[uko]

Üks kõik mida sa seal teed ,maksad sa sellele peale,4hektarit on lihtsalt natuke vähe .kuigi saab hakkama.Paljudel pole sedagi.Aga mets sinder ei kasva üleöö tagasi .Kogu lugu ,järeldused tuleb endal teha.Ja mitte üks ametnik ei saa sulle öelda mida sa oma metsaga tegeama pead,punkt.

[PlyVal64]

Sai eile siis kaks ringikest Järvamaal käidud ja käisin vaatasin tolle metsatuka ka üle. 
Alustame sellest, et minu esimesed mälestused sellest on 26 aasta tagused ja siis oli see tukake suhteliselt ... "kidur". Kuna viimased paljud aastad saab seal palju vähem käidud, ei ole "sellise pilguga" vaadanudki ja sees käisime ka julge 10 aastat tagasi kuuseoksi toomas. 

Asi on ikka jõhkralt kasvanud! Ma ei hakanud -15'ga ilma riietuseta ennast piinama ja tegin teepealt mõned pildid. Hämar ka juba. Lehtpuu, peamiselt kask ja ka lepp, on noortest kuuskedest kõvasti üle kasvanud ja kuuski paistis läbi metsa "vaadates" palju. Isegi kunagine kidur nurgamänd on suureks sirgunud. Ühesõnaga: ahastus tuli peale, käed vajusid rippu - ma ei kujuta ette, kuidas teostada raie nii, et sellest kujuneks korralik palgi-kuusik. Ja see pole enam isegi mitte lapselapsele (küll need tulevad) vaid kui meite ainumas järeltulija meie praeguse vanuse saavutab 20 aasta pärast, on sealt juba palki võtta. Lisaks jättes suured kased alles, siis on sealt kogu aeg tulevikuski küttepuud lõigata. 70-80 aastat on kasele viimane piir. 

Tundub, et seekord tuleb tõesti esiteks spetsi poole pöörduda, kes asja ära hindab ja siis hakata edasi mõtlema. Ma ei oska isegi realistliku tihu hulka pakkuda! 
PS: nii igaks juhuks viskasin siiski pilgu peale ka raudhobudele-lumekoertele ja Veldi pakutavad on päris mõistlikus hinnas ja "nummid". Saaks nii seal metsas kultuurseks väljaveoks kui suvel mereääres rakendada. 

Seuhke Ta siis on, läbi ei paista isegi talvel mitte. 


See on üks külg jõe ääres:


Ja siit on "sisse vaadates" näha kuused, mis tahaksid kasvada!

[AnatoliJermakov]

Siin tuleb lehtpuu järk-järgult välja raiuda. Väga suurte puudega on see kehv, et kukuvad su järelkasvu-kuuskedele pähe. Aga täitsa lagedaks ei kannata kah kohe esimese hooga raiuda. Kuusk tahabki teiste puude "turbes" kasvada, ehk talle selline poolvari/vari noores eas väga sobib. Vanemaks saades tahab aga kuuskki kunn olla ja ilma lehtpuuta laiutada. 

Siin on see valgus-/varjuokaste teema. Kui kuusk väga tihedalt varjus kasvab, siis tal on varjuokkad, sellised hõredad ja pehmed. Lageda peal on tal teist tüüpi okkad, väga kõvad ja torkivad, tihedamalt koos. Kui nüüd väga järsk valgustingimuste muutus tuleb, siis kuusk hakkab hoogsalt okkaid vahetama, mis on talle suur stress. Sellega läheb nii 4 aastat aega, mil nad need okkad järk-järgult vahetatud saavad - selle aja jooksul nad ei kasva suuruses ja võivad sagedaste ka surra. Ehk seetõttu on järk-järguline hõredaksraiumine väga sobilik. Kui aega nokkida, siis võib mitmes järgus teha. Kui pole, siis esimese hooga pooled lehtpuud välja, järgmise järguga enamus välja ja jätad üksikud, mis ka tulevikus saaks kuusega koos veel elada. 

Eks see selline loominguline värk ole. Aga näed - loodus ise sulle kinkinud tasuta palgimetsa istutamise! Ole mees ja võta nüüd kink vastu!

