Päike, tuul ja vesi - need me sõbrad kolmekesi

Siinkohal oleks paslik lisada, et kuuldavasti on mõnedes avangardsetes riikides juba "päikese erikasutusload" ja muu taoline atribuutika(vihmavee kasutamise keelamine, metsaandide tasuta kogumine ja ilmselt nii edasi) kasutusele võetud. Loodame, et meie vaimuhiiglased midagi seesugust seadustama ei torma, et ikka eesrinnas olla ja keegi kuskilt sealt ülevaltpoolt neid kõrva tagant ikka sügaks mõnikord.
Hispaania on eriti huvitav näide ses osas.
I vaatus.
II vaatus veel vandenõuteooriana.
II vaatus.(välismaa keeles)
Vasta

12V hõõrujatele Aliexpressis hea hinnaga inverter müügil:
http://www.aliexpress.com/store/product/...1503694300
Purkla ärkas tänase kahvatu ja madala päikesega siiski üles ja saavutas pinnatemperatuuri +47...48*C ning tuppa suunduv luft oli +40*C. Ootan kevadet.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

(24-12-2015, 19:01 PM)Basilio Kirjutas:  Purkla ärkas tänase kahvatu ja madala päikesega siiski üles ja saavutas pinnatemperatuuri +47...48C* ning tuppa suunduv luft oli +40C*. Ootan kevadet.

Tere!

Mis olid südasuvised max temperatuuri purklal?
Vasta

(24-12-2015, 19:30 PM)alx000 Kirjutas:  Tere!

Mis olid südasuvised max temperatuuri purklal?
Vastus on kaks lehekülge eepool, postitus #1,230
Maks pinnatemperatuuri ei mäleta, pakun et 90*C kanti, kuna kütteõhk oli 80*C ja seda augustis, mitte jaanipäeva paiku. Jaanipäeval käib päike nii kõrgelt, et efektiivsus püstloodis paneelil langeb ja temperatuur ikka 10-20 kraadi madalam.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Purkla tuleb installeerida päeva(sihvka)lille külge. Küll ta siis alati õiges suunas vaatab
Vasta

Kuna olen välismaise kauba tellimisega ainult aliexpressiga kokku puutunud, siis küsiks siinkohal nõu kustkoihast saaks osta 5w päikesepaneeli nii, et see max 2 nädalaga kohal oleks mul. Eesti müüjatel valik olematu ja kui on siis küsivad kaks välismaa hinda.

Ette tänades
Vasta

Otsi Saksast, ntx:
http://www.ebay.com/itm/Solar-Panel-Sola...h1-XXlxXLQ
Mida väiksem paneel, seda kahjulikum ost võimsuse-hinna suhtelt. Aga muidu olen sellelt "isooelt" kaks 100W paneeli ostnud ja igati OK, DHL-iga saatis. Väikese saadab võib olla tavapostiga, seda on lihtsam pakkida, aga postikulu küsib ikka saadan täie eest.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

(28-12-2015, 02:02 AM)Basilio Kirjutas:  Aga muidu olen sellelt "isooelt" kaks 100W paneeli ostnud ja igati OK, DHL-iga saatis. Väikese saadab võib olla tavapostiga, seda on lihtsam pakkida, aga postikulu küsib ikka saadan täie eest.
Sa meil spets: mida arvata sellesinase müüja pakutavatest valmis"kohvritest" a'la 100-vatine. Akusid on kordi raskem tassida, kui kerge kohvriga näiteks mereäärde jahi akut või tigumaja akut laadima minna. No ja talveks tuppa peitu ehk statsionaarne paneel katusel polegi äkki alternatiiv. Lisaks on mul tekkinud tohutu hunnik erinevaid akusid, mida laadida: suured rekka akud, paadiakud, käivitusakud jne ning "võrku" ju erinevaid panna ei tohi, seega tuleb ikkagi igaühte eraldi laadida. 

