Metallitööd: Rihveldamine / rihveldus
#1

Vahepeal jagelesin treipingis rihveldus 'ega/ rihveldamine . Loodan, et teadjamad mehed satuvad ka lugema, ja oskavad nöu anda.


Olen korduvalt asju rihveldanud, kui vähestel kordadel on rihveldus tulnud ideaalselt välja. Kuna soov oli lihtsalt detail mittelibedaks saada ja kaubanduslik väljanägemine polnud oluline, siis ei süvenenud asjasse pikemalt. Nüüd aga ajab natukse kripeldama, et miks ma ei saa ideaalset rihveldust just siis kui soovin, vaid siis kui lihtsalt juhtub.

Internetist otseselt lahendust leidnud ei ole. Kuna tegemist on suht spetsiifilise asjaga, siis arvatavasti on info iga riigi omas keeles. Inglise keelde keegi seda tölkida ei viitsi ja riigid kus räägitakse inglise keelt, sealt saab infot küllaga ... aint tollides. See aga ei aita.

Meitel on rullikud ja völlid mm möödus. Kui mainitakse rihveldusrullikut 22 TPI (teeth per inch), siis meil on markeering rullikul juba miskit muud. Rullikutel on kirjas hammaste tippude vahe mm-s. Mul on 0,8mm; 1,0mm ja 1,5mm. 

Mötlesin siis, et ok, hambad ei jagune detailipinnale ära ja seetöttu hakkavad iga ringiga körvale söitma. Proovisin teha tabeli sobivate völlimöötude jaoks, nii sirghammastele kui ka kaldhammastele, ikka ei klapi. Kord tuleb välja, siis jälle mitte. Kolmanda tabeliga tundus nagu köik öige olema, kuid nüüd olen veel rohkem hämmingus, üks rullik jookseb kenasti hambasse, teine aga kattub üle (justkui oleks rohkem kulund ja teise läbimööduga) ?

Oskab keegi nöu anda ?
Ons kellelgi tehtud valmis diam tabelid mm rullikutele ?

Enamuse infot sain siit:

KLIKKA

 Nuputasin valemid mm peale ümber, TPI asemel vötsin 1/hambavahe. Kas ka öige tuli, ei tea ju kontrollida.
Algul tegin risthammastele, siis kaldhammastele, sin60 valemisse sisse (kalle 30 kraadi, sin 60 = cos 30) seoses traaversiga.
Löpuks kolmas vötsin lihtsalt tolle viimase valemi, kus detaili diam ja hammaste arvu suhe = rihveldusrulli diam ja hammaste arvu suhe.

Kui kellelgi tösiselt huvi aidata, minu tehtud tabelid alla saab laadida: SIIT (uus, muutsin rullide hammaste arvu)

Esimese tiiruga köik ok:

   

Teisel tiirul on näha, et üks rullik hakkab üle ulatuma:

   

Teatud sügavuse juures, tunduks nagu köik jälle klappima, kuid algusega on pind juba rikutud:

   

Teiste rullikutega sama mure, üks jookseb kenasti, teine rullik ulatub üle:

         

Tegin pinna puhtaks ja lasin köik kolm möötu puhtale pinnale käsitsi keerates, pressi vähe:

   

Köigil kolmel: üks rullik kena, teine lapib üle ... ei möista.

Rihveldusriist on mul peale surutav ise-tsentreeruv, kolme rullimustri komplektiga.

Eraldi teemat ma automoto-s rihvelduse kohta ei leidnud. Seepärast tegin uue teema Aspelundi järgi Metallitööd: Peaks vist selle eraldi panema kuskile uueks teemaks AMF nokitseb alla, kui admin'nid peale satuvad, vöivad seda teha.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#2

Ma täiesti asjasse mittepühendatuna(vahest pühapäeviti trein oma lõbuks rohkem) küsin, et kas rihveldusrull ei peaks olema sama läbimõõduga mis detail? Ma kujutan ette, et muidu ei saagi klappima. Rihveldatud pinnad ei pea tavaliselt olema ju kindla läbimõõduga? 
Vasta
#3

Nende isetsentreeruvate lahendustega ongi raske ilusat pinda saada sest miski ei sunni seda teist rulli sünkroonis liikuma ja kindlapeale minek on kasutada neid rulle ühekaupa.
Teine asi on see, et alustama peaks detaili otsast või kallutama rullihoidjat et saada suurem erisurve pinnaühikule ja esimese ringiga võimalikult sügav jälg et sundida teisel ringil hambasse libisema rulli hambaid.
Kindlasti ohtralt head käigukastiõli nii rulli telgedele kui detailile et asjad libiseks ja ei käiks raskelt sest siis saab üks rull väiksema koormuse.
See hammaste lugemine ei anna väga tulemust vaid rulli ümbermõõt ja detaili ümbermõõt peaks olema loogilises suhtes.
Näiteks 1:1, 1:2 jne et saada esimese korraga samm klappima.
Vasta
#4

(19-01-2016, 10:43 AM)Martin460 Kirjutas:  Ma täiesti asjasse mittepühendatuna(vahest pühapäeviti trein oma lõbuks rohkem) küsin, et kas rihveldusrull ei peaks olema sama läbimõõduga mis detail? Ma kujutan ette, et muidu ei saagi klappima. Rihveldatud pinnad ei pea tavaliselt olema ju kindla läbimõõduga? 

