[Walter]

Kõige kohutavam on otse Tallinna/Nõmme piiril Viljandi maantee ääres teostatud hävitustöö! RMK ahnus on juba selleni jõudnud, et ei viitsita tiheasutusest ja reaalselt puhkealana kasutusel aladest kaugemale minnagi. Nagu ka teede äärtest.

kas pole nimetatud lageraie seotud mitte Rail Balticu trassi ettevalmistusega?

[v6sa]

RMK on pahahpahapaha

Ise me nõuame, et riik oleks tõhus. Tõhus metsaraie aga käibki rasketehnikaga võimalikult suuri mahtusid ühest kohast kokku riisudes. Tundub, et ma pean lähitulevikus sõitma Viljandi maanteedmööda edgargradist maale, et seda "kohutavat laastamist ja arutut tapmist" ise näha.

Muide, RMK on ka suurim istutaja Metsa majandamisega käibki kaasas nii istutamine kui koristus. Majandusmetsi on meil aga napp pool metsapinnast...

Mis aga riigi aeg-ajalt arusaamatu kulutamise katmiseks metsast raha lüpsmisesse puutub, siis see pahameel läheb küll õiges suunas. Praegune algatus teha RMKst puhas tulundusühing RM alluvuses, on selgelt soov lisaraha juurde kahmida. Siin on küll ohu märk, kui seni üsna hästi toiminud süsteem sunnitakse ainult riigile pappi lüpsma...

Mulle hakkan Pomerants vähehaaval meeldima:
http://majandus24.postimees.ee/3572103/p...riuhinguks

[PlyVal64]

Tundub, et ma pean lähitulevikus sõitma Viljandi maanteedmööda edgargradist maale, et seda "kohutavat laastamist ja arutut tapmist" ise näha.

Sa ei pea sõitma, isegi googeli tänavavaatest on näha kunagine esimene ilusa männiku hävitamine ja see on nüüd mõlemat kätt teed jätkunud! Varsti on Nõmme piiri ja Kiili poole mineva risti vahe lagedaks lõigatud, kui nii jätkub! Seda võid muidugi vaatama sõita.
Ütleme nii, et nendes metsades on elus palju kolatud ja seal polnud mingit haigust ka sees, keegi veel ei kuivanud! Meie siinpool piiri tõestame IGA puu puhul, et maha võtta ja otse piiri taga tullakse ööpimedas (sõita ei saanud maanteel, harvesteri prozed olid otse silma) rasketehnikaga peale ja lõigatakse rivitult kergelt parkmetsa moodi puhkeala lagedaks! Reaalselt on seegi mets veel seesama Nõmme männik. Need on ajaloolised "tallinna kopsud", mis nüüd rivitult hakkepuiduks Auverre lähevad. Aga see on vaid üks selline näide - täpselt sama käekiri on näha üle Eesti. 

Reaalselt peaks olema Tallinna ringtee SEES igasugune lageraie keelatud, lubatud vaid sanitaar- ja valgustusraie. 

[IIIFFFAR]

 ei viitsita tiheasutusest ja reaalselt puhkealana kasutusel aladest kaugemale minnagi. Nagu ka teede äärtest.

Pole viimasel ajal kodumaal suurt ringi liikunud, ainult Pärnu-Tallinna suunal. 
Sääl küll lagedaid näinud... aga üks tükk, millel ise oma käekestega  1998 harvenduse tegin, selge et nüüd lõppraie...
 Niisama oln kentsakas ja natuke vastik näha põrsapõlve mängupaiku ja onniehitamise "põlis"laant raiesmikuna, aga arusaadav, et parim raieküps palgimets tulebki maha saagida, mitte maha mädaneda lasta.
Küpsenud vili tulebki koristada, et uuele põlvele aluse saaks panna. Saati, too linnainimeste unistatud "puutumata" loodus ei ole ka teps mitte see koht, kus seene/marjakorviga mõnus uidata oleks. Üsna rõve on läbi paakspuu või toomingavõsa trügida ehk ümberkukkunud haavarisude takistusriba läbida.