[Janka]

Eks rehkenda palju neil raudruunadel-lumekoertel veojõudu on. ATV teeb ka sellist tillukest töökest.
Pildid on nagu on, aga vähemalt neis nurkades, mis pildile jäänud teeks ise niimoodi:

muu räpsik aasta-kahe jooksul kindlasti 60-80% välja.
kask järgneva viie aasta jooksul samuti 60-80% välja.

No võib ka 50-sele raieprotsendile püsima jääda ja edasi vastavalt olukorrale kui süda haledaks läheb, küttepuu üleküllus tekib või turgu pole. Aga kuusk tahab igal juhul süüa saada.

[PlyVal64]

Vägev, siin kohe mitmed asjalised soovitused! Just kuuskede, okaste ja valgustusraie mahu osas! Tänud.

Aga tegelikult tegin mööda sõites ka video, kuskohast on see kuusemöll veel palju paremini näha. Põhimõtteliselt on ka kogu kahe külje pikkus peal ehk seda ikka on  
Eks hakkab vaikselt siis tegutsema...

[aksel73]

Vägev, siin kohe mitmed asjalised soovitused! Just kuuskede, okaste ja valgustusraie mahu osas! Tänud.

Aga tegelikult tegin mööda sõites ka video, kuskohast on see kuusemöll veel palju paremini näha. Põhimõtteliselt on ka kogu kahe külje pikkus peal ehk seda ikka on  
Eks hakkab vaikselt siis tegutsema...

Tere.
Metsast ja metsandusest ei tea tuhkagi,aga muusika valik liikuvale pildile on Supper Lux.
Retro,kõrv kohe puhkas.
A.

[13piisab]

ma viisin end möödunud aasta lõpul natuke "metsatööstuse" köögipoolega kurssi ja praegu langetatakse ja veetakse (mets on mu elukaaslase oma) ca 700tm (ca 4ha lageraiet ja ca 2ha harvendust+valgustust) välja. Pärast koristajale ning vedajale maksmist ning maksude maksmist jääb näpuvahele tagasihoidlikuma uue sõiduauto jagu raha - selle 700tm seas on päris lai sortiment, sh ports hapuksläinud haaba / küttepuud, mis pärast kulude ja maksude mahaarvamist vastab raha-suurusjärgule ca 5eur/tm.
teine sarnase rahalise vääringuga peaagu küps ja lähiajal koristamist mittenõudev mets jääb "musti päevi" ja esimese ürituse võimalikest vigadest õppimist ( ) ootama.

kuidas käib:
- lased teha metsamajandamiskava. Siin on mõistlik tegijale eemärk defineerida: kas soovid raiuda pigem kohe või hiljem. Kas soovid istutada (see on toetatav tegevus) või pigem las uueneb looduslikult
- kava tegija saadab selle kooskõlastamisele ja kui kõik ok, on paari nädala pärast kinnitatud
- kui on raievõimalusi (kavas), siis täidad metsateatised (pmst raieluba) ning saadad Keskkonnametisse kooskõlastamisele. Mul tuli vastus lausa ca nädalaga, max aeg vist 4 nädalat
- edasi müüd kas raieõiguse või juhid ise projekti ning otsid langetaja-väljavedaja (kes ka eri sortimendid moodustab), teetranspordi ning ostja. Ostja on mõistlik paika sättida pärast seda, kui langetamine on juba kusagilmaal ja sortimendi moodustamine hakkab looma. Raieluba müües jäävad riskimarginaalid (mille teostumine on alati küsimärk - reaalne saak võib nii kvaliteedi kui mahu mõttes ju esialgsest hinnangust mõlemale poole devieerida) ning "projektijuhtija kasum" (suurusjärk äkki 10% kandis?) ostjale. Ise asjatades võiks toeks olla valdkonnas tegutsev sõber või tuttav.
- müües peaks veenduma, et ostja liiga lahkelt sortimenti alla ei hinda. Hea, kui leiab Sinu huve kaitsva metsavedaja.
- vedamise eel tuleb täita ja allkirjastada kolmepoolne (müüja, vedaja, ostja) veoseleht. Selleni pole ma veel jõudnud.

