[DevilDeVille]

Endoskoobiga karule kõhtu piiluda?

[90Deville]

Kas mootoril töötamise pealt küünlajuhtmeid eemaldades aru ei saa milline pütt on?
See nagu esmane, kui teada kust tuleb siis survet mööta ja kui see ka korras on siis sügavamale kaevuma.

[13piisab]

tühikäigule ei oska peale klobina midagi ette heita, niiet küünlajuhtmete torkimine tiksu algupärale ligemale ei vii.
Endoskoop on hea mõte - seda mul veel pole, aga ongi hea põhjus hankimiseks

[13piisab]

nädalake tagasi soetasin endoskoobi. Sai silindrisiseseid udukogu-pilte (üks näidis manuses) tehtud. Midagi huvitavat kolbide peal ei olnud, pildid on põlemisjääkide vaates reaalsusest hirmsamad.
mootor tiksus ka kahekohaliste miinuskraadidega ning lärm oli peapool ikka valjem. Lammutasin üleeile õhtul plokikaant - nukkvõllid ok, nende all tõukurid ok. Tõukuri all klapid kenasti kinni, klapivedrusid näeb nii vähe, et neist sotti ei saa, aga konkreetset jama ei näe. Kuna konsulteerimised viisid fookuse ikka väntvõlli poole (praegu on kahtlusaluseks emba-kumba tüüpi saale), siis ei hakanud silindrite kompressioone mõõtmagi.
kuna mul enam pealinna kandis garaazhi ei ole (ja Virumaal veel ei ole...), uurivad ja lahkavad mootorit järgmise nädala alguses professionaalid.

edasi toimuv on aga suur küsimärk. Eeldatavalt osutub praegune mootor (ilmselt plokk; lisaks klobinale on ka karterisurve kole suur) suuremal või vähemal määral vanarauaks. Väntvõlli eemaldamine tähendab niiehknaa pmst mootori mahavõttu. Oleks justkui sobiv hetk nn mootoriprojektiks, mis kapoti alla turbohobused (ja eelkõige nendega seonduva parema dünaamika) tooks / lisaks. Mitte üle mõistuse palju, kuna kast + vahekast on siiski 200Nm jaoks disainitud - mõistlik oleks vast jääda ca 300Nm kanti ja ca 2000rpm-st alates lamedana jätkava momendikõvera puhul oleks 130..140kW tippvõimsus täitsa piisav.
turbomõteteks on kaks varianti - kasutada Opeli XE-riistvara või minna heaga üle Saabi tehnikale. Saabi puhul kas 204/234 (T5 pritse) või 205/235 (T7 pritse) mootoripere. Suvel (ja praegu Opeli katki-olles) kulgen rahulolevalt B235R-ga, niiet sel on oma eelis, kuigi 350Nm (ja 250hp) ohustaks Opeli kaste ja veermikku... Nii Opeli- kui Saabitehnika variandid tunduvad aja- ja rahakulult sarnased. Seda eeldades, et Saabi Trionicu ümbertõstmine suuremaid probleeme ei too.
Saabi plussiks on võimalus lohistada õuele üks <1keur (või B235R puhul vast <1,5keur) maksev doonor ning nimetada üritus "ümberlappamiseks". Tuleks muidugi leppida mõnd aega kestva kodurahu kadumisega (eelmine "saabi-doonor tuli ju nov lõpus...)
Opeli-doonorit ilmselt ei leiaks, niiet nuputamist, sobitamist ja "leiutamist" oleks rohkem. Kodurahu säiliks
Saabi-tulem (ikkagi puhas tehasetehnika) oleks ilmselt töökindlam. Nt kompuuter + CC (ja äkki midagi veel) kaoks / asenduks. Originaalilähedus kaoks ikka täiesti ära - kapoti alla tekiks ca 200kg võõrast kola.
Opeli-tulem tähendaks probleemipotentsiaaliga KS "porous head" kasutamist, oleks nn samodelkin (ehk mu silmis vähema töökindlusega) ning nõuaks pritsesüsteemi vahetust.