Ei pea. Iga natukese aja möödu tagant klapib hammaste arvu järgi samm taas.

(19-01-2016, 10:43 AM)2715 Kirjutas:  Nende isetsentreeruvate lahendustega ongi raske ilusat pinda saada sest miski ei sunni seda teist rulli sünkroonis liikuma ja kindlapeale minek on kasutada neid rulle ühekaupa.
Teine asi on see, et alustama peaks detaili otsast või kallutama rullihoidjat et saada suurem erisurve pinnaühikule ja esimese ringiga võimalikult sügav jälg et sundida teisel ringil hambasse libisema rulli hambaid.
Kindlasti ohtralt head käigukastiõli nii rulli telgedele kui detailile et asjad libiseks ja ei käiks raskelt sest siis saab üks rull väiksema koormuse.
See hammaste lugemine ei anna väga tulemust vaid rulli ümbermõõt ja detaili ümbermõõt peaks olema loogilises suhtes.
Näiteks 1:1, 1:2 jne et saada esimese korraga samm klappima.

Sellest ise-tsentreeruva "peavalust" sai ka natukse mujalt loetud, kuid peaks ju ikkagit hakkama saama.
Alati otsast alustada ei saa, oleneb ju detailist (näiteks tsikli jalarauad). Proovisin ka kallutada, erinevaid surveid, ikka ei klapi. (pildid on vaid viimasest proovist, testisin ca 8 korda, iga korraga jälle läbimööt väiksemaks.
Öli oli piisavalt.
Rulli hammaste arv on vaid vajalik selleks, et peavad nad ju jagunema täisarvuna (ei saa ju panna 44,5 hammast). Detaili hammaste arv sai olema muutujaks, mille kaudu diameetreid arvutan. Rihveldusrullil on juba fikseeritud hammaste arv D=20mm peale.

Hakka vöi rulle vahetama

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#5

 Minu loogika ütleb, et pärast ühe ringi tegemist on töödeldava detaili läbimõõt rihvelduse sügavuse võrra väiksem. Iga tiiruga peaks siis ka tööriista läbimõõt vähenema. Muidugi räägin asjast, millest ma midagi ei tea...
Vasta
#6

(20-01-2016, 16:42 PM)kaarelsi Kirjutas:   Minu loogika ütleb, et pärast ühe ringi tegemist on töödeldava detaili läbimõõt rihvelduse sügavuse võrra väiksem. Iga tiiruga peaks siis ka tööriista läbimõõt vähenema. Muidugi räägin asjast, millest ma midagi ei tea...

Samavõrra kus rull surub sooni detaili sisse surutakse materjali ka välja soonte arvelt e. detaili mõõdetav mõõt pigem peaks suurenema, sisuliselt aga ei muutu.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#7

Detaili läbimõõt võib ju suureneda aga materjal lükatakse rulli hammaste vahele ja kuna rulli hambad jooksevad esimesel ringil detaili pinnal ja vajuvad detaili pinda siis hammaste jaoks detaili läbimõõt väheneb.
Sellest pole eriti lugu sest rulli hambad hakkavad libisema rihveldatava detaili hammastes ja plaani järgi ei tohiks hambast välja joosta.
On olemas teatud ebasobivad läbimõõdud mille puhul siiski jooksevad rulli hambad detaili hammaste harjadele ja rihveldus läheb sinnasamusesse.
Vasta
#8

(20-01-2016, 23:26 PM)2715 Kirjutas:  ... rulli hambad jooksevad esimesel ringil detaili pinnal ja vajuvad detaili pinda siis hammaste jaoks detaili läbimõõt väheneb...

Aga kui rulliga sõita detaili pinnale otsa pealt ja õige mõõt on juba ette antud?

hp
Vasta
#9

(20-01-2016, 23:26 PM)2715 Kirjutas:  ...
On olemas teatud ebasobivad läbimõõdud mille puhul siiski jooksevad rulli hambad detaili hammaste harjadele ja rihveldus läheb sinnasamusesse.

Seepärast tabel tehtud sai, et neid mööte vältida kindla peale, kuid mul jookseb üks rull kenasti, teine ronib mööda.
Vahetan ühe komplekti rulle uute vasta, siis saab arusaama juurde, kas viga rullide ebavördses kulumises vöi kasutajas. Kuigi see ei selgita, miks 20% juhtudest lihtsalt tuleb ideaalselt välja, ja ülejäänud ajast mitte ...

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#10

(20-01-2016, 23:32 PM)motamees Kirjutas:  Aga kui rulliga sõita detaili pinnale otsa pealt ja õige mõõt on juba ette antud?