mõned numbriviited:
- koristamine + väljavedu: ma maksan praegu väidetavalt sõbralikku 12eur/tm
- transpordihindade "absoluutseks maksimumiks" võiks kuuldavasti võtta selle: http://www.metsavedu.ee/metsatranspordi-hinnatabel/
- 1 palgikoorem on jämedalt ca 30tm

veel: nagu aru saan, siis üks suuremaid riske on väljaveo takerdumine. Kui õigesti meelde jäi, siis suvel suudab kuusk ca 3 nädalaga "hapuks minna".

ülaltoodu: kel paremad või muud teadmised, see parandab ja täiendab

[PlyVal64]

ma viisin end möödunud aasta lõpul natuke "metsatööstuse" köögipoolega kurssi ja praegu langetatakse ja veetakse ...

Tänud!!! 
Siin suure korraldamise kõrvalt ka natuke mõelnud ja läbi erametsakeskuse jõudnud metsaühistuteni. Kui müüd mitte viimast senti taga ajada vaid lihtsalt tahta, et asi saaks korda, siis äkki oleks hoopis õigem sealt alustada? Kes selle kohta oskab arvamust avaldada. Järvamaal ja lähedal on MTÜ Minu Mets. 

[v6sa]

ma viisin end möödunud aasta lõpul natuke "metsatööstuse" köögipoolega kurssi ja praegu langetatakse ja veetakse ...

Tänud!!! 
Siin suure korraldamise kõrvalt ka natuke mõelnud ja läbi erametsakeskuse jõudnud metsaühistuteni. Kui müüd mitte viimast senti taga ajada vaid lihtsalt tahta, et asi saaks korda, siis äkki oleks hoopis õigem sealt alustada? Kes selle kohta oskab arvamust avaldada. Järvamaal ja lähedal on MTÜ Minu Mets. 

 MÜ kaudu saab metsaomanik mitut sorti abi. Muu hulgas tasuta nõustamist. Kui kodustatud metsameest ei ooe, siis MÜ on ainus erapooletu abiline. Olgu firmad nii ausad, kui tahes, on nende esmane ülesanne toota omanikule kasumit. Ja seejärel tulevad kesk- ja ühiskond

Samuti korraldab MÜ ühishankeid, milles osalemine võimaldab kulusid kokku hodia ja ühismüügi korral paremat hinda saada.

Minu Metsa kohta ei oska miskit kosta, aga ei ole nagu kuulda valjuhäälset rahulolematust.

[PlyVal64]

ma viisin end möödunud aasta lõpul natuke "metsatööstuse" köögipoolega kurssi ja praegu langetatakse ja veetakse ...

Tänud!!! 
Siin suure korraldamise kõrvalt ka natuke mõelnud ja läbi erametsakeskuse jõudnud metsaühistuteni. Kui müüd mitte viimast senti taga ajada vaid lihtsalt tahta, et asi saaks korda, siis äkki oleks hoopis õigem sealt alustada? Kes selle kohta oskab arvamust avaldada. Järvamaal ja lähedal on MTÜ Minu Mets. 

 MÜ kaudu saab metsaomanik mitut sorti abi. Muu hulgas tasuta nõustamist. Kui kodustatud metsameest ei ooe, siis MÜ on ainus erapooletu abiline. Olgu firmad nii ausad, kui tahes, on nende esmane ülesanne toota omanikule kasumit. Ja seejärel tulevad kesk- ja ühiskond

Samuti korraldab MÜ ühishankeid, milles osalemine võimaldab kulusid kokku hodia ja ühismüügi korral paremat hinda saada.

Minu Metsa kohta ei oska miskit kosta, aga ei ole nagu kuulda valjuhäälset rahulolematust.