[PlyVal64]

Proua Läll käis metsades ära ja tulemus on kõike muud kui rõõmustav. Ehk MOTT - pole see metsa omamine ja metsamajandus nii lihtne ühtegi  Metsa on "Nigut tapab" aga et sellest jõud ka üle käiks. Ja satub veel mingi kaitse-või piiranguala olema, on puhta puuks. "Ei ole tegemist tavapärase planeerimisega"... õnneks pole kava vaja teha ehk las kasvab! Kui tuleb karjuv vajadus, siis selle 5-10 ruumi küttepuud aastas lased servast ja asi korras.

- andmed on olemas aastast 2002, enam ei kehti. Metsaseaduse järgi pole uut kava vaja.

Eraldis 1 on üsna heas seisus,  kahjustatud puid on, kuid mitte väga palju. Eraldis on üle seisnud,  peapuuliik on kask, seetõttu oleks otstarbekas vana mets raiuda ja asemele istutada uus. Vahepeal muude raietega sisse ei läheks, sest kasvukoht ei talu tallamist ning turuhind väheneb, kui seal eelnevalt mingi töö ära tehakse. Siiski on seal ka suur probleem - selleks on Jägala jõe vooluvee kalda piiranguvöönd. Vastavalt Looduskaitseseadusele ei või seal lageraie olla suurem kui 2 ha. Kui nüüd lageraiet veidi paigutada ning panna lisaks ka turberaie kõrvalalale, mida lageraiega raiuda ei saa, siis on võimalik teha seal normaalne uuendusraie (see on eelnevalt otstarbekas läbi arutada keskkonnaameti metsaspetsialistiga, kuna tegemist ei ole tavapärase raie planeerimisega). Samas pean märkima, et seal oli eile päris palju kitse ja isegi paari metssea jälgi, mis lubab eeldada, et uuendamine ei saa lihtne olema. Loodusliku uuenemise peale ma lootma ei jääks, kui soov on tulevastele põlvedele midagi ilusat jätta. Iseasi on, kuidas jõuate kaugelt istutamas ja hooldamas käia . Ilmselt oleks otstarbekas ka kahjustuse ennetamisega tegeleda, kui uus kultuur on rajatud.

- andmed aastast 2003. kogu kataster väga halvas seisus. Ka inventeerimisjärgsete andmete põhjal oli täius nii madal, et oleks kohe olnud otstarbekas seisundi tõttu raiuda ning uuendada. Praeguseks on olukord veelgi halvenenud. Probleemseks teeb asjaolu ka see, et maa on väga viljakas. Alusmetsas on kuslapuu ja punane leeder ja kuna suurte puude tihedus on väike, siis laiutavad nad seal juba praegu päris korralikult. Veidi parem on eraldisel 2, seal on mets tihedam. Minu hinnangul võiks seada katastriüksust raieks pakkuda firmale, kes tegeleb hakkega. Ehk siis raie giljotiiniga. Need üksikud kuused, mis eraldisele 4 on veel jäänud, võib ju püüda seal eelnevalt maha võtta ja müüa sealsamas olevale saekaatrile. Samas tuleb arvestada, et see oleks käsitöö (mis on kallis)  ja kui on vaja viia kaugemale, siis transport võtab selle osa ära, mis sealt kuuse müügist muidu võiks lisaks tulla. Aga selle peaks läbi arvutama. Eesmärk oleks sealne tükk puhtaks teha nii, et midagi  langile ei jääks ja siis uuendada.  Eraldised 2 ja 3 võib jätta looduslikule uuenemisele, uueneks lepaga. Siiski ei pea seda hea kasvukoha tõttu tuleviku mõttes otstarbekaks. Vajalik oleks läbi mõelda, mis puuliiki soovite seal tulevikus näha. Hoolduse mõttes on kuuske endises lepikus väga raske välja kasvatada, esimesed viis aastat tuleb igal aastal hooldus teha ja uuendada kindlasti paljasjuurse taimega ( kuusk või arukask). Kui seda oluliseks ei pea, siis tuleb sinna ise loodusliku uuendusena uuesti lepp, aga eraldis 4 tuleb kindlasti metsastada, sest seal on endine kuusik. Samas võiks siis juba kogu metsaala metsastada parema puuliigiga.

Kokkuvõtteks: Metsa kasvatuslikust seisukohast ei ole mõtet neid metsi enam säilitada, eriti viimase katastriüksuse metsa. Praegu on muidugi hind väga halb ja aasta või paari jooksul ei lähe seal midagi ka halvemaks, aga säilitada seal midagi ilma, et väärtus väheneks, enam pole. Tulevikumetsa mõttes soovitaksin alad uuendada istutusega, eelnevalt maapind ette valmistada. See toob kaasa hoolduse vajaduse vähemalt kolmeks järjestikuseks aastaks, soovitavalt viieks järjestikuseks aastaks. Seetõttu vajab läbimõtlemist, kas soovite seda teed minna ning kui palju aega ja vahendeid olete valmis selleks panustama.

[tcumen]

 Kui kava pole vaja teha, siis võtad iga aasta sealt selle 20 tm kütet välja ja ca 10 aastaga saad metsa korda.
Alustad kõige hädalisematest asjadest.
Aga see lahendus sobib pigem inimesele, kes vahetus läheduses elab ja toimetab ja saab silma peal hoida.
Linnamehele soovitaks see tukk pigem kohalikule, kel huvi ja jõudu asjaga tegelda, õiglase hinnaga maha müüa.

[PlyVal64]

 Linnamehele soovitaks see tukk pigem kohalikule, kel huvi ja jõudu asjaga tegelda, õiglase hinnaga maha müüa.

Millised kohalikud??? Kes natukenegi asjalikum, sel omad metsad olemas, millest jõud üle ei pruugi käia, sama ka sugulastega. No ja maha müümine on küll viimane asi, mida teha, sest see mõned kümned eurod aastas maamaksu vaesemaks kedagi ka ei tee. Nagu tundub, on vähemalt kitsedel ja sigadel, kus olla  Seegi ju asi. 

[tcumen]

Millised?
Näiteks sellised kes talu kõrvalt küttepuude müümisega lisa teenivad. See 4.5 hektarit suurtele tegijatele huvi ei paku, liiati kui  kaitsevööndiga tegu. Kohapeal olija saab operatiivselt tegutseda vastavalt oludele, kus  maa kannab, kuhu ligi saab, jne.. Igasugu kokkuleppeid on võimalik sõlmida, ka kinnistu haldamist ja hooldusraiet jms., kui sobiva partneri leiad.
No samas, ega ei pea ju ka midagi tegema, kohustust ju pole ja maamaks, nagu ütled, ka ei tapa .....

[Marko]

Tõmba siis lagedaks, sorteerid ja realiseerid/kasutad vastavalt sordile. Siis kutsud Janka, ta paneb su taskurätikule lõunapausi ajal uued puud peale
Ise sa muidugi ei kasuta neid järgmisi aga niiiiiiiiiii pikad need kasvamisajad ka ei ole nagu hirmutatakse, mul on siin kuusk, millest saaks laudu lõigata küll ja ma mäletan aega kui see puu oli minust lühem. Muuseas, ma ei ole sajaaastane.

[v6sa]

 Linnamehele soovitaks see tukk pigem kohalikule, kel huvi ja jõudu asjaga tegelda, õiglase hinnaga maha müüa.

Millised kohalikud??? Kes natukenegi asjalikum, sel omad metsad olemas
...

Eeldamine on kõigi perssekeeramiste ema. Paku ja Sa võid üllatuda. Kunaghi ei tea, kellel võib pangaarvel põleda just paslik summa.

Kurb muidugi, et seegi võpsik täielikuks võsaks osutus, eksole.