mõlemal juhul kipub olukord käest minema - tõele au andes ei ole jutuksolev automudel (ehk Opel Vectra A) ei kõige mugavam ega parima libedal-käitumisega (ja ka nn passiivturvalisusega) ei ajaskaala üldarvestuses ega ka omas ajas oma konkurentidega võrreldes. Aga mis teha - talvesõidukiks see masin on ja karta võib, et jääb.

igatahes vaatan Saabiklubi turuplatsil ringi. Siin teemas võib seni lahkelt nt Saabi-tehnika mõtet sõelapõhjastada
hetkel ei ole siiski välistatud ka variant, et Opel veel vabalt hingeldama jääb (aga alumine ots + sidur tulevaseks turbotamiseks valmistub) - välja vaadates ja eelmist kaht talve meenutades tundub ajastuse mõttes narr "ehitada" 4x4 tehnikat ja "pruukida" üht vedavat esiratast - see peaks ikka teistpidi olema. Kes teab, kas ja millal taas nelikveost rõõmu tunda saab...

[AnatoliJermakov]

Niipalju kui ma Saabi mootorite kohta ise olen viitsinud nokkida, siis ikka üteldakse, et B234 (9000 mootor) on kõige suurema tolerantsiga igasuguse piitsutamise ja kilovattide juurdekeeramise suhtes. Ilma turbota need mootorid pidasid ikka väga pikalt vastu, pead kangelane olema, et läbi sõita. Saad ka suht odavalt selle mootori kätte. Ma ei tea neid nina dimensioone Vectral. Saab 900ng-le pandi seda mootorit ainult ilma turbota, sest füüsiliselt see turbotatult sinna ära ei mahtunud. 

Ja neid kilovatte ei tasu ka üdini peljata. Eks see vääne ja kilovatt hakkab mõjuma ju siis, kui korralikult takka annad. Päris peeneks ei pea ju kunagi talvemasinat laskma. Praegustes oludes mina küll pean kogu aeg seda pidamist otsima ja ainult sirgete peal saan paremat jalga välja sirutada. See mõte on hea, et ehitad kõigepealt ilma turbota variandi ära ja alati on võimalus turbo peale lükata hiljem. Samas on ka see mõte hea, et teed kohe turbovariandi. Ja siis on valida, kas kasutad seda või ei kasuta. Valikuvabadus on mõnus. 

[13piisab]

vectra nelikveoga ei pea (vabalthingava mootori puhul) pidamist otsima - see on otsesõidul päris hea ehk siis ratta-pidamine vs (vahe)kast küsimuse puhul on kastimajanduse nõrgemaksosutumise tõenäosus märkimisväärne. Eriti vabalthingava kastimajanduse puhul - kangemate FWD/AWD harrastajad on F20 kaste vahetanud küll ja enamgi veel. Isegi (tugevama) turbotehnika puhul kaitses tehas kasti + vahekasti, tekitates sellele "boost limiteri". Seda siis 280Nm jõuga väänava mootori puhul.
peeneks mittelaskmine on kena mõte, aga mis neid hobuseid ikka asjata pidada - aeg-ajalt vaja ju neile ikka ka piitsa anda

Saabi puhul väidetakse jah B234 plokk parim olevat.

Nagu karta oli, on mu vectra mootori alumine ots prügimäekaup. Hetkel on eelistus heas korras tehasemootori leidmine ja mu kapoti alla kolimine. Niiet otsin mootorit:
http://vectraclub.net/forum/viewtopic.ph...66#p101366
(sama kuulutus on ka Calibraklubi foorumis)

eelistuse tagamaad on lihtsad - see masin ei sobi praeguse ilmaga seisma: seda on vaja tarbida
remondikotta liigutades (sõitsin paar km mootorikolinaga - on ikka ohutum, kui pukseerida) olid masinal taga all suverehvid ning masina taguots oli talverehvigi jaoks libedal teel uskumatult rahulik. Nelikvedu...

