on aga käed otsas.

http://www.remonditehnika.ee/e-pood/oliahjud/44

õli saan sõpradelt ja naabritelt, kui vajadus siis saab ka osta 0,1-0,2 s/l. Kulu 2-4 l/h sõltuvalt kuidas põrutad. Tunniga toas +5 lt +10ks, paari kolme tunniga +17. 

Üldiselt mida vähem tahad jooksvalt maksta, seda rohkem pead investima. Suurema silmaringiga tehtud arvutusi piisavalt, et aru saada 10 aasta lõikes tuleb kõigil üks sooja hind, olgu see Soojapumbad, ahjud või elekter otse. 
Ainuke millest näeks kasu oleks ventilatsioonisoojuspump: tuleb tellida UKst seal üks versioon 3x odavam meil pakututest ja töötab.
Teeks sooja vett.

Edu vaidlemisel.

[tanel.]

Tegin kah õlipõleti garaaži jaoks. Esimeste katsetustega sain kulu 1liiter tunnis, aga siis tõmbas metalli punaseks kah. Vaiksemalt tiksuma panna siis nõks üle poole liitri tunni kohta. Nädalavahetuseks lubab üle -10, eks siis paistab kui kiiresti 40m2 putka soojaks saab.

[viplala]

Mõnikord on mõttekam ehitada võimsam küttekolle, kui hakata hoonet soojustama

[rehepapp]

Täpselt. Võimsust on vaja
Minu katsetus. Ruum ca 1000M3

Seinad uksed veel tihendamata, aga paari tunniga saab 5-7 kraadi kuiva mönusat õhku sisse.
Pelleti kulu katsetusjärgus ca 8-10L/h

Hääd ideed ikka teretulnud.

https://www.youtube.com/watch?v=hgEgqVwb5YI