[PlyVal64]

 

Eeldamine on kõigi perssekeeramiste ema. Paku ja Sa võid üllatuda. Kunagi ei tea, kellel võib pangaarvel põleda just paslik summa.
Kurb muidugi, et seegi võpsik täielikuks võsaks osutus, eksole.

Ma ei eelda - meil oli 1989-90 plaan sinna maja ehitada (projektki oli olemas, siiani oleme õnnelikud, et see nii ei läinud) ja ma olen nii Kaardiväelase kui hilisema Seidla kolhoosi "kolhoosnikki" olnud  Mina, põline linnapoiss, - rääkimata siis abikaasast ja muudest parimatest tuttavatest. Ehk ma olen näinud hiilgust, hääbumist ja viletsust... Samas see paslik summa niimoodi ka ei huvita  
Aga eks mõtleb edasi ja istub mingi hetk mõne asjaliku kohaliku ja/või sugulasega maha ja arutab seda mestatöö värki. Ning tegelikult pole asi kaugeltki võpsik - kõik sõltub vaatenurgast! Lihtsalt järgi tuleb jätta vähem, kui oleks lootnud aga metsamajandamise mõistes ülekasvanud ja inimlikust vaatenurgast ülekasvanud on ikkagi kaks erinevat asja. Ning kuna spetsialistigi väitel on seal haigeid puid vähe, pole asi üldse hull. Ning mulle kohe kuidagi ei meeldi isegi mõte lageraidest. Mulle tegelikult meeldivad läbipääsmatud ja/või ürgmetsad. Samas, kuna kaske on palju, võiks ju kasemahla lasta  
Teise osaga oli asi selge juba siis, kui tuulispask kuuselaane maatasa tegi. Sellega võib tõesti Aovere tekitatava hinnatõusu ära oodata  

[viplala]

Ma ei viitsi hakata väga täpseks minema ja sellel ei olegi erilist tähtsust, lihtsalt tahan näidata, kuda mina oma talupoja mõistusega asjast aru saa, lugedes kõike seda raiemahtude suurendamise jutte ajakirjandusest.

Eestis on erinevate andmete järgi metsa umbes 400-450 miljonit tm. Kuna metsaks nimetatakse absull kõike prahti, mis on üle 8cm läbimõõduga, siis olgem ausad, metsaks seda võsa siiski nimetada ei saa mis laiub oma 30% metsamaadel, metsa nime all. Jättes kõrvale ka igasugu hoiu, keelu ja muud alad, kus raiuda ei saa või ei tohi, võib üsna kindlalt väita, et Eesti töödeldav metsatagavara on umbes 300 miljonit tm, võibolla isegi vähem. Raiudes metsa soovitud 10-15 mil tm aastas, saab mets otsa 20-30 aastaga. 20-30 aasta puhul kasvab kuusk ja mänd alles puberteedi eas, ning raiuda seda ei saa. Rmk 2014 lõikas metsa maha 49 000 ha ja tagasi istutati 12 000 ha.  Erametsas tehti lõikust  82 000 h ja ma olen üsna kindel, et tagasi istutati kordi vähem kui RMK oma metsades. Minu arusaama kohaselt väheneb tegelik okaspuu mets drastilise kiirusega juba aastaid, ning asemele kasvabki rämpsmets. Mingi hetk oleme omadega lihtsalt punktis, kus paberi peal on mets aga metsa minnes laiub seal hakkepuit. 

[Marko]

Käisin mõõdulindiga õues, minu silme all kasvanud kuuse ümbermõõt on hetkeseisuga rinna kõrguselt 1005 millimeetrit.Seitsmekümnendate alguses oli see puu minust lühem.

[13piisab]

Minu arusaama kohaselt väheneb tegelik okaspuu mets drastilise kiirusega juba aastaid, ning asemele kasvabki rämpsmets. Mingi hetk oleme omadega lihtsalt punktis, kus paberi peal on mets aga metsa minnes laiub seal hakkepuit. 

ma uurisin ca nädal tagasi nn suure pildi taustu - "õigete" raiemahtude osas on tõesi kaks erinevat vaadet. Tootjad ja töötlejad väidavad, et raiutakse vähe, loodushoidjad aga et liig palju.
üldnumbrid (tagavara, taaste, ...) on hinnangud ja hinnanguid annab korralikult väänata. Tundub, et eri vaadete omajad väänavad hinnanguid endale paremini sobivas suunas.

kahjuks ei leia enam üles, aga üks uurimistöö paistis justkui objektiivsemana silma. Tõi lisavaatena sisse looduskaitse alused alad (mis on ca kolmandik Eesti metsadest!) ning viitas, et kui puhtalt majandusmetsi ja nende tagavara vaadata, tuleb kaitsealad vaadeldavast metsast eos eraldada - need omavad küll juurdekasvu, aga seda ju ei raiuta ja nende alade protsessid on täiesti autonoomsed.
ei mäleta täpselt, aga äkki võeti vaatluse alt välja ka metsamajandamiskavata metsad või mingi osa neist. "Metsalaadse tootena" nimetatakse metsaks kindlasti paljusid viplala poolt viidatud "prahtmetsi". On minulgi Virumaal sellist - pea 8ha jagu. Ei saa sellest ilma suurema tööta (ilmselt kuivendamised jne) "päris-metsa"...
nn prahtmetsade valimist väljaarvamine on täitsa mõte / arvesseminev dimensioon: kui pole majandamiskavani jõutud, siis ei pruugi majandamismõtet kunagi tullagi ning pole kohane seda majandatavasse metsa sisse arvestada.

artikkel / uurmistöö jõudis mälu järgi 8..10Mtm/a raiemahuni kui selliseni, mis metsabilansi tasakaalus hoiab.

[Jansa]

Käisin mõõdulindiga õues, minu silme all kasvanud kuuse ümbermõõt on hetkeseisuga rinna kõrguselt 1005 millimeetrit.Seitsmekümnendate alguses oli see puu minust lühem.

See sõltub kasvukohast jube palju.
Põlluservas kasvanud kuusk tõmmati maha, suur puu oli, lugesin huvipärast rõngaid- 30 aastane vaid.
Rõngavahed olid sentimeetrised.
Päikse käes, väetis ja värgid.

Samas käisin kohaliku palkmajaehitaja juures väravaposte toomas.
Küsisin paari palki. Küsis vastu, et mille jaoks. Väravapostide jaoks.
Viidi kohe teise hoovinurka, 'kõvade palkide' hunniku juurde.
Rõngad milli tagant, kasvanud raba servas väheviljakal mullal, raske kui kurat.
Aegajalt kohalik metsamees pidi pakkuma, kui sellist 'erilisemat' sisse viskab.

Ütles, et need peavad mul otsapidi maas 60 aastat, männipuu.
Kui 100 aastat tahan, peaks tammest tegema

[PlyVal64]

Reaalselt on ka "metsalaadne toode" siiski mets koos oma spetsiifilise ökosüsteemiga. Kõike seda on vaja. See selleks.

Küll kipun ka mina uskuma seda, et palgimetsa hävitustöö on praegu tõsine probleem Eestis. See, mis meilt lihtsalt välja veetakse ja mille edasisest saatusest me midagi ei tea - see on kergelt "kuritegelik". See on enam kui selge, et kõigist nendest laevatäitest korralikust PALGIST ei tehta saematerjali, palkmaju ega isegi lihtsalt puidust tooteid a'la OSB-plaat. Muidugi pole õige niimoodi öelda-kirjutada aga kõrgekvaliteetse VARA üle peaks olema korralik kontroll. Kui eksporti läheb ühekordselt töödeldud puit elik saematerjal või KOORITUD palk - see on igati hea ja kasulik. Sellest saab importival maal midagi kasulikku ja töötlemise raha jääb Eestisse. Mida rohkem töötlemisprotsesse puit läbinud on - seda kasulikum Eestile, näiteks valmismajad, liimpuit, mööbel jne. 

Mis on aga see "kontroll": omal ajal tõi näiteks Flexa Eesti oma palgi sisse Venemaalt, sest Eestist ei suudetud neile tagada piisavalt kvaliteetset tooret liimpuidu jaoks. Selliseid ärisid oli veel. Tänast seisu enam ei tea aga kui seesinane raiumist vajav kvaliteetpuit täna läheb Viru-Nigulasse või muude samasesse kohta-tööstusesse näiteks Püssi, seal seda väärindatakse ja müüakse kallilt Euroopasse - see on õige ja "kontrolli all" Eesti Loodusvarade majandamine. Kehvemast materjalist kasvõi euroaluste kokkutagumise värkstoad ja selle eksport on ülikasulik ja õige majandamine. Aga lihtsalt ülivähese töötasuga tasustatud metsik lageraide väljavedu on eriliselt kahjulik meile kui Riigile! Kuna me ise ei tooda ka mitte ühte masinat ega isegi saagi, siis on tegu tegelikult nii Loodusvarade kui RAHA väljaveoga. Ehk tegu on teadliku röövmajandamisega. 

PS:keegi kunagi ütles jube ilusti: metsamajandus ja metsaöö on ainus majandusharu Eestis, mis on puhtalt maainimeste käes. Ehk ka saeveskid jms tööstus. See on eluala, mis annaks tööd ja palka maale, kui toormaterjali väärindada. Selle jurues ka valikraie käsitööna, selelst tehtav kõrgekvaliteetne toode, mille peaks siis "ärimees" suutma ka maha müüa. Aga mida Eestis pole: ärimehi! Meil vaid rahaahned proovireisijad, kes ei suuda mitte KALLILT midagi ise müüa. Õigemini mõnda, kes suudavad, ma tunnen ja see on METSIK töö, mis ei luba palmisaartel litsidega puhata vaid käid messlilt-messile, teed pakkumisi, võidad neid ehk teedki 24/7 rasket tööd. Kunagi äkki tuleb ka rantjee-elu - kui tervis vastu peab. Sellised on näiteks Eesti väikelaevade ehitajad, näiteks Saare Paadi Peeter Sääsk, Alunaudi Mark Muru või legendaarse Kasse Paadi Fredy. Saare ja Alunaut on KALLI otsa tooted, kus tuleb maailmaturul konkureerida "kõlavate ja edevatega" ja Mehed suudavad müüa! 

Muidugi ei saa öelda: Eestis väärindatakse puitu palju ja pole asi "nii hull" üldse (kõik majade tootmised jms) aga küsimus jääb: kuhu see kvaliteetmaterjal läheb, MIS sellest seal "mujal" saab ehk "kusagil" osatakse-tahetakse Eesti metsamaterjali väärindada - kas äkki ei saaks seda sama siin kohapeal siis teha? 

[PlyVal64]

Aga jätkame "teemas": sain siis takseerkirjelduse ka. 



Täitsa põnev värk! Esiteks: numbrid on "hirmsad", mõnest ei saa täpselt aru jne. Kas see vanus on reaalselt aastates??? See on küll kahtlane. 
Teiseks: kes need H, D ja G on? Kõrgused? 
Aga üldjoontes saab aru: kohapeal majapidamisele jagub kütet ja jõulukuuski mitmele põlvele  

[Raivo]

Puistuelemendi kõrgus (H, m) – puistuelemendi keskmise diameetriga puude kõrgus.
Puistuelemendi rinnasdiameeter (D, cm) – puistuelemendi keskmise puu diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast.
Rinnaspindala (G, m*m/ha) – puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast.

[bom]

Viljandi mnt äärse raiega seoses üks soovitus. Kinnistu ostmisel tasub ümbritseva metsa andmed ka metsaregistrist üle kontrollida. Võib osutuda, et lisaväärtust ja -hinda andev ümbritsev "parkmetsa moodi puhkeala" on ikka tegelikult ka mets, mis saab lähiajal raieküpseks, mis seejärel maha raiutakse ja uuendatakse. 

