[v6sa]

Kole avastus,mis tuli kuidagi kiirelt lahendada.Mingiaeg tuleb nüüd traka pooleks võtta,et saaks selle kolme poldiga kronsa korralikult kinni suristada.

Õnneks on tema pooleksvõtt suhteliselt lihtne tegevus.

Sedasi hakkabki juhtuma, kui pruukida preparaati ebasihipäraselt. Teetsett on aiatraktor ja sellega metsatöö tegemine eeldab kas täielikku ümberehitust või Siidkinnastega Käsitlemist.

[argo1974]

Esivanema traktoril on see flants tervenisti asendatud, traktor lükati nõuka ajal pika varre otsas tagasahaga lihtsalt pooleks. Platvormi treipinki kinnitamine on tüütu, aga saab hakkama. Uus flants on ümar ja topelt paksusega, sellega pole viimased 25a probleeme tekkinud. Veidi suurema läbimõõduga ümar flants võimaldab teoorias ka tugevduskolmnurkade külgekeevitamist.

[Veskioja]

Kle v6sa vaat mis ksf laurenil omma tehtu,mida ei saa nim.ja saab ka mingil määral mõtsas hakkama,olgu siis.Ma mudu tolle TZ üli rahul,agajh,teatud sõlmedega oleks võinud konstruktorid ikka rohkem pead murda.Kas või nii lihtne asi,et faase pole olla,see annaks kõvaste tugevust juurde.Tagasilla poolne ots mingi pärast tehtud 4 poldi kinnitusega ja teine siis kolmega.See tõesti hea,et tegelt pooldub lihtsalt,need samad 3 polti ja silinder küljest ja polegi muud kui eest toestada vaja.Siis saab altpoolt ka korralikult ligi suristama,seal jämme polt muidu segamas,vbl.saaks selle ka sealt eemaldada,küllap ta sinna sisse pressitud on.  

[v6sa]

Kle v6sa vaat mis ksf laurenil omma tehtu,mida ei saa nim.ja saab ka mingil määral mõtsas hakkama,olgu siis.Ma mudu tolle TZ üli rahul,agajh,teatud sõlmedega oleks võinud konstruktorid ikka rohkem pead murda.Kas või nii lihtne asi,et faase pole olla,see annaks kõvaste tugevust juurde.Tagasilla poolne ots mingi pärast tehtud 4 poldi kinnitusega ja teine siis kolmega.See tõesti hea,et tegelt pooldub lihtsalt,need samad 3 polti ja silinder küljest ja polegi muud kui eest toestada vaja.Siis saab altpoolt ka korralikult ligi suristama,seal jämme polt muidu segamas,vbl.saaks selle ka sealt eemaldada,küllap ta sinna sisse pressitud on.  

Ei tasu olla nii õrnapõrnaline, eksole

Tetsett tehti ülemõõduliseks mullafreesiks ja kergeks haljastustööks. Selleks otstarbeks on konstruktsioon täiesti pädev. Metsas lammutamine erineb konstureerimise lähteülesandes määratud kergest tööst üksjagu. Või vähemalt olen mina säärase tähelepaneku teinud Et sellega metsas hakkama saab, ma täitsa usun. Täpselt sama ootuspärased on tekkiad kahjud. Ka heast materjalist metsamasinate sõlmed saadakse katki.

Loomulikult võiks olla tugevdus siin ja teine seal ning haakeseade korralik 3-punktiline CAT I, aga ilmselt oli otimeerimisülesande lahendamiseks mõni parteiline tähtaeg ees...  Ja saadi ka hakkama.

Korraliku tugevduse saad teha ainult peale lahtivõtmist. Taasliitmisel tasub kaaluda sisekuuskantpoldi kasutamist - see vajab vähem ruumi.

[saarrand]

Kle v6sa vaat mis ksf laurenil omma tehtu,mida ei saa nim.ja saab ka mingil määral mõtsas hakkama,olgu siis.Ma mudu tolle TZ üli rahul,agajh,teatud sõlmedega oleks võinud konstruktorid ikka rohkem pead murda.Kas või nii lihtne asi,et faase pole olla,see annaks kõvaste tugevust juurde.Tagasilla poolne ots mingi pärast tehtud 4 poldi kinnitusega ja teine siis kolmega.See tõesti hea,et tegelt pooldub lihtsalt,need samad 3 polti ja silinder küljest ja polegi muud kui eest toestada vaja.Siis saab altpoolt ka korralikult ligi suristama,seal jämme polt muidu segamas,vbl.saaks selle ka sealt eemaldada,küllap ta sinna sisse pressitud on.  

Korraliku tugevduse saad teha ainult peale lahtivõtmist. Taasliitmisel tasub kaaluda sisekuuskantpoldi kasutamist - see vajab vähem ruumi.

Seal on tegelikult tikkpolt, mille otsas on mutter, mis originaalis peaks olema ka plekiga stopperdatud. Kohe kindlasti ei soovita ma seda asendada nö tavalise poldiga, mida ei ole stopperdatud või tugeva keermeliimiga paikka pandud.

[v6sa]

Seal on tegelikult tikkpolt, mille otsas on mutter, mis originaalis peaks olema ka plekiga stopperdatud. Kohe kindlasti ei soovita ma seda asendada nö tavalise poldiga, mida ei ole stopperdatud või tugeva keermeliimiga paikka pandud.

Tänan OLULISE õgvenduse eest!

[Veskioja]

Noo eks me siin enmv.kõik suht õrnakesed,kes rohkem kes vähem,väga neg.kriitikad ei kanna suurt keegi.Olgu sellega kuda on,ega see ei vii kuhugi.
Seda polti sealt väga eemaldada ei kavatsenudki,lihtsalt mainisin,et vbl.jne.Kui traka poolitada,siis polt enam ei sega,see jääb esi osa külge.Mul tegelt väga hää meel,et saab siit väärt soovitusi.Mõtlen seda tõsiselt,mitte ei nääguta,ega targuta.
Ma ise pole selle trakaga kunagi freesinud,aga millegi pärast arvan,et just sellise tegevusega saab ta hulga rohkem vatti,kui vedades haagist,millel vbl.healjuhul tihu materjali peal.Nohjh,eks pinnas teeb omad korrektiivid,aga mootoril küll väga suuri tuure vaja ei ole.Rääkimata heinalõikus vikatist,mis ise kaalub omajagu ja pressib koguseaeg teist kreeni,väänab mis kole.Kevadeti haagin talle taha 2 hobu äket,aikurja vot see on alles äge tegevus...saab teha põllal nr.kaheksaid ja ristirästi

[saarrand]

Ma ise pole selle trakaga kunagi freesinud,aga millegi pärast arvan,et just sellise tegevusega saab ta hulga rohkem vatti,kui vedades haagist,millel vbl.healjuhul tihu materjali peal.Nohjh,eks pinnas teeb omad korrektiivid,aga mootoril küll väga suuri tuure vaja ei ole.Rääkimata heinalõikus vikatist,mis ise kaalub omajagu ja pressib koguseaeg teist kreeni,väänab mis kole.Kevadeti haagin talle taha 2 hobu äket,aikurja vot see on alles äge tegevus...saab teha põllal nr.kaheksaid ja ristirästi  

Freesida tohib ainult 1. käiguga!!! Originaal niiduk on tõesti tal üsna raske. Omala ajal vahel sellega ikka niitsin, aga mul on maa liiga mägine ja suht vaevaline on see töö. Seepärast hakkasin kasutama järelveetavad hobuniidukit. Niidukiga (ja ka freesi, tänavapuhastusharjaga) peab olema välja lülitatud tagasild ja see raskendab oluliselt järsematest mägedest ülessaamist. Minul leiab see traktor ka enim kasutust puudeveol kitsastest oludest, aiatöödel ja viljakuivatis, kus on lausa asendamatu abimees.

[Veskioja]

Esivanema traktoril on see flants tervenisti asendatud, traktor lükati nõuka ajal pika varre otsas tagasahaga lihtsalt pooleks.

 Küllap ma olen oma traka ka just selle meetodiga lõhkunud.Küll ei ole pika varrega,aga siiski tagaotsas kasutanud buldooserit.Igatahes on nüüd sellel lõpp,arvan,et miks hakkasin taga kasutama,küllap siis ei viitsinud tõsta muudkui silindrit,istmealt ette jne.saamatu rsk.
Väga hea teema on TZ mootori remont,sealt saab paljudele küsimustele vastused,

[Veskioja]

Natukse niikui huvitaks,Donni lindi värk,et kuda selline ka TZ all toimetaks.Võta sa kinni,kumb oles etem,kas laijad veljed,rehvid vs.lindid.Velge laijemaks teha kordades lihtsam,kui lintidega jantida,kus vist kõiki töid ise peris ei teosta.Nii palju kui seda YT kamminud,ei ole keegi viitsinud,tahtnud midagi sellist surada tz alla,või pole veel leidnud lihtsalt.
https://youtu.be/EqqTtRXpvrs
Sihke vbl.kõikse etem

[donn]

Natukse niikui huvitaks,Donni lindi värk, ...

Pakun, et kui tee juba ette sõidetud, siis rehvidega parem. Kui rehvidel ketid ka peal, siis see veel kõige parem lahendus. Lindivärk pigem sellise uue raja loomiseks sügavamas lumes ja minu meelest nendega niisama asfalti või kõvaks sõidetud talvetee peal sõitmine suhteliselt mõttetu priiskamine. Muda ja pehme pinnas on muidugi teine asi. Aga see on ainult minu arvamus.

[JaakH]

See on mu arvamus aga kas laiad rattad nt rattavõlle murdma ei hakka? Kusagilt peab ju järele andma

[donn]

Ka roomikud hakkavad rattavõllide peale, kuna neil ju eraldi võllid roomikuraami sees nö pikenduseks. Lai rehv oleks lihtsam variant, aga roomik oleks ägedam. 

Ma ei tea kui hästi see pealesõidetav variant näiteks muda talub - töötab ju puhtalt hõõrdejõu pealt.

[Veskioja]

Lai rehv oleks lihtsam variant, aga roomik oleks ägedam. 

Ma ei tea kui hästi see pealesõidetav variant näiteks muda talub - töötab ju puhtalt hõõrdejõu pealt.

 Ehh,küllap jään ikke laia rehvile truuks,vaevalt mul jätkuks sellist südikust jännata nende lintidega.Jah selline varjant vist ongi rohkem mõeldud lõbu sõiduks.Aga selle väänamisega,võiks olla samamoodi skeptiline lindi osas,seal veel suurem koormus kui rehviga.Lindiosas võiks ehk mõelda ka nii,et kuna ta ringib ja sisse ei vaju niipalju kui rehv,siis ideepoolest ei tohiks niiväga väänamist kui sellist tekkida,kui siis keeramisel.Mu naabrimees toppis jumpsile,mille ta turbotas alla 700 panduurad,ilma esiveota metsa traka.Need võllid seal edukalt vastu pidanud hulk aastaid.

[klaave]

Kui TZ-le mingeid roomikuid sobitada siis ainuke mõistlik variant oleks vist luua midagi sarnast nõukaajal russidel kasutatutele. Lisada väike abiratas üle mille roomik jookseb, samas on kandepind  ja vedu tunduvalt paremad.Iseasi kas tasub jännata.

[mlsluik]

Muda ja pehme pinnas on muidugi teine asi. Aga see on ainult minu arvamus.

Roomik on ülim siiski lumel, oleme proovinud nii rabas kui ka mujal kuid korraliku mudtrakkeri ja laia kärna vastu ei saa siiski.
Ostacruiseri tiim on käinud ka korduvalt "testimas"

[donn]

Roomik on ülim siiski lumel, ...

Noh, läbi sellise muda ju metsa ei vea kah. 

[maisalup]

Eks nii moodi nagu mingi tainapea kari ei liigu ka metsas, haakumist ei paranda mitte kaapivad rattad ja põhjagaas. Kuna traktorite ja tõstukitega kogemused kehval pinnasel, siis gaasi peab andma läbilibisemise äärel mitte nii, et rattad kaabivad alt viimase kandva pinnase...

[klaave]

Videost nähtavatel roomikutel üks tõsine viga juba esimesel pilgul näha. Nimelt on roomiku esimene ots liiga madalal. Niisuguses asendis pidurdavad kõik neli roomikut masina edasi minekut. Roomik peaks olema püstise ninaga nagu Natil mitte sirge nagu Jossil. Sirge kaevab ennast kohe maasse , püstine nina proovib maast välja ronida ja aitab ka sõidul pinnal püsida. Ei kujuta ette selliste sirgete roomikutega kuhugi takerduda kasvõi keskmisel kiirusel - sadulast lend on peaaegu kindel

[Veskioja]

laiad rattad nt rattavõlle murdma ei hakka?  

https://youtu.be/VJTKh9wfvx0