[overspeed]

Minarelli mootor? 

Jah.

[overspeed]

Peale pikemat treipingi taga veetmist, sai siis löpuks köik vajalikud vidinad valmis mootoripukside vahetuseks. Seekord (eelmise all mötlen amortide pukside presse) sai pressidele randid ja suunajad tehtud, et nad täpselt öiges kohas püsiks. Kui amordipukse pressisin vertikaalsuunas hüdropressi all, siis need puksid tegin kruustangide vahel horisontaalasendis, seetöttu oli ka mugavam, kui pressid kenasti paigal püsisid.

   

Esimesena sai vahetatud siis too puks, mis köige halvemas seisus ka oli. Lihtsam oli teda vahetada, kuna asub ta eraldi kinnituse küljes. Pressimisvahetükid toimisid kenasti ja täpselt, lust lausa vahetada:

         

Mootori alumiiniumosade küljes olevad puksikohad sai 100 C kanti kuumaks aetud, et lihtsam oleks. Uued puksid olid sügavkülmas.
Täpsete ja vajalike riistadega ei olnud vahetusel probleeme (pildistamise hetkel on kuumapuhur külm, iga norm kasutaja teab ju, et värskelt kasutusest tulnud kuumapuhurit ei tohi külili panna ... kahjuks on neid liiga palju kes seda teevad):

               

Eeldasin, et suurem puks on täispinnaga pesas ... tuleb välja et mitte. Ainult pool pinnast hoiab. Muu pinna osas tuli ennem uue puksi sissepressimist kogunenud pori ää pühkida:

   

Ja vahetatud need mootoripuksid nüüd on:

   

[overspeed]

Profülaktika möttes said ka silindri tikkpoldid vahetatud. On olnd juhuseid, kus teistel möni pooleks läind ... proovin seda vältida.

   

Mootoripoolte poltidest ühel on keere vigastatud (eelmine aasta avastasin, panin tookord keermeliimiga kinni). Nüüd siis sai köik poltide keermed keerme-puuriga pöhjani läbi puuritud, sest möötmiste tulemusel sain teada, et vöin panna vabalt 5 mm pikemad poldid. Nii saan lahedatud vigastatud keerme probleemi ja teistel siis rohkem keerme pinda, et ei vigastuks keermad:

   

Paika läks ka väntvölli laager. Alumiiniumkorpus 130 C ja laager sügavkülmast = laager ilma pressimata/löömata oma pesasse:

   

[overspeed]

Kunagi sai treitud valmis väntvölli paigaldamiseks tömmits, kus toetub ta laagri sisevörule ja tömbab väntvölli läbi vöru paika. Ei mingit peksmist ega pressimist.

   

Ühele mootoripoolele siis väntvöll paika. Väntvöll ise oli sügavkülmas, kuid laagrit ma soojendama seekord ei hakanud.

         

Mootori poolte vahel tihendit ei käi. Kas tehas loodab, et alumiinium on ise piisavalt tihe vöi arvestasid silikooniga. Ma igatahes panen öhukese kihi silikooni poolte vahele (udupaber vöiks ju ka tihendiks olla, kui löigata oskaks  )

   

Mootoripooled kokku, tömmits paika ja kenasti kokku:

           

         

Mootori poolte poldid panna 10 ... 12 Nm, ma valisin 10, sest panin ka tilga Loctite 222 keerme peale:

         

Sügavamaks tehtud vigane keere toimis kenasti nüüd  

[overspeed]

Kontrollisin vänvölli pöskede kaugusi mootoriseintest lehtkaliibriga. Väike köks haamriga ja vördseks nad said:

         

Panin ka juba natukse vidinaid külge, kuna silinder vajab tegemist ja selleks tol hetkel tuju polnud.

   

[overspeed]

Silindriga on nagu odavate asjadega ikka, vajab tegemist, et parem tulemus kätte saada. 
Aga ei tasu kurta ka. Apex'i mootori originaal jupid on kolm vöi rohkem korda odavamad kui tehtud vöistlusjupid. Seega teeme ise paremaks.

Pealolnud silindrit sai eelmisel talvel ka tehtud. Vahe oli tuntav kiirendusel ja nähtav stopperil.
Vasakul on vana, paremal uus:

   

Nagu näha, on gaaside küljekanalid ebavördsed, sest sama mootorit kasutaval teisel masinal (mingi roller) jäi silinder millelegi pumbale ette ja siis tehti sinna lohud sisse:

               

Aknad käian taas vördseks.

Köik kanalid on valujääke täis, aknaääred krobelised ja teravad. Freesin siledaks, niipalju kui saan ja ligi pääsen:

   

Uus originaal:

         

Vana freesitud:

         

Eelmisel silindril tehes küljeaknaid vördseks, freesisin üliettevaatlikult, et lohust läbi ei tuleks. Kanali pindala sai küll samaks teise poolega, kuid nurk ei saanud sama. Kuna lohk piiras freesimist. 
Uue silindril panen lohu metalli-kitti täis, et saaks kanali nurgad ka vördseks ... siis ei pea nii hirmsasti kartma, kui lohu pöhjale lähedale jöuan ja sealt läbi freesin:

         

[overspeed]

Vahepeal sai tehtud tagarummu laagri väljatömbamiseks omamoodi tömmits.

Tööjuures on meil erinevate laagri möötude jaoks haaratsitega tömmits, mida sain kasutada. Haaratsid vötavad kuulide vahelt välisvörust kinni:

   

Kodus aga söbra poja quadil vaja ka rummul laagrid vahetada. Laagritele teisepoolt ligi ei pääse, ka läbi völliava mitte, kuna sisetoru laagrite vahel ei liigu teljest külgepidi suunas, et löömiseks serva tekitada sisevörule. Seega tuleb laagrid välja tömmata ja ainuke kinnitusmeetod on kas kuulide vahelt vöi sisevörust seestpoolt. Otsustasin siis proovida sisevörust:
Pöhimötteliselt on tömmitsa välisvöru löhega ja kahe poldiga koonuse-läbi laialisurutav. Poltide keere on sisekoonuse sees ja poldid lükkavad välisosa allapoole ehk koonust pidi laiaks. Arvutusi oli üksjagu teha, kalle koonusel 4 kraadi:

   

Et keermeid löigata, tuli siseosale terved augud puurida, aukudevahe sai freespingis digitaaliga täpselt tehtud:

               

Kui keermed sees, siis treisin siseosa koonusesse:

   

[overspeed]

Tömmitsa välisosa sai tehtud messingust, et pehmem oleks painduda. Koonus vördne siseosaga ja augud siis ilma keermeta. Krae jätsin ka, et ta laagrist läbi ei kukuks  :

   

Koonuse osa jubinad valmis, vöis proovida, kas toimib ka ... natukse keeruline oli kinni teda hoida, kuid kui koonusepolte vördselt korda-mööda pingutada, vöttis kinni küll:

           

         

Siseosal on M10 keere sees, et sinna polt kinnitada ja sellega tömmata:

   

Natukse veel trei- ja freespingi taga nokitsemist, ja sai valmis ka tömmitsa ülemine osa.
Polt on koonuse siseosasse liimitud Loctite 270-ga, et kui koonust pingutada, siis saaks poldi peast kinni hoida:

         

         

Eks kodus näeb, kas toimib ka. Kui alumiiniumrumm kenasti ää soojendada, siis ei tohiks kindlasti probleeme olla.

[overspeed]

Silindril kuivas "plastik-metall" 8 tundi, ennem kui seda töödelda vöib.