Suurema osa asulate servas (sh Tallinnas) piirnevad kuskil elamumaa kinnistud majandusmetsaga. Elamute jaoks mingil põhjusel olulise metsa säilitamist on aja jooksul püütud metsaseaduses erineval viisil reguleerida, nt andes omavalitsusele laiemaid õigusi kaitsemetsade loomisel. Reaalselt tooks see tõenäoliselt kaasa massilise emotsionaalsetel argumentidel metsa majandamise piiramise, mitte konkreetselt müra või tuule kaitseks vajalike metsade säilitamise. Aga teisalt peab kuskilt puit ka tulema, metsaomaniku õiguste piiramine peaks jääma väga oluliste hüvede kaitseks ja keegi peaks selle piirangu kompenseerima.

Lahenduseks võiks olla ennetavalt metsaomanikuga kontakteerumine ja näiteks sobiva tasu eest kokkuleppe saavutamine servituudi seadmiseks, mille sisuks võiks olla metsa säilitamine, teatud raievõtete kasutamine (nt valikraie) vms. Mis sellise miljööteenuse hind on ja kaua metsa on mõtet uuendamata püsti hoida, on muidugi iseasi. 

[v6sa]

...

Küll kipun ka mina uskuma seda, et palgimetsa hävitustöö on praegu tõsine probleem Eestis.
...

Usk on võimas asi. Paraku loodusseadusi sellega ei kummuta. Ning tänu (või hoolimata) kliimamuutusele saab täna "röövraiutavate" palgimetsade aeg lähitulevikus vääramatult ümber. Nii männi- kui kuuselembesed kahjurid võtavad järjest enam võimust ning täna on küsimus pigem selles, kas see puu võetakse enne tarbepuuna kasutusse või tapab kahjur/haigus selle jalalt. Aga Eesti metsi ähvardavast tõvesurmast, mida kiirendab pidev soostumine, ei taha keegi rääkida. Eriti liigirikkuse trummi taguvad rohelised... Ei ole vandenõud, ei ole. Aga kord rajatud kuivendussüsteemide korrastamine on paha, kuna konn kuivab siis ära.

Sõitsin laupäeval Viljandi maanteed mööda linnast välja ja ma ei näinud kusagil röövraiet. Metsa majandamist küll. Austet ksf! bom kirjutab väga õigesti: kui keegi leiab, et tal on minu metsariba väga armas, siis on tal kaks võimalust seda säilitada: ostab selle ära või tasub selle pruukimise eest. Mõlemad eeldavad, et ta tuleb ja RÄÄGIB sellest minuga. Ning kohe kindlasti saab iga metsaomanik vingumürgituse, kui tervituse asemel hakatakse vehkima Põhiseadusega ja süüdistama ülirikkuses. Kuulamisvõimetu jõmm on muidugi raske juhtum, aga paraku tuleb ka säärase naabriga sotid selged hoida. Ignoreerimine võimaldab vaid probleemidel kuhjuda.

Mis aga puutub toorpalgi väljavedu, siis see osa Priidu jutust on küll õige. Oleks aeg juba välja kasvada toormetarnija staatusest ning hakata klientide pakutavat raha vastu võtma valmis toodete eest. Siin on aga üks oluline mure: meid ei ole õpetatud teisi inimesi kuulama. Nii me üritamegi müüa puulusikat kliendile, kes tuli ostma e-lugerikaasi. Siinkohal on Priidu toodud näited vägagi asjakohased: need mehed mängivad Suurte Poiste liigas edukalt. Aga eeukad on nad vaid seetõttu, et nad kuulavad klienti.

Inimesed, kuulake rohkem üksteist

Priit saab oma metsalapil aga igal aastal raiuda sedapalju puud, et sellest peaks tulema välja julge 20 ruumi küttepuud. Või veidi vähem, kui mõni tarbekaigas ka napsata. Palju Sul kuluski talvega?