Otsa pealt tavaliselt alustataksegi detailile peale sõitmist või siis keeratakse rullid umbes 10 kraadi detaili suhtes et servaga sisse minna kui otsast ei saa.
Ise eelistan sirgete hammastega rihveldust sest toimub ühe rulliga ja sinnasamasse mineku võimalus on olematu.
Kahe rulliga on miljon pisiasja millest tulemus oleneb ja eesotsas on neist rullide täielik identsus läbimõõdult, hamba kujult ja nurgalt.
Vasta
#11

Uute rullikutega ikka sama, üks jookseb kenasti, teine rullik hakkab mööda jooksma sammust.
Täiustasin natukse oma diameetri tabelit ja sain rihvelduseväljatulemisetöenäosuse 20%-lt 50 %-le.
Kahtlustan siiski "rihveldaja" viga Wink
Eks harjutan veel ja annan teada.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#12

Jälle mõtlesin aga võibolla eksin...äkki üks rull loksub rohkem kui teine oma võlli peal?
Vasta
#13

(17-02-2016, 09:18 AM)Martin460 Kirjutas:  Jälle mõtlesin aga võibolla eksin...äkki üks rull loksub rohkem kui teine oma võlli peal?

Ei saa olla.
Vanal hoidjal ka loksu polnud, ning uued rullikud sai proovitud koos uue hoidjaga.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#14

Kasutasin sellist vigurit küll viimati 30 aastat tagasi aga on meeles, et nöökiva sammu sobitamiseks tuli lihtsalt survet lisada, lõpuks läks ilusaks ühtlaseks. Mingeid läbimõõdutabeleid ei olnud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#15

(17-02-2016, 22:02 PM)Marko Kirjutas:  Kasutasin sellist vigurit küll viimati 30 aastat tagasi aga on meeles, et nöökiva sammu sobitamiseks tuli lihtsalt survet lisada, lõpuks läks ilusaks ühtlaseks. Mingeid läbimõõdutabeleid ei olnud.

Lugesin kogu ooperi läbi ja tahtsin oma kogemusi jagada aga jõudsin Marko postini.Nii see asi käibki.Egas see pole hammaka valmistamine, et tabelid jne.Rihveldamise mõte on ju üldiselt dekoratiivne värk(tee proovijublakas),Kui midagi peale valada vaja,siis ju po...i.Võlli istu sättimiseks ju kah kama see ilu.Küssa oleks,mis otstarvet teemaalgataja vajab.
PS.Olen ise kasutanud ainult ühe rulliga riista.
Vasta
#16

(19-01-2016, 05:49 AM)overspeed Kirjutas:  Kuna soov oli lihtsalt detail mittelibedaks saada ja kaubanduslik väljanägemine polnud oluline, siis ei süvenenud asjasse pikemalt. Nüüd aga ajab natukse kripeldama, et miks ma ei saa ideaalset rihveldust just siis kui soovin, vaid siis kui lihtsalt juhtub.

(02-11-2016, 21:49 PM)linnuke Kirjutas:  Lugesin kogu ooperi läbi ja tahtsin oma kogemusi jagada aga jõudsin Marko postini.Nii see asi käibki.Egas see pole hammaka valmistamine, et tabelid jne.Rihveldamise mõte on ju üldiselt dekoratiivne värk(tee proovijublakas),Kui midagi peale valada vaja,siis ju po...i.Võlli istu sättimiseks ju kah kama see ilu.Küssa oleks,mis otstarvet teemaalgataja vajab.
PS.Olen ise kasutanud ainult ühe rulliga riista.

On tulnud ette detaile, kus rihveldus tuleb teha ilu pärast, ja samas ka detaile, kus rihveldus jääb alati silma (olgugi et ta töö on pind karedaks teha). Pole ammu enam tegelenud, proovin jöulisemalt uuesti.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#17

(07-11-2016, 23:42 PM)overspeed Kirjutas:  
(19-01-2016, 05:49 AM)overspeed Kirjutas:  Kuna soov oli lihtsalt detail mittelibedaks saada ja kaubanduslik väljanägemine polnud oluline, siis ei süvenenud asjasse pikemalt. Nüüd aga ajab natukse kripeldama, et miks ma ei saa ideaalset rihveldust just siis kui soovin, vaid siis kui lihtsalt juhtub.

(02-11-2016, 21:49 PM)linnuke Kirjutas:  Lugesin kogu ooperi läbi ja tahtsin oma kogemusi jagada aga jõudsin Marko postini.Nii see asi käibki.Egas see pole hammaka valmistamine, et tabelid jne.Rihveldamise mõte on ju üldiselt dekoratiivne värk(tee proovijublakas),Kui midagi peale valada vaja,siis ju po...i.Võlli istu sättimiseks ju kah kama see ilu.Küssa oleks,mis otstarvet teemaalgataja vajab.
PS.Olen ise kasutanud ainult ühe rulliga riista.

On tulnud ette detaile, kus rihveldus tuleb teha ilu pärast, ja samas ka detaile, kus rihveldus jääb alati silma (olgugi et ta töö on pind karedaks teha). Pole ammu enam tegelenud, proovin jöulisemalt uuesti.

Veel kord
Tee proovijublakas
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne