Garaazi kütmine

Endal mul kanaliga 45m2 garaaz, mis on puitkarkass ja väljaspool poolpunn voodrilaud. Lagi on 15x15 prussid, roov ja eterniit, mida on praegu seestpoolt näha. Õigemini siis katus, sest lage kui sellist polegi. Ise planeerisin, et paneks sissepoole ja lakke osb, tihendaks jätkukohad ja nurgad võimalikult hästi ära ja seest jääkski tühi. Teeks kivikorstna ja kütteks suur bullerjan, millele laoks mõningase salvestamise mõttes tellistest kasti ümber. Eitea kas sellisest tuulekindlast, kui soojustust mitte omavast ruumist on talvel kasu ka ja millist tulemust võiks oodata? 

Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Vasta

Parim soojustus ongi mitteliikuv õhk, a selle saavutamiseks on otstarbekas see õhk lukustada villakiudude vahele või vatplasti pooridesse. Ja kondensi vastu loomulikult korralik aurutõke.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(08-01-2016, 20:50 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Parim soojustus ongi mitteliikuv õhk, a selle saavutamiseks on otstarbekas see õhk lukustada villakiudude vahele või vatplasti pooridesse. Ja kondensi vastu loomulikult korralik aurutõke.

Kuda on seotud aurutõke ja kondens soojustatud seinas?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(08-01-2016, 21:37 PM)viplala Kirjutas:  
(08-01-2016, 20:50 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Parim soojustus ongi mitteliikuv õhk, a selle saavutamiseks on otstarbekas see õhk lukustada villakiudude vahele või vatplasti pooridesse. Ja kondensi vastu loomulikult korralik aurutõke.

Kuda on seotud aurutõke ja kondens soojustatud seinas?

Aurutõke ei lase seestpoolt väljapoole soojal õhul (koos niiskusega) liikuda ja niiskusel seina pääseda.
Vasta

(08-01-2016, 21:49 PM)vant Kirjutas:  
(08-01-2016, 21:37 PM)viplala Kirjutas:  
(08-01-2016, 20:50 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Parim soojustus ongi mitteliikuv õhk, a selle saavutamiseks on otstarbekas see õhk lukustada villakiudude vahele või vatplasti pooridesse. Ja kondensi vastu loomulikult korralik aurutõke.

Kuda on seotud aurutõke ja kondens soojustatud seinas?

Aurutõke ei lase seestpoolt väljapoole soojal õhul (koos niiskusega) liikuda ja niiskusel seina pääseda.

Ja kuidas see kõik kondensiga seostub?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(10-01-2016, 02:41 AM)viplala Kirjutas:  
(08-01-2016, 21:49 PM)vant Kirjutas:  Aurutõke ei lase seestpoolt väljapoole soojal õhul (koos niiskusega) liikuda ja niiskusel seina pääseda.
Ja kuidas see kõik kondensiga seostub?

Võta ära siit pildilt niiskustõke ja voilà - saad kondensatsiooni tuuletõkke taha soojustuse sisse.
[Pilt: An-air-vapour-barrier-3241177_EST.ashx?l...E72DEFBB6B]
Vasta

Netis on kondenseerumise kohta seinas juttu maa ja ilm. Kuhu ja kuidas ta tekib, miks tekib ja nii edasi.
 Päris põhi- ja keskkooli füüsikat ei viitsi ringi jutustama hakata Smile
Vasta

 On's keegi sellise skeemi järgi teinud nagu Donnil aga ilma niiskustõkketa päriselt? Ise mõtlen et see voodritagune tuulutus peaks päris edukalt tuuletõket kuivatama-seega võiks nagu pigem toas õhk talvel liiga kuivaks minna? Teine asi on, et ilma õige sisemise tuulutuseta, peaks minumeelest selline maja nagu kasvuhoone olema. ainult et seest kipsiga üle tehtud.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Sai ära proovitud Ikaruzi gero gaasiga töölepanek-tuleb kütusepump lahti ühendada vist.Naftaga käivitus kohe ja soojendas 1,5 kuud õues seisnud auto jäävabaks poole tunniga,aga garaaz seest gerohaisu täis.
Vasta

(10-01-2016, 11:18 AM)Tegelane5 Kirjutas:   On's keegi sellise skeemi järgi teinud nagu Donnil aga ilma niiskustõkketa päriselt? Ise mõtlen et see voodritagune tuulutus peaks päris edukalt tuuletõket kuivatama-seega võiks nagu pigem toas õhk talvel liiga kuivaks minna? Teine asi on, et ilma õige sisemise tuulutuseta, peaks minumeelest selline maja nagu kasvuhoone olema. ainult et seest kipsiga üle tehtud.

Ära parem mõtle, ei pruugi hea saada Wink

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Kurat, ajasite mulle hirmu nahka. Igaks juhuks jooksin kohe pööningule lage ülalt poolt katsuma, et äkki on juba vett täis ja kondents jookseb ojadena aga õnneks veel polnud. Seisis see lagi 60 aastat krohv-liiv-saepuru, kuivana, seisab edasigi niivisii, sellest aastast ka +30cm villa peal veel. Peab vist kähku minema netist tarkusi googelmoogeldama, sest muidu hakkab äkki kondents pähe veel nõrguma, lagi külmub veest jääpurikaks ja maja kukub oma raskuse all kokku.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Pean nõustuma, et teadmiste ammutamine ei saa antud juhul küll midagi halvemaks teha.

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=aurut%C3%B5ke

Ma rohkem igaksjuhuks sõna ei võta, äkki teen end veel lolliks vms.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

Äial mul ilma aurutõkketa 2. korruse seinad, võttis lahti ja vill oli seinas läbi märg. Aga uut tuba ehitades pidas ta ikkagi liigseks kulutuseks aurutõkke paigaldamist. Big Grin
Vasta

(10-01-2016, 15:42 PM)viplala Kirjutas:  Kurat, ajasite mulle hirmu nahka. Igaks juhuks jooksin kohe pööningule lage ülalt poolt katsuma, et äkki on juba vett täis ja kondents jookseb ojadena
...

Kas pööning on miinuskraadis? Kondents tekib nulljoonele...

Minu majalobudiku laepealsel on liiv ja katus on soojstamata plekk. Praeguste ilmadega on liiva pind plussis, kuid meetri kõrgusel õhus juba miinus.
Vasta

Mul aga küsimus targematele,et kuidas peavad ajale vastu igasugused aurutõkkematerjalid,teibid jne?
Selge on see,et ehitades on kõik ilus ja kena aga pärast voodrilaua alla ju ei näe,et mis juhtunud on.... ja millalgi siis laepeal olev vill lihtsalt kondentsi täis ja kasu pole midagi.
Tänan.
Vasta

 Karkassi vahel vill aurutõket küll ei vaja, kui on tuulutusvahe olemas välisvoodri vahel.
Vasta

(10-01-2016, 18:12 PM)raulp Kirjutas:   Karkassi vahel vill aurutõket küll ei vaja, kui on tuulutusvahe olemas välisvoodri vahel.

Blah.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(10-01-2016, 16:38 PM)v6sa Kirjutas:  
(10-01-2016, 15:42 PM)viplala Kirjutas:  Kurat, ajasite mulle hirmu nahka. Igaks juhuks jooksin kohe pööningule lage ülalt poolt katsuma, et äkki on juba vett täis ja kondents jookseb ojadena
...

Kas pööning on miinuskraadis? Kondents tekib nulljoonele...

Minu majalobudiku laepealsel on liiv ja katus on soojstamata plekk. Praeguste ilmadega on liiva pind plussis, kuid meetri kõrgusel õhus juba miinus.

Ma nagu korra mõtlesin V6sa esitatud ehitusfüüsikalise postulaadi peale, et kondensaat tekib nulljoonele. Et kui liiva pind on plussis ja meetri kõrgusel miinus, siis peaks pööningul vist vihma sadama hakkama?
Vasta

(10-01-2016, 18:24 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-01-2016, 18:12 PM)raulp Kirjutas:   Karkassi vahel vill aurutõket küll ei vaja, kui on tuulutusvahe olemas välisvoodri vahel.

Blah.

Vennad.ee foorumist leidsin kunagi teema aurutõkkest. Sealt jäi silma järgmine postitus:
Tsitaat:Tere. Olin juba unustanud, millest see akadeemiline diskussioon alguse sai. Minu väide oli, et 1) enamus juhtudel pole aurutõket vaja 2) enamus juhtudel paigaldatud aurutõke ei pea auru. Keegi ei ole vaielnud 2 punti üle. Seega, kui see kehtib, siis puudub ju aurutõkke paigaldusel üldse mõte!! Ja jumal tänatud kui minu esimene väide siis töötab - see tagab ohutu konstruktsiooni. Kui see väide ei töötaks, siis enamus seest kiletatud karkasse mädaneks.

Viimasest graafikust - see käsitleb tselluvilla. Kuna seespidine kile niikuinii ei tööta, siis tselluvilla soojapidavus RH tõusuga niikuinii vaatamata kile olemasolule langeb. (Analoogset seisu ei suutnud me mineraalvilla puhul leida). Niiskuse regulatsioon aga siis puudub (v.a teatud tüüpi kilega nn intelligentse kile puhul). 
Kokkuvõttes nõus val - kile südamerahustuseks panna, ega ta midagi halba ei tee. Aga konstruktsioon võiks olla ka vastavalt paraja varuga lollikindel. Lagunevaid põrsamaju, kus kogu konstruktsiooni püsivus taandub kile pidavusele on Eestis määratud lagunemisele. Ja neid esineb. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=11&t=28287&start=75
Vasta

(10-01-2016, 19:14 PM)raulp Kirjutas:  
(10-01-2016, 18:24 PM)DevilDeVille Kirjutas:  
(10-01-2016, 18:12 PM)raulp Kirjutas:   Karkassi vahel vill aurutõket küll ei vaja, kui on tuulutusvahe olemas välisvoodri vahel.

Blah.

Vennad.ee foorumist leidsin kunagi teema aurutõkkest. Sealt jäi silma järgmine postitus:

Tsitaat:Tere. Olin juba unustanud, millest see akadeemiline diskussioon alguse sai. Minu väide oli, et 1) enamus juhtudel pole aurutõket vaja 2) enamus juhtudel paigaldatud aurutõke ei pea auru. Keegi ei ole vaielnud 2 punti üle. Seega, kui see kehtib, siis puudub ju aurutõkke paigaldusel üldse mõte!! Ja jumal tänatud kui minu esimene väide siis töötab - see tagab ohutu konstruktsiooni. Kui see väide ei töötaks, siis enamus seest kiletatud karkasse mädaneks.

Viimasest graafikust - see käsitleb tselluvilla. Kuna seespidine kile niikuinii ei tööta, siis tselluvilla soojapidavus RH tõusuga niikuinii vaatamata kile olemasolule langeb. (Analoogset seisu ei suutnud me mineraalvilla puhul leida). Niiskuse regulatsioon aga siis puudub (v.a teatud tüüpi kilega nn intelligentse kile puhul). 
Kokkuvõttes nõus val - kile südamerahustuseks panna, ega ta midagi halba ei tee. Aga konstruktsioon võiks olla ka vastavalt paraja varuga lollikindel. Lagunevaid põrsamaju, kus kogu konstruktsiooni püsivus taandub kile pidavusele on Eestis määratud lagunemisele. Ja neid esineb. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=11&t=28287&start=75

Kes iganes see Alar Piirfelt ka ei ole, on tema tervemõistuslikku väidet suisa hea lugeda. Tänapäeva interneti häda on see, et kõik loevad sealt midagi ja siis visatakse seda loetud tarkust mööda foorumeid laiali nagu sitta vastu lauda seina. Lõpuks karjuvad kõik kooris ühte ja sama juttu, erinevate ehituskonstruide puhul, loobitakse ehitusfüüsikalisi termineid siia sinna, ahastatakse, kui keegi suvatseb tänapäeva ehitust mainida ilma kileta ja ollakse 100% kindlad, et pliidil potis mulisev vesi läheb raginal läbi esimese ettejuhtuva seina nii, et teiselt poolt lendab krohvi ja vettinud villatükke. Aga õnneks pole ma siin selleks, et kedagi koolitada või enda õigust taga ajada. Selle jaoks on meil ju täna google Smile Las igale jääda oma.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 28 külali(st)ne