   

Uurisin ja puurisin siis natukse pöhjalikumalt, mis ja kuidas teha. Teeks natukse teistmoodi kui eelmine aasta ... paremini.
Silindri küljeaknad tahan vördseteks teha, seega see pool, kus lohk on, saab kövasti freesitud. Teisel pool aga akent ennast suuremaks tegema ei hakka (kuigi ka selleks oleks ruumi ... ehk kunagi hiljem, kui tösiselt igav on), kuid gaaside liikumist saab parandada natukse suunda muutes:

         

Seekord siis vaatasin ka mootori ploki poolt, avastasin, et seal on sisselaske osas miskit üleliia nukka, kuid kuna mootoripooled on juba koos, siis seda sel aastal likvideerima ei hakka:

   

Kuid oma üllatuseks avastasin, et küljeakende ava ploki küljes on ühelt poolt oluliselt väiksem kui teiselt ... see paneb nüüd küll mötlema, et miks siis nii tehtud on. Silindri aknad teen kenad ja vördsed ning siis mootorist ei tulegi gaasid vördselt ülesse ?
Kui see nii olema ei pea, siis mätsin karteri kinni ja freesin maha.

   

Ja ega need kolvi aknadki puutumata jää, nii teravaid servi pole ennem näind. Eelmise aasta kolvil, mis üleüldse paistab parema kvaliteediga tehtud, on need aknad vähemasti otse tehtud, olgugi, et suurus pole päris öige silindriakna suhtes:

   

[overspeed]

Silinder on valmis. Küljekanalid vördsed ja väljalase silutud. Ja freesimisel ulatusingi plast-metallini.

               

         

Kuna originaal silindrialused-tihendid ei klappinud isegi mitte originaalsilindri akendega, siis veelvähem klapivad nad mo muudetud silindriga. Tihendid tuleb ise löigata. 
Originaalis on silindri alla ette nähtud kaks tihendit, üks 0.5 mm paks ja teine 0.8 mm paks, kokku siis 1.3 mm
0.8 üksi ei sobi, kolb läeb vasta pead.
1.3 mm materjali mul pole, eelmine aasta sai söidetud 1.0 mm tihendiga, kuid ka see vöis liigse kuumenemise pöhjus olla (surveastet sai ju töstetud) ja süda natukse valutas, et kolb 0.1 mm silindri kaanest käib. Mötlesin see aasta panna siis 1.5 mm tihendi.

         

         

Kuid siis käisin nihikuga ringi ja möötsin silmajäänud pappe. Leidsingi, et aasta-kalendritaguna papp on täpselt 0.3 mm. Sai siis sellest üks tükk tehtud ja teine 1.0 mm paroniidist.
Samuti teen tihendid ka tagavaraks, kui peaks olema pöhjus silinder maha vötta poole hooaja peal, siis ei peaks neid ehitama hakkama, vaid on kohe vötta.

Mootori karteri freesimisega olen pisut kartlik, ei ole seal nii palju alumiiniumit seinapaksuses kui mul vaja oleks. Serva saab ära teha, kuid sügavamalt mitte. Arvatavasti järgmine aasta läeb samuti tehismetall seinataha ja siis saan kenasti kanali laiemaks teha.
See aasta mootorit enam lahti ei taha vötta.

[motamees]

... ja süda natukse valutas, et kolb 0.1 mm silindri kaanest käib. Mötlesin see aasta panna siis 1.5 mm tihendi.
...

Peabki natuke valutama. Minu arust peaks jääma kolvi ja kaane vahele min 0,8mm, muidu võib tekkida detonatsioon. Mõõdad peenikse tinutustraadiga.

[overspeed]

... ja süda natukse valutas, et kolb 0.1 mm silindri kaanest käib. Mötlesin see aasta panna siis 1.5 mm tihendi.
...

Peabki natuke valutama. Minu arust peaks jääma kolvi ja kaane vahele min 0,8mm, muidu võib tekkida detonatsioon. Mõõdad peenikse tinutustraadiga.

Detonatsiooni ei kuulnud ega tähendanud terve hooaja, vöimalik, et arvutuste järgi 0.1 mm polnud töene. Kaanel on ka oma süvend sees.
0.1 mm oli möeldud siis kolvi pea ja kaane madalaima koha vahel.
Sel aastal proovin 1.0 mm tihendiga uuesti korra, just tinaga nagu mota kirjutas ! Kui ruumi piisavalt, läeb 1.0 mm tihend taas. Kui ei, siis panen 1.3 mm.

[overspeed]

Ei andnud mulle ikka rahu see küljekanal järgmisse aastasse jätta.
Sai mastiks peale pandud. Sellel siis kuivamiseks jällegit 8h.

   

Seniks sai muude asjadega tegeldud.
Generaatori ruumi taga on tühi ava (tänavasöiduversioonil pakiks et seal käis starter vöi ölipump. Olgugi, et plaskate on ees, kipub ka sinna liivatolmu sattuma. Seega sai ava kinni pandud:

       

Redukrori kaane poldid sai keermelöikajaga puhastatud ja tagasi läevad need Loctite 243-ga.

       

Eelmisel hooajal ei tulnud ükski kord pöhjust esimene ketihammakas maha vötta.
Nüüd sai siis see esimest korda maha vöetud peale eelmise talve paikapanemist ... önne oli, et need sidurikettad sealt minema pole lennanud. Mölemal pool hammakat olid kettad puruks. Kuna originaalhammakal on süvend vaid ühel pool, siis teisepoolt on katkisel sidurikettal vöimalik minema lennata ja söit pooleli ka jääb (on juhtunud). Hammaka hoidja ise on samuti suht öhtal:

       

Esimese ketihammaka asemele läheb Lätist tellitud Replica ehk isetehtud hoidja ja ketiratas. Tollel ketirattal on süvend mölemal pool, et kui siduriketas prao saab, siis ei lenda ta minema vaid toimib edasi.

           

Kui nüüd freesima hakkan küljekanalit, siis pikalt mötlesin, kuidas isoleerida laastukindlalt karter. Söber löpuks pakkus, et "pane tavotti täis ja pärast pese bentsuga välja".
Ei tundugi nii paha möte, aint mul mölkus miskit kohe sarnast teistmoodi plaanis. Nimelt on meil olemas diiselkütus, mis 30 C juures hangub ja 50C juures on voolav. Kui valan karteri seda täis ning 22C ruumis freesin, siis ongit justkui karter määret täis. Pärast viin mootori soojemasse kohta ja hangunud kütus voolab taas välja.
Eks näis

[metsakohin]

Põhjalik töö. Oled sa seda  metalli-kitti varem kasutanud, et kuidas valule vastu peab.

[huvi5]

Kunagi andis keps tere läbi russi mootoribloki. Läks see sama mögin asemele tolle kohapeale, siiamaani peab, muu laguneb ümbert ennem.

[overspeed]

Põhjalik töö. Oled sa seda  metalli-kitti varem kasutanud, et kuidas valule vastu peab.

Ise proovin esimest korda, kuid tuttav on kasutanud ja soovitas, ja kirjeldas seda praktselt samamoodi nagu kf-ne huvi5.

[overspeed]

Sel aastal proovin 1,0mm tihendiga uuesti, just tinaga nagu mota kirjutas ! Kui ruumi piisavalt, läeb 1.0 mm paks tihend uuesti.

Möötmistulemused sajandiku täpsusega näitavad, et tegelt pole too vana silinder mitte kulunud rohkem kui ühest kohast 2 sajandikku. Aasta söitnud kolb aga on sama möötu mis uus. Seega on mul nüüd varuks väga heas seisus silinder.

Proovisin siis 1.0 mm silindrialuse tihendiga, silindrit päris max kinni ei pingutanud (14 Nm asemel 10 Nm), siis jäi kolvi ja silindri pea vahele 0.55 mm.
Panin siis 1.3 mm tihendi ja vahe jäi peale löpliku pingutamist kolvi ja silindri pea vahele 0.7 mm, mis on igati piisav.

[overspeed]

Mo "kaval" hanguva diisli idee laideti maha ... seega teipisin karteri kenasti hoolikalt kinni. Ääred tegin kokku vaseliiniga, et miskit läbi ei pääseks:

       

Peale freesimist pühkisin hoolikalt metalli puhtaks ning eemaldasin teibi kleepinud sodiga. Igaks juhuks loputasin karteri veel läbi bensiiniga.

   

Silindri mutrid sai kinni keeratud 14 Nm. Kuna aga tihendid on uued, siis lasin neil peale pingutamist veel 15 laagerduda, siis pingutasin uuesti 14 Nm.

   

Ülejäänud mootor läks kokku nagu ikka, puhtad poldid, keermeliim, uued tihendid seibid mutrid, jne.
Eks näis, mis tulem on, kui quadi taas stopperi ette söitma saab.

[overspeed]

Quadi kokku pannes sai vahepeal takistuseks ketimajandus. Eelmise esiketihammakaga sai kinnitus vaheseibiga mitmeid millimeetreid väljapoole toodud, et hammakad kenasti joonel jookseks. Sellel aastal aga panin ette Lätis järgi-tehtud (parem kui originaal, nagu eespool kirjeldasin) hammaka koos hoidjaga ... enam vaheseibiga liigutada ei mahu, lihtsalt ei ole niipalju keeret völli otsas. 6 mm oleks aga tarvis liigutada. Sai siis pandud 1 mm seib esihammaka hoidja taha, niipalju mahtus, ning hoopis tagahammakas rummu poole viidud 4mm (rohkem ei julgenud). 1mm jääb ketilötkul leevendada
Tagahammaka nihutamiseks tegin talle lihtsalt vaheplaadi. Kasutasin selleks olemasolnud hammakakaitseketast, mis oli möeldud hammaka väljapoole (rauast ja raske), ja oli ta kenasti kohe 4mm paks Kuna aga originaalhammakas on 30 ja mul on taga nüüd 34, siis too kaitseketas oli liialt väike niikuitnii (diameeter väiksem kui hammakal ja ketil). Seega polnud tast seal palju tolku ja polnud ka kahju sellelt sisu ära löigata ja hammaka puksi vahele panna. Plaanin teha öige diameetriga hammakakaitse alumiiniumist, kui hiljem aega leian.

   

   

   

Väljafreesitud rooli-amordi kinnitustele sai siis ka kohad leitud, kuhu nad mahtusid, suht kitsas on see "elamine" sellel 100 ccm masinal:

   

   

   

   

Quad nüüdseks koos ja käima läks kenasti.

   

Natukse on vaja veel esiporikad kinni nuputada, kuna loobusin raskest rauast esiporilaudade hoidjast/raamist.

   

Plastist kerged porilauad kinnitan plastkonsooli külge. Nuputan natukse alumiiniumist tugevdusbumerangi, et päris seibi pinnale vaid kinnituma ei jäeks.
Variaator vajab ka uuesti timmimist, kuna silinder sai ju seekord teistsugune.

[overspeed]

Tömmitsa välisosa sai tehtud messingust, et pehmem oleks painduda. Koonus vördne siseosaga ja augud siis ilma keermeta. Krae jätsin ka, et ta laagrist läbi ei kukuks  :



Koonuse osa jubinad valmis, vöis proovida, kas toimib ka ... natukse keeruline oli kinni teda hoida, kuid kui koonusepolte vördselt korda-mööda pingutada, vöttis kinni küll:

  

 

Siseosal on M10 keere sees, et sinna polt kinnitada ja sellega tömmata:



Natukse veel trei- ja freespingi taga nokitsemist, ja sai valmis ka tömmitsa ülemine osa.
Polt on koonuse siseosasse liimitud Loctite 270-ga, et kui koonust pingutada, siis saaks poldi peast kinni hoida:

 

 

Eks kodus näeb, kas toimib ka. Kui alumiiniumrumm kenasti ää soojendada, siis ei tohiks kindlasti probleeme olla.

Toimib kenasti.