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Akusi võib "võrku" ühendada küll. Ainus küsimus on, et kuidas. Kui "võrgu" pinge sobib akude säilituspingega, siis võib neid seal olla niipalju kui jaksad kokku kanda. Säilituspinge on kas aku peal või akuga kaasas olnud paberil või tehase kodulehel kirjas. Ei tasu laadimispingega sassi ajada. Need erinevad asjad ja säilitamiseks viimane ei sobi.
Jada ühenduses on oluline, et akud oleksid ühesugused. Rööpühenduses pole erilist vahet. Kaablid peavad olema head aga seda ka juhul kui kasutada sama akupanka suure voolu jaoks.
Kui nüüd lisada laetud seltskonnale mõni täiesti tühi aku, siis võib juhtuda, et midagi läheb kärsama ja võiks siiski eraldi laadida. See siis juhul kui kaablid välja ei vea või aku ei taha kogu akupanga energiat korraga vastu võtta.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

(28-12-2015, 22:55 PM)karvik Kirjutas:  Akusi võib "võrku" ühendada küll. Ainus küsimus on, et kuidas. Kui "võrgu" pinge sobib akude säilituspingega, siis võib neid seal olla niipalju kui jaksad kokku kanda. Säilituspinge on kas aku peal või akuga kaasas olnud paberil või tehase kodulehel kirjas. Ei tasu laadimispingega sassi ajada. Need erinevad asjad ja säilitamiseks viimane ei sobi.
Jada ühenduses on oluline, et akud oleksid ühesugused. Rööpühenduses pole erilist vahet. Kaablid peavad olema head aga seda ka juhul kui kasutada sama akupanka suure voolu jaoks.
Kui nüüd lisada laetud seltskonnale mõni täiesti tühi aku, siis võib juhtuda, et midagi läheb kärsama ja võiks siiski eraldi laadida. See siis juhul kui kaablid välja ei vea või aku ei taha kogu akupanga energiat korraga vastu võtta.
OK. Kuid siiski on meil ka jahtide peal see häda, kui akud on erinevad , siis "kehvem" tapab ka teised suhteliselt kiiresti. Mis sest, et rööbiti. 
Teine "häda": mul neid akusid vaja vaid suure pimedaga ja soojal (plusskraadidega) ajal suhteliselt lühemat aega põlevate LED-lampide tarbeks. Ja häda - needki asuvad nii majas endas üksteisest kaugel kui kogu 6,5 hektari peal laiali Big Grin Nii suures piires. Kasutan vanu, näiteks auto käivitamiseks juba kõlbmatuid akusid, mis LEDi toidavad veel küll ja küll. Praegu kõik peale 180Ah rekkaaku kodus soojas ja laetud. Sel on mahtu ja pole kartust, et toas läbi jäätuks ning ampertunnid kuhugi kaotaks. See on korralik, sest miskipärast lähevad rekkatel akud ükshaaval tuksi aga vahetama peab paarikaupa. 
Muidu oleks muidugi äge maja külge statsionaarne lahendus panna aga kes neid akusid tassida viitsib Big Grin Samas Päike paistab igale poole. Aga nagu ikka, siis kohapeal küsitakse selliste eest ulmesummasid. Täpselt sama asi kõnealuselt "isooe"lt ehk Wadim Schnar'ilt "osta kohe" on 220.40+35.90, mis on "natuke" teine summa ikkagi. Täpsemalt üle 50% kallimalt püütakse Eestis neid müüa... Ja kui istuda masinas ning "üle pakkuda" aga tead ju seda kaudset piiri ette, peaks veel odavamalt kätte saama... või teed mõnele lollile mõnusa karuteene Big Grin  Asi lihtsalt selles, kas töötab? Siin lähevad summad siiski selliseks, et "lambist ja naljapärast" raha hukata ka pole mõtet. 

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta

Kui sellised plaanid, siis ei tasu tassimist jah.
Ja kui akudest mõni on "imeja" ei tasu teda teistega punti seada kah.



Need paneeli hinnad on ikke väga ulmelised seal paneelide lehel.
Ehk võiks SIIT küsida.
Neil küll hinnakirjas 100W paneeli ei ole, aga kui mitu tükki tahta, ehk otsivad sellise mõistliku hinnaga välja. Vati hind on neil suht hea nendel suurematel.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta

Täna oli hommikul õues -24*C ja veel poole kaheteistkümne ajal tundus, et jääpurikaks külmunud purkla täna üles ei ärkagi. Siis venis päike üle naabermaja katuse ja veerand kahe ajal tehtud screenshot kontrolleri andmetest:
   
Õues samal ajal -20*C Peab kihtplastikule kummarduse tegema, soojust peab kuramuse hästi! Sisuliselt eraldab 10mm plasti ja õhu kiht kuuekümnekraadist temperatuurierinevust. Reaalselt tuppa jõudev õhk väga soe ei ole, aga on see eest värske. Akna tagant kihutavad aeg ajalt mööda pritsumehed. Inimesed on vist ahjud lõhki kütnud selle külmaga...