Võtsin südame rindu ja et Minu Metsa päälik on naisterahvas, ja Naisi ma üldiselt usaldan, kes on palju ka esinenud ja eramatesaomanikele nõu andnud, siis helistasin. Millaski läheme asja vaatama. Eks hoian kursis  

[IIIFFFAR]

http://metsabyroo.ee/

Mulle tegi majanduskava sihuke seltskond. Ise kaasas ei käind ega miskit, piirid olid paigas ja omal teadmine olemas mis sääl peal kasvab. Tädi Mai Umalas käis mingi hetk omapäi kohal ära ja siblis kava valmis. Täitsa rahul igatepidi, raided ja järjekorrad igapidi loogilised, tegevused paigas.
 Vaatsin just paberit, 25.01 oli välitööd tehtud ja 30.01 kava koostatud, et suht nobedasti käis. See olnd siis ca. 18 ha. tüki kohta.
Kava tegemise maksu saab kava tellija takkajärgi valitsuse käest osaliselt toetusena tagasi kaubelda.

Terv. Ivar

[AnatoliJermakov]

Täiendan natukene, igapäevasest praktikast mingid nüansid on siin veidi silumist väärt aga üldjoon on 13piisab sul ikka väga hästi selge. 

kuidas käib:
- lased teha metsamajandamiskava. Siin on mõistlik tegijale eemärk defineerida: kas soovid raiuda pigem kohe või hiljem. Kas soovid istutada (see on toetatav tegevus) või pigem las uueneb looduslikult
     

     Kava teeb metsataksaator, kel vastav kutsekvalifikatsioon. Reaalsuses peaks siis selle kava tegema nii, et mitte mingit sisendit ei anta kava koostajale. Mõõdetakse mets üle ja pannakse kirja vanus/kõrgus/diameeter ja mullastikust tulenevad iseärasused (viljakus) ning igale metsaosale määratakse, millal seda saab raiuda/harvendada/mis puuliikidega peale raiet uuendada jne. Kava on soovituslik ja kas tahad kohe või hiljem raiuda, pole kava koostamise osas tähtis sest kava lihtsalt iseloomustab metsa ja raiet saad teha ikka seadusest lähtuvate piirangutega. 

Üks tähtis nüanss on, et raiefirmad teevad ka kavu. Ja seaduses lubatav kava viga on 20%. Ehk ei ole võimalik 100% õiget kava teha, selleks peaks iga puu eraldi üle mõõtma. Puistu tagavaras võib see viga olla sees. Kui tellida kava firmalt, kes ka raietööd tahab sinu metsas teha, siis ole valmis selleks, et seda kava väänatakse kellelegi sobilikus suunas. Üldjuhul metsaomanik see pole. Näiteid võib tuua palju aga jätan selle. 

Ostja on mõistlik paika sättida pärast seda, kui langetamine on juba kusagilmaal ja sortimendi moodustamine hakkab looma. 

Tegelikult peaks olema ennem raietööde algust selge enda jaoks, mis materjal, kui palju jne. üldjoontes sul tuleb. Ja siis peaks olema juba ka olemas ostjad ja nendega läbi räägitud. Sest iga ostja ostab eri mõõdus materjali, kui lõikad lühikese palgi, siis hiljem seda enam pikaks tagasi ei lõika, eksole. Eesmärk on ikkagi lõigata maksimaalselt head sortimenti, selleks peab kammima veidi turgu ennem. Igas piirkonnas on omad stabiilsed ja tugevad ostjad olemas, selleks tasub nendega rääkida soovitavatest pikkustest, diameetritest jne. Tehakse raiekava ja see söödetakse raiujatele ette. 

mõned numbriviited:
- koristamine + väljavedu: ma maksan praegu väidetavalt sõbralikku 12eur/tm
- transpordihindade "absoluutseks maksimumiks" võiks kuuldavasti võtta selle: http://www.metsavedu.ee/metsatranspordi-hinnatabel/
- 1 palgikoorem on jämedalt ca 30tm

Üldjoontes on hinnad õiged. See 12 on praegustes tingimustes ok, oleneb kus su mets on  Kui tee servas, tegemist suures osas palgimetsaga ja enamus lageraie, siis saab ka vähemaga. Puidu hinnad nii maas, et majandustegevus palju koomale tõmmatud, firmad vaakumise ääre peal. Tehakse ka enda jaoks suht kehva kasumiga, et masinate ja liisingute eest maksta. Aga kui lagedat ja harvendusraiet koos nagu sinu puhul, siis 12 on täiesti hea tulem. 

veel: nagu aru saan, siis üks suuremaid riske on väljaveo takerdumine. Kui õigesti meelde jäi, siis suvel suudab kuusk ca 3 nädalaga "hapuks minna".

Jah, talve ju pole.  Kui teed sulad ja pannakse teed valdade poolt kinni, siis on jokker kah. Sula kruusateega ei lasta vedada. See 3 nädalat on just suve kohta. Talvel on asi veidi parem aga kui see puit jääb terveks kevadeks sisse, ehk pannakse teed kinni ja ei tulegi enam külma, siis võib see sinna jääda küll soojale ajale vedelema. Tõmbab puit sinet täis, saad paberipuu hinna selle palgi eest. 

[jürimees]

Metsamajandamiskava tegijatega tuleb olla ettevaatlik. Läbi on lekkinud infot, et osa taksaatoreid mängivad topeltmängu. Nimelt metsas välitöid tehes jõuab nendeni paratamatult info kaitsealuste liikide (lendorav, metsis jms) kohta ja nende kaudu edasi  kahjuks ka padurohelisteni. Tulemuseks see, et metsa majandamisele pannakse riigi poolt veto peale. 
Asi on läinud isegi nii absurdiks, et riik erastas (müüs) ka vabad metsamaad oma truualamlikele kodanikele, kes ostsid maa  välja (või maksavad tänaseni hüpoteeki) ja maamaksu, aga metsa lõigata ei tohi.
Vähemalt  Ida Virumaai see tõsine probleem.

[Scott]

Metsamajandamiskava tegijatega tuleb olla ettevaatlik. Läbi on lekkinud infot, et osa taksaatoreid mängivad topeltmängu. Nimelt metsas välitöid tehes jõuab nendeni paratamatult info kaitsealuste liikide (lendorav, metsis jms) kohta ja nende kaudu edasi  kahjuks ka padurohelisteni. Tulemuseks see, et metsa majandamisele pannakse riigi poolt veto peale.

Et siis metsakorraldaja peab sülitama oma kutsetunnistusele ja metsaseadusele ning jätma ühe osa oma tööst tegemata? Looduskaitseliste piirangute ja muude kitsenduste väljaselgitamine on metsakavandamiskava koostamise lahutamatu osa!

"Padurohelus" on Metsaseaduses §23 lahti kirjutatud ja maatükil metsamajanduse piiramine või keelamine toimub samuti ekspertiisi käigus, mille viib läbi Keskkonnaministeeriumi väljaantud vääriselupaiga hindaja tunnistusega spetsialist.
Kusjuures näiteks lendorava elupaigas polegi metsamajandusele täiskeeldu. Määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/125112014018 on kenasti lahti seletatud.

Veel lendoravast http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/def...-551892899&state=3;815686588;est;eelisand;;#bkKuidasToimida

Aga kokkuvõtvalt, kas peame saega iga Eestimaa palgini jõudma või oleksime jätkuvalt maa, kus elurikkust hinnatakse? Paljude Euroopa riikide inimestel pole enam luksust Metsa minna.

[Janka]

100% Scottiga nõus .
Eestlane, kes koduväravast kaugemale kui Läti-Leedu, Rootsi-Soome pole saanud (kui sedagi...), ei kujuta üldse ette, kui omapärane ja hinnatud meie  mets mujalt maailmast vaadates on.

[Daff]

100% Scottiga nõus .
Eestlane, kes koduväravast kaugemale kui Läti-Leedu, Rootsi-Soome pole saanud (kui sedagi...), ei kujuta üldse ette, kui omapärane ja hinnatud meie  mets mujalt maailmast vaadates on.

Jah, tõsi ta on, et meile "mittemidagiütlev" mets on tõesti haruldus.

Mõned aastad tagasi tuli üks sakslane minu juurde ja kukkus mulle kiitma meie eestit. Ta olevat meil käinud ja oli vaimustuses sellest, et sai vabalt metsas käia ja keegi teda välja ei ajanud sealt ning ütles umbes sellise lause:
 "Hoidke oma metsa, kuna teil on metsa nii palju siis te ei saa arugi millise varanduse otsas te istute, ma ei mõtle seda rahalises väärtuses."

[PlyVal64]

100% Scottiga nõus .
Eestlane, kes koduväravast kaugemale kui Läti-Leedu, Rootsi-Soome pole saanud (kui sedagi...), ei kujuta üldse ette, kui omapärane ja hinnatud meie  mets mujalt maailmast vaadates on.

Aga kokkuvõtvalt, kas peame saega iga Eestimaa palgini jõudma või oleksime jätkuvalt maa, kus elurikkust hinnatakse? Paljude Euroopa riikide inimestel pole enam luksust Metsa minna.

Mitte 100 vaid 200 prossa nõus. Mõlemaga. See, mis meil on ja see, milleks tahetakse seda kiirkorras rasketehnikaga lageraideid tehes muuta, teeb meele kurvaks! Mina olen sõitnud suure purjekaga Hollandi kõige suuremast ja kõige "kaitstumast" metsast-looduskaitsealast LÄBI ja nii, et Navionics ka annab karme keelumärke faarvaatrist eemaldumisel. Ja see mets on Eesti jaoks park - meil siin Vabaka äärne Võidu park on ka tihedam!  Nii enam-vähem. Üldse on Barcelonast Tallinnani kogu Euroopa merede-ookeani serv läbi kolistatud + siis läbi Hollandi mööda vett sõidetud (autoga ka), ja metsaga on tõsine ikaldus. Ei saaks öelda, et metsa ei oleks aga siin meie laiuskraadi metsadega, mida olen ka off-roadiga Venemaa poolel vaatamas käinud peaaegu Onegani välja, Skandinaaviast rääkimata, pole peaaegu mitte kusagil. 
Kõige sarnasem meile on Baskimaa, kui jätame muidugi kaljud ja mägismaastiku kõrvale, seda just puuliikide ja metsade "väljanägemise" osas. Huvitava faktina on just baskid ka meile ehk soome-ugrilastele ja skandinaavlastele lähimad tegelased nii keeleliselt kui ka omamoodi mõttelaadilt... 

Aga mis seda metsa minemise luksust puudutab: Eesti ja Venemaa (Lenska oblast ja osaliselt Karjala) metsad on erilised selle poolest, et need on tasased! Segatuna soode-rabadega. Mujal Euroopas on mets alles jäänud mägismaastikule, kus ajalooliselt oli võimatu "alepõllundusega" tegeleda ehk millest oli peagu võimatu põllumaad teha. Kõik tasane ja väiksemate kalletega maastik on maha raiutud ja lehmadele antud. Või ära köetud mõttetutes suurtes lossides! Nüüd tahetakse meil sama teha... Ehk eks peaagu igal maal on ka metsaseid alasid ja sinna võivad ju linnainimesed minna aga seal ei saa käia-olla, sest mets on a'la 45-kraadise nurga all pinnal. Seal sa ei käi. Et võtad seenekorvi ja jalutad. Teine variant meist parasjagu lõunapoole, et alusmets on nii tihe ja ogaline väädindus, et läbi ei pääse. Meil kohtab seda näiteks Lääne-Eesti laidudel esimeses kadakarindes mere kaldal, kus põldmari ja kassitapp teevad võimatuks läbi tungimise. Aga seal on asi ikka palju jõhkram. 

Mul on olnud võimalus ja au erinevaid metsasid näha ja "külastada" ja see Eesti mets ON üks kuradi ilus ja põnev loodus"nähtus". Liigi- ja maastikerikkus lisaks. Ja neli aastaaega (ei taha enam ju uskuda  ). Samas seda meeletut metsa peab hooldama aga praegune rõve rasketehnikaga lageraie ja oodatav idioodijaama Auveres kütmine on raudselt kuritegu Eesti Looduse vastu. 

[v6sa]

...
aga praegune rõve rasketehnikaga lageraie ja oodatav idioodijaama Auveres kütmine on raudselt kuritegu Eesti Looduse vastu. 

Osaliselt nõus, aga...

Sinagi ei küsimud nõu mitte selle osas, kuidas oma saega ise mütata, vaid, kuidas oma metsatükiga kõige valutumalt toimetada. Raha ongi peamine põhjus, miks tehakse valikraide asemel lageraiet. Rasketehnika on kasutusel vaid seepärast, et ei ole piisavalt inimesi, kes SELLE puiduhinna eest oleks nõus metsatööd tegema. Vat nii hästi elame... Ning puu on meil kallis, eksole

Metsasõbralik oleks Sul teha seal valikraiet haigete ja ülekasvanud puude osas. Ning  tehtud välja vedada kas hobuse või käsikäruga. ATV kipub samblikke maha kaapima. Kaugevõitu, aeglasevõitu ja tülikavõitu, eksole

Olen nõus sellega, et praeguse skeemi järgi hakkab Auvere katel jälle tõmbama mitte ainult risu, vaid ka nigelat palki. Me võime igasuguseid klausleid panna seadusesse, kuid "leidlik" metsavahendaja leiab ikka võimaluse sinna suunata kõik see, mille müümine mujale on tülikas. Eelmise paanika ajal, kui kommentaariumid nõretasid ahastavatest kirjutistest, kuidas kateldesse kaob mastimänd ja väärisspoonipakk, oli piltidel siiski juba mainitud sinine palk ja ebastandardne kasepakk. Ehk asjad, millest raha saamine on pras peavalu. Katlamees aga ei tingi ega virise: katel sööb kõike. Analoogia vanarauameestega: vana auto ostja tingib ja vingub, kaalumeest aga huvitab vaid "mittemetalse" osakaal...

Linnarahvas aga (ja ma pean siin silmas kõiki neid, kes ise maal tööd enam ei tee) on elust nii võõrdunud, et iga saemees on mõrvar ja iga känd on katastroof. Elektrit me aga tahame... Ja põlevkivi kaevamisega perse keeratud Ida-Virumaa pole ju meie mure, arvab enamus elektrijaamade kuuldekaugusest väljaspool elaja. Just...

Kunagi olid ajad, kus tavainimene maal küttis hagudega ja vaid rikas (või varas) sai endale lubada küttehalgu. Täna on ving lahti, kui küttepuukoormas on mõni ümar klots - olla hagu toodud

Omaette teema on kaitsealuste liikide elupaikadega. Kuniks tänane seadusandlike aktide rakenduspraktika paneb omanikule ebamõistlikke koormisi (maksa aga maamaksu kogu pinna eest) ja keelde (omanik ei tohi isegi viibida kaitsevööndis, erinevalt suvalisest uitajast) ei ole üldse imestadagi, et meie liigirikastes metsades nii vähe "vääriselupaiku" kaardile kantud on. Sellega annab riik selge sõnumi, et omanik on pätt ja suli, keda ei tohi lasta hetkekski silmist. Tõele au andes, sääraseid jobusid muidugi ka leidub ... Siinkohal annan au oma kava uuendamisel välitöid teinud mehele, kes minu lendoravainstruktaaži peale pahandas. Aus mees ja tegi tööd hästi. No õnneks on mu mets nii nigel, et isegi käpalisi ei ole.

[13piisab]

aitäh, AnatoliJermakov täiedamast!
...ning IIIFFFARI-i viide, et kava tegemine kiljem "riigi" poolt kinni makstakse, on kah õige.

nn rohelisest majandamisest: eks iga münti või kahelt poolt vaadata. Ma otsustasin enda jaoks asja lihtsaks teha ning vaadata metsamajandamist kui üht põllumajanduse osa. Kasvatad ja koristad. Püüad mitte hapuks lasta ning tegevuse / omandi pealt ka loomulikult võimalikult palju rahakotti kasvatada. Kuna mets on kaugel ja ei sellega tegemine ei kvalifitseeru huviks ega hobiks, siis ei soovi sellega aasta-kahe pärast taas tegeleda, kuna "peab".
igasugust nn rohelusepiiri võib ju tahtmise korral igalepoole väänata - nt põllu- ja heinamaad pole ju "päris" looduse osa. Radikaalselt lähenedes võiks unistada sellest, et need kõik sööti jäetaks. Või et ei kasutataks vähemasti rasketehnikat. Ei kujuta ju ette ning (majandus-)metsa ja põldu samale pulgale pannes on lihtne oma maailmapildist igasugused hallid toonid mustvalge(ma)ks värvida.

metsamajandamiskava "eesmärgipüstitus" on mu meelest siiski oluline: reaalses (kiires) linna-maailmas elav inimene ei soovi ega jõua asju majandada ainult mustvalge "küps / mitte" pildiga ja iga 0,2ha tükki eraldi vaadata - reaalselt koristad metsa ikka suurema ettevõtmisena, aga kui nt mingid osad (nn kindla raha okaspuud) on justkui 5a pärast KESKMISE puuna raieküpsed, samas teised osad on juba kahjustust omavad haavad, kujuneb ilmselt reaalseks lõikusajaks pigem ikka see, kui on mõtet (raha) lõigata - kõrvalolevad haavad võivad selleks ajaks aga juba päris hapud olla. Mul praegu kuuldavasti nii on - haab (ca 200tm) on kahjustusega, piirkonnas seda küttepuuks ei soovita. Kaalun maismaad mööda ligi 200km kaugusele (Nordic Cell) vedamist, mis esiti kaine mõistuse häirekella andma pani...

[PlyVal64]

Sinagi ei küsimud nõu mitte selle osas, kuidas oma saega ise mütata, vaid, kuidas oma metsatükiga kõige valutumalt toimetada. Raha ongi peamine põhjus, miks tehakse valikraide asemel lageraiet. Rasketehnika on kasutusel vaid seepärast, et ei ole piisavalt inimesi, kes SELLE puiduhinna eest oleks nõus metsatööd tegema. Vat nii hästi elame... 

Metsasõbralik oleks Sul teha seal valikraiet haigete ja ülekasvanud puude osas. Ning  tehtud välja vedada kas hobuse või käsikäruga. ATV kipub samblikke maha kaapima. Kaugevõitu, aeglasevõitu ja tülikavõitu, eksole  

Erametsade hulk vs RMK laastamistöö on väga erinevas suhtes. Aga Mets on Mets! See, kuidas praegu Riik OMA Metsa suhtub - see on lüpsilehm arutute kulude katmiseks! Põhimõttel: pärast meid tulgu või veeuputus! Mõtestatud ja säästlikuks majandamiseks ei pea mitusada aastat tagasi minema ja hobusega ning sulle-mullega asju ajama, kül lei pea absoluutselt IGA lanki rivitult rasketehnikaga maha võtma! Neid lanke, kus on VAID raieküps mets ehk lageraide jaoks loodud, on suhteliselt vähe. Selline saab olla Mets, mida on juba kaua aega lageraideks ette valmistatud ja sealt on juba aastakümnete jooksul võetud ökonoomselt materjali VÕI kunagi ammu istutatud Metsad. Praegu on peamine "põhjendus", et "Mets on hukas, hooldamata ja vaid rasketehnikaga Loodust hävitades saame asja korda". 
Kõige kohutavam on otse Tallinna/Nõmme piiril Viljandi maantee ääres teostatud hävitustöö! RMK ahnus on juba selleni jõudnud, et ei viitsita tiheasutusest ja reaalselt puhkealana kasutusel aladest kaugemale minnagi. Nagu ka teede äärtest. RMK on praeguseks oma "majandamisega" samaväärne saklaste ja venelaste hävituspataljonidega, kellest jäid maha vaid laibad ja ahervaremed. Ning täiesti idiootsed "metsateed", mille asemel võiks Riik reaalset teedevõrku arendada! Kui palju miljoneid raha ja materjali on RMK üke Eesti viiamse paari aastaga matnud nendesse laiadesse "maanteedesse", mis mitte kuhugi ei vii. See on ikka päris ropp.