[90Deville]

Ma ei jaga neist oopeli konedest ööd ega muhvi, a terve nelivedune vektra oli eile vöi üleeile müüa soovis mitte väga kallilt.

[13piisab]

jah - leidsin Su viite peale Soovist üles. Mu mootor kasutab küll sama plokki (mu kaanes on klappe 2x rohkem), aga peale selle ja vahekasti (+kasti) pakutavas isendis midagi mulle huvipakkuvat siiski pole. Las viib keegi muu selle isendi vanarauda - loodame, et taipab kasti ja vahekasti maha kruvida ning nende eest praegu tervikmasina hinnale vastavat või seda ületavat kopikat küsida.

täna leiti mootorist saaletükke (pilt manuses). Sellega seonduv keps ei kannata väidetavalt pruukida. Mootor ja kastid on masinast eraldatud.
ma leidsin küll oma "varuväntvõlli" üles, aga kuna leidus ka üks komplektne mootor, läheb aiste vahele see. Vectra- ja Calibraklubi ostusoovid jäid vastukajata - nende masinate emeksi-tippaeg jääb juba mõnede aastate taha. Mootori leidmiseks tuli ikka oma telefonimärkmikku läbi helistama hakata. Leidus ka Pidurimeistris kaetud siduriketas ja korv, mis väidetavalt eelmisel masinal olles 200kW üle elasid (mida ei saa aga öelda käigukasti kohta). Need lähevad käiku.

kolmapäeva õhtul näitan "uuele" mootorile ja kastimajandusele survepesurit, siis jäävad need natukeseks tahenema ja tellitavad jupid laekuma. Nädalavahetusel koostan uute laagrite ja pukkidega kardaani ning keevitan kokku viisakama KAT-torustiku. Loodetavasti saab Vectra millalgi järgmisel nädalal taas sõitma. Ikka tagasihoidliku 110kW tehnikaga ja ehk on nii paremgi - nii kastide (ei talu palju väänet) kui terve masina (tagasihoidlik võimsus ei juhitavusest üle) säilimise võtmes.

tundub, et oskan nüüd saalekolksu diagnoosida. Äkki isegi liiga hästi, kuna kuulsin sarnast häält ka oma mosu mootorist. Elame-näeme

[Aspelund]

Kardaani osas soovitaks ma kasutada ettevõtte Auto Cardan teenuseid. Teavad väga hästi, mida teevad ja lisaks on suur varuosade ladu. Kõige lõpuks tasakaalustavad ka.

Tuttaval ehitati seal nullist kardaan Opel Super 6 jaoks ja ta oma nõudliku meelega jäi saadud tulemusega väga rahule.

See käe vahel tegemine on küll soodsam, aga ma ise eelistaks maksimaalselt probleemivaba kulgemist.

A.

[13piisab]

mõttes on uba, aga...
jupid (laager + pukk) on mul olemas ja kardaaniga kõrvutades olen veendunud, et vahetus on kõige labasem "kruvi lahti ja pane uus asemele"-tüüpi mehaanikutöö. Vähemalt on nii enne praktikani jõudmist
kaalusin tasakaalustamist, aga ei vaevu siiski jändama - kardaan on kolmes (50..80cm pikkuses) osas ning massi + geomeetriat õieti pole - jupid on õhukese seinaga peenikesed torud, millel ei ole arvestatavat inertsimomenti. Tehas on kardaanijupid küll tasakaalustanud (loodetavasti säilusid liivapritsis tehase-kaalud), aga mu hinnangul ei puhu nende pulgakeste "tasakaal" tavaliikluse kiiruste puhul pilli. Veermikus (poolteljed, pidurikettad) ja mootoris (väntvõll koos hooratta ja sidurimajandusega) on hunnik detaile, mille tasakaal nn tundlikkuse osas konkreetse masina kardaanile silmad ette teevad - ei plaani aga ka neid torkida.
kardaaniristid jäävad samuti algupärased - ei nõua uuendamist.

edit:
pilt räägib sõnadest rohkem. Kardaanipilt (keretööde eelsest ajast):
http://teet.luarvik.org/v/vectra/algseis...5.jpg.html

[Aspelund]

Kui mul nende juurde asja oli, sai veidi teemast räägitud ja siis nad väitsid, et kolme aasta jooksul oli nendeni jõudnud vaid üks kardaan (Subaru), mis tasakaalustust ei vajanud.
Kokkuvõttes: autoomaniku valik.

A.

[Walter]

Aastat kümmekond tagasi nägin pilti kuis 4x4 Calibra C20LET mootoriga ehitati tagaveoliseks, kuna miskit seal vahekasti juures purunes (ei mäleta täpselt kuna selle nelikveo süsteem on piisavalt ?#¤&%). Orig. poolteljed asendati mäletamist mööda jämedamatega. Igati vingelt liikus. Lisaks sai see turbokone vabalthingava nukad mis on suurema tõusuga.

[mlsluik]

Vaatasin just rajale nelikuid ja jäi samuti silma üks Vectra, ehk on kellegil siit teemast isu peale tulnud ja soovib endale soetada.

http://www.motors.ee/Default.aspx?page=view&id=411422

[13piisab]

viin puhastatud ja värvitud kardaani (nn varukardaan) siiski kardaanimeistritele - vähemalt üks rist tahab sel vahetamist (on ühes suunas kole kange) ja jätaks selle töö spetsialistidele.
kui aastate jooksul on kardaanimeistritel ainult üks kardaan tasakaalustamist mitte vajanud, tekib muidugi küsimus, kas vinti (praktika vaates tarbetult) üle ei keerata. Vast saan seda teemat kardaaniristide vahetamisel õigete inimestega lahata

täna sain vahetatud mootoriga Vectra kätte (mootorivahetust tegi remondikoda - mul pole sellise kolakaga tegelemiseks sobivaid tingimusi). "Uue" mootori, kasti+vahekasti ja seonduva (sidur, padjad / käpad jms) pesin möödunud NV-l, niiet tehnika on (veel) ilus puhas:

(mootori kõrval olev kast ei kuulu nn Opeli-komplekti. Kuigi Opeli turbomootori siduriketta ja FWD puhul saaks selle bolt-onina külge panna )

päris uut sai kapoti alla suht vähe:
- käigukasti poolteljesimmerlingid (kardaani-suuna suure simmerlingi juures õlilekke-vihjet polnudki)
- siduri survelaager
- siduriketas: uus ketas on saanud enne minu kätte jõudmist Pidurimeistri katted ja läinud ca 200kW masinale. Sidur jäi ellu, kast sai peagi otsa
- teine sidurikorv: ei teagi, kas on koos kettaga uuendatud. Igatahes käinud sellega komplektis turbotehnikaga masinal
- õlitermostaadi tihend, mis on tüüpiline lekkekoht õlifiltri kohal. Lihtne vahetada, maksab 0,75eur
- vedelikud (mootoris, kastides, roolivõimul) v.a. tagasilla õli

hammasrihm ja karteritihendid on nii KGK kui Forssi jaoks tänapäeval juba tellimuskaup...

"uus mootor" oli ilmselt '92..93a masinalt: generaator ja roolivõim (tulid kaasa) olid lamerihmaga. Vahetasin väntvõlli rihmaseibi ning kasutasin "uuel" mootoril oma kiilrihmaga genaraatorit + roolivõimupumpa.
"uus" mootor käib vaikselt ja ühtlaselt. Eelnevalt tühikäigul kasti poolt kostunud kerge kõrin tundub kah kadunud olevat. Pärines seega ilmselt siduriketta vedrudest.

üldine kepsuprobleemi õppetund: isegi kui mootoriga pikka plaani ei ole (ma ihaldaks ikka rohkemat, kui 196Nm @ 4800rpm), siis mootorist kostuv kerge toksimise puhul võiks selle likvideerida. Saalevahetus on lihtsam töö, kui rändama läinud saale puhul haiget saanud kepsuga mootori ravimine / asendamine.

teha tehnika poolt:
- "uus" kardaan
- min üks küünlajuhe uuendada (jagajapoolne piip kahtlane)
- vahekasti mittekasutatavale nelikveo lahutusmehhanismi hüdraulikasisendile "pime" ette
- kunagi eeloleva suve lõpupoole äkki ikka ka turbotamisprojekt, lähenedes mootorile ainult ülevaltpoolt. Saame näha

[TeeTL]

üldine kepsuprobleemi õppetund: isegi kui mootoriga pikka plaani ei ole (ma ihaldaks ikka rohkemat, kui 196Nm @ 4800rpm), siis mootorist kostuv kerge toksimise puhul võiks selle likvideerida. Saalevahetus on lihtsam töö, kui rändama läinud saale puhul haiget saanud kepsuga mootori ravimine / asendamine.

Tõsi ta on. Muidugi kõi õnnestub eristada seda põhjust kergest klapitõukuri tiksumisest (mis ei pruugi ärgitada niigi palju viitsimist, et klapikambrikaant pealt kiskuda). Ülaltoodud video põhjal oli küll tegu juba toksi, mite tiksuga

Mis selline mootorivahetuse lõbu tänapäeval maksab ka? Kas lasid teha ainult raske töö ja näiteks pudinatega jätkasid ise või võtsid kohe "võtmed kätte" valmidusega?

[13piisab]

video ajaks oli osa ühest saalest juba karterisse sukeldunud ning allesjäänu äkki ka juba teise saalepoole kõrvale roninud
kusjuures tõukuritiks on "uuel" mootoril täitsa olemas. Töölt koju sõites andis külmana endast teada. Õli on praegu puhas, niiet see tõukur muutub ilmselt õli vananedes tüütuks...

mootorivahetuse hinnakujundus: 2 tööpäeva hinnaga 20eur/h annab suht õige kandi numbri. Mõned liitrid vedelikke (mõningaid vedelikke mul oli ja läksid loosi) mahtusid kah hinda. Töö oli "võtmed kätte", asendusmootori valmistasin enamaltjaolt ise ette.

[13piisab]

projektipäeviku sissekanne pealkirjaga "kuhu kaob õli ning kas-kus liiguvad elektronid valesti"

hetkel on mõistus otsas. Eelmise nädala teise poole kärutasin rahulolevalt vectraga ringi. Esmaspäeval hakkas (loomulikult tipptunnil ja kesklinnas) mootor puterdama. Tühikäik kena, kiirendades kaob justkui üks silinder tagant. Juhuslikult - ei sõltu pööretest. Aju anomaaliaid ei tähelda (CE tuluke ei põle).
kontrollisin vedelikke ja leidsin kuiva õlivarda. Klapiklõbinat küll polnud, aga lootsin tööhäirete põhjuse puudulikus õlikoguses olevat. Kaasasolnud ca 0,7l õli tegi vardaotsa (alla miinimumi) niiskeks. Tagant musta tossu ei õnnestu välja võluda, küll on aga (ca 200..300km tagasi survepestud) mootor alt õline. Liiklesin koju (külma mootoriga liikus ok-lt, soojana hakkas kergelt puterdama) ja eile käisin nn kiirkorras tõstukil. Karteritihendi vahelt küll lekib (tellisin üleeile uued ja täna juba kohal), aga ei midagi dramaatilist. Õlitase oli ca 20km sõiduga taas varda ulatusest allapoole kukkunud - õlikulu paistab olevat vahemikus 0,5..1,0l/100km. Karm. Nn pükste lõpul (väljalaske kuum osa) on kahtlane õlisus. Tekkis teooria, et kolvirõngad on kinni ning ilmselt kaob õli läbi silindri(te), küünlad on korralikult "õlitatud" ning mootori töö häiritud. Küll kummaline, et see mootori tossamises ei avaldu, aga paremat (kahte probleemi kokkusiduvat) ideed ei ole...
eile tekkisid juurde ka kummalised elektrianomaaliad, mida ei oska õli kadumisega kokku panna - salongivalgustus jätab seistes uksetuled (ja mitte laetuld) põlema. Masin arvab justkui, et mootor käib, aga mingi uks on lahti. Ukselülitid on kõik ok. Lisaks teeb kompuuter iga käivitusega reseti (kellaaeg ja kütusekulunäidud nullis), mingi hetk viskas lausa pildi eest. Tarbijate lisamine (akna + peeglite soojendus) tõi kompuutrile pildi tagasi. Tühikäigu kütusekulu sooja mootoriga 1,6l/h tavapärase 1,2..1,3l/h asemel. Lõpuks süttis ka CE-tuluke ning kood 51 on uhke ajuhäda: "ECU Programmable memory PROM error, hardware failure". Laadimine on ok - tarbijatega 13,3V ja ilma 13,6V. Vahelduvkomponenti ei saa mõõta, aga ehk ikka nii kummaliseks asi ei lähe... Oleks ainult õli kadumine ja puterdamine, eeldaks lamda (ja KAT) õlisse peitunud olevat, aga vist ikka pole nii lihtne üks põhjus.
uurin asju lähemalt laupäeval, aga üldpildi osas on reaktsioon küll "no mida veel"-tüüpi
...ning kuigi eeldan nüüd õlikulu ja mootori puterdamise kaks erinevat probleemi olevat, siis kummalegi ei ole praegu konkreetset põhjust. Eks küünlad räägivad kolvirõnga-teooriast (ja vee-ehmatuste vajalikkusest) ning võin proovida ka aju vahetada - pole keeruline töö ning mul on 2tk riiulis plus üks teisel masinal.

[v6sa]

...
Laadimine on ok - tarbijatega 13,3V ja ilma 13,6V.
...

Ei ole OK. Laadi aku KORRALIKU laadijaga ära ja vaata, kas elektrivead kaovad mõneks ajaks. Ühtlasi veendu, et voldijagu pinget kehva geneka maanduse nahka ei lähe.

Mootor on neljaklapiline EcoTec? See värdi oskab õlist rõemsasti toituda ilma nähtavate kahjudeta.

[Walter]

Ilmselt jookseb klapikaane tihendi vahelt õli küünaldeavadesse/piipudele nagu neil EcoTec-del kombeks e. see puterdamisega otseselt seotud.

[13piisab]

ei saa aru, mis pingel häda on - täitsa normaalne ju.

mootor on "kägistamata Ecotec" ehk 10% võimsam (aga teravama momendikõveraga) eelkäija ning ei ole õlikulu üle kurtmiseks põhjust olnud - mõni on isegi vahetusest vahetuseni lisamata kulgenud. Iga 100km tagant õli lisamine ei ole kindlasti "omadus" ning see on iga tehnika puhul ebanormaalne
mul on C20XE tehnikaga masinaid olnud 12a jooksul olnud 3tk (pregune mootor on nr4) ja kulgetud on selle tehnikatüübiga vast juba üle 200Mm. Seni täitsa rahul olnud

edit: küünlaavade õliga täidetus on täitsa point. Küünlakaane alt oli küll kuiv (st õlikulu ei ole sealt - piilusin õlikulu leidmiseks sinna), aga piipe ma maha ei katkunud. Meenub, et olen kord sellise klapikambrikaanetihendihädaga kokku puutunud. Uus (tellitud) klapikambrikaanetihend on kah tänasest poes äraviimist ootamas.