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Nujahh, rõõmupall!

Täna just mõt'sin, kui garaaži plekkustele visatud lumi larinal veeks muutus, et ülitobe ikke, kuis hää energia kasutamata jäetakse.
Uksed vahivad kenaste lõuna suunas, a mina kütan seestpoolt suurt kivimaja haleda purzuikaga nii, et üle 0*C sisse ei saa..
Vasta

Kui ukseplekk mustaks värvida, ümbritseda õhukese puust raamiga ja katta kihtplastikuga, ongi sul päikesekütte paneel. Teed läbi ukse kaks auku, üles ja alla, kust hakkab õhk käima ja paigaldad külma poole peale 120mm arvutiventika(minu kogemust mööda vaikseim, ökonoomseim ja efektiivseim vent õhu liigutamiseks kui ei ole suurt trukki vaja). Ilma ventikata liigub õhk vastumeelselt ja koguneb ruumi lae alla, proovitud. Ventika kasutamisel saab ntx gofreeritud toru abil sooja õhku suunata kuhuiganes.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Arvestades temperatuuri kõikumist kastis tekkis küsimus, et kas purkla härma ka on võimeline peale kütmise protsessi minema? 
Vasta

(09-01-2016, 13:03 PM)Janka Kirjutas:  Arvestades temperatuuri kõikumist kastis tekkis küsimus, et kas purkla härma ka on võimeline peale kütmise protsessi minema? 
Kahtlen kas sain küsimusest aru. Iga asi läheb õues külmaga härma, miks peaks päikesepaneel erand olema? Päike tuleb ja sulatab härmatise ära. Mida paremini on päikesekollektor soojustatud ja mida õhem/kergem on soojendatav materjal, seda väiksem on inerts. Mida väiksem on inerts, seda kiiremini soojeneb kollektor üles ja seda kiiremini sulab härmatis, kaob kondents ning seda paremini suudab kollektor ära kasutada kahe pilve vahelist lühiajalist päikesepaistet.

Iga töö tulemus on selle riista nägu, millega seda tehti.
Vasta

Väegade ammendav vastus!
Tänan  Cool.
Vasta

Tere kõigile!

Uuena foorumis tahaks kõigepealt kiita ja tänada. Väga asjalik foorum. Kõik asjakohane info ühes kohas ja asjade areng ajas jälgitav. Asjalikud, põhjalikud, positiivsed ja humoorikad kommentaarid, mille eest eriline tänu eelkõige isand Basilio´le ja Vend Karvikule  Smile. Arvestades, et keskmine hea raamat on ka paarsada lehekülge mahukas, pooldan foorumi jätkumist samas formaadis, kus päikest, tuult ja vett puudutav kenasti ühes kohas koos, mahuruumi ju veel on Smile.  

Nõu paluks ka  Smile
Kavatsen hakata kevadel ehitama 60 rm kuur-kasvuhoonet, mille sees lõunaküljel on ca 10 rm väiksem eraldatav aastaringne kasvuhoone. Kombineeritud küte: tahkeküte (ehitaks ise), elekter, päikesekollektor (ehitaks ise), põrandas maa sees ca 5 kuupmeetrine soojustatud mahuti vihmaveele.
Mõlgutan mõtet teha kasvuhoone lõunapoolne fassaad (12 m pikk) võimalikult suures osas (ca 5-10 rm seinapinna ulatuses) päikesekollektoriks ja selle kohta ongi tekkinud väga palju küsimusi. Aga - et küsimus ja vastused / soovitused jääksid siin foorumis võimalikult lähestikku, küsin küsimused ühekaupa.

Olulisim küsimus - päikesekollektorile polükarbonaat või klaas?

Polükarbonaat on kergem, vastupidavam, ilmselt soojapidavam, kergem ehitada jne. Paar kuud tagasi oli praktiliselt kindel otsus, et lõunapoolne külg tuleb põhiosas polükarbonaadist.
Tänaseks on tekkinud kõhklus polükarbonaadi väidetava mürgisuse tõttu.

Kõik plastikud on ilmselt mingitel tingimustel ja teatud kogustes inimorganismile mürgised.
http://banaanisaar.ee/keskkond/plastik/
Teadaolevalt sisaldab polükarbonaat vähki tekitavaid aineid, sh ftalaate ja bisfenool A-d (BPA-d). Kemikaalieksperdi sõnul ei tohi polükarbonaati kuumutada, kuna kuumuse toimel lekib BPA palju agressiivsemalt. http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/...ku-puutume

Päikesekollektoris polükarbonaat ilmselgelt kuumeneb, seega väidetavalt vähki tekitavad ained ka lekivad. Aga - kas keegi foorumlastest äkki teab, mis kogustes ja mil viisil ? Kui kokkupuutes vedelikega, siis ei ole ju hullu, kuna polükarbonaadist oleks päikesekollektori esipaneel ja see vedelikega kokku ei puutu. Või eralduvad need ained õhku? Sellisel juhul ilmselt on suur probleem, kuna plaan oli kollektoris soojenev õhk suunata ruumi / taimedele.
Samas on ju müüdavad valmiskasvuhooned tervikuna nimelt polükarbonaadist. Kas võib olla, et sellistes kasvuhoonetes temperatuur nii kõrgele ei tõuse, nagu päikesekollektoris?
Kuidas teie polükarbonaat-kattega päikesepaneelid end kuumal suvepäeval üleval peavad? Polükarbonaat on käega katsudes kuum? Kas on tunda mingit lõhna?
Kas ma olen õigel teel, et pigem karta, kui kahetseda - kuna ehitan kasvuhoonet vähemalt 15ks aastaks ja tahan päikesekollektori sooja õhku suunata taimedele, siis tuleks kasutada pigem klaasi? Või mõtlen üle?
Vastuste / soovituste / arvamuste tänud ette!  Smile

Naine ehitab kasvuhoone . . . ja grillikoja . . . ja sauna . . . ja . . . .
Ei midagi keerulist, kui on internet ja sõbrad Smile
Vasta

Minu vastus pole seotud ei kasvuhoone, ega loodusliku ehk rohelise energiaga, pigem lähtun sellest, et ka kogu looduslik taust on kahjulik. Pealegi vahet pole, kas saada kahjustatud näiteks purunevast klaasist või mittepurunevast polükarbonaadist, üks kiirem ja ootamatum,teine pikaldane ning ette teada. Arutleda võiks igavesti, tegelikult saab määravaks eesmärk, võimalused ja teadmised. Edu, las spetsid kõnelevad edasi.

Kõik, mis liigub, see ka kulub.
Vasta

Odavam tuleks topeltkilega katta. 7  aastat tagasi panin 240 ruutmeetrise prantslase üles. Sellel otsad vaid polükarbonaadist(NB sinakas pool väljapoole!), kaartele topeltkile(anti 10 a.garantii). Tartu Selteret müüb ka sellist kile tellija etteantud mõõdus ja k.hoone komponente eraldi. See kasvuhoone ka nende kaudu tellitud. Õhutihedaks saab kile kahe alumiiniumprofiil vahel (võibolla ka kahe puuliistu vahel saaks). Õhutihedaks sellepärast, et väike tige ventilaator puhub aegrelee sunnil sinna vahele õhku. Mida rohkem lekib, seda tihedamini tuleb puhuma timmida. Tagasovooluklapp muidugi vahel. Kui talvel natukegi päikest on, siis all jumala Taškent. Kuna topeltkile, siis soojus enam minema ei saa.  Et sügisel jääb ühte otsa vaid viinamari ja maasikas, siis ülejäänud ruumi saab väikse trakatsi, paadi, haakeriistu mahutada ja nende kallal valge inimese moodi nokitseda. Eemalt näeb välja nagu pool tsepeliini, aga torm teda lammutada ei ole suutnud.
[Pilt: kasvuhoone%252520kompressor.JPG] Ülal sisenurk, topeltkile üleminek makrolonile e, polükarbonaadile, all nurk väljast. Kasvuhoone otsaga lõunasse, muidu praeb suvepäike kõik ära.
[Pilt: topeltkile%252520k.hoonel.JPG]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne