John Deer X145 murutrakats
#21

Jätkab siis sealt, kus eelmine hala seoses kasti ikaldusega pooleli jäi. Kõrvalteemas on lp ksf metsakohin võtnud ette sillaehituse, sellest tahaks siin ja nüüd ka kirjutada.
Mõnda aega oli võimalik riistaga täiesti talutavalt sohverdada. Direktori jörjeni peenradki ei olnud väga suures ohus. Pikapeale muutus rooliloks taas tavapäraseks pooleringiseks toimetamiseks. Kui jörjenite vahel pidi toimetama siis olid roolis nagu noor viiuldaja, käed tööd täis ja keel keset suud.
johni roolimäng koosneb vardast mille ühes otsas on rool ja teises hammakas, mis ajab ringi plekist hammassektorit. Nimetet sektor omakorda annab läbi varraste ratastele edasi sohvri mõtte, kuhupoole peaks pöörama. Kui roolist kuni esimese hammakani on asi suhteliselt jäik, rool on nuutidega ha hammakas kiiluga fikseeritud siis edasi läheb asi süldiks kätte. Hammasektor on stantsitud 4mm plekist ja tema loksu peavad vältima kaks stantsitud koonust millised toetuvad juhtplaadile. Need koonused kulusid esimese paari aastaga ära ja punktisin sinna eelmise remondi käigus seibid asemele, mis ka pildil servapidi näha on.
   
 Kogu seda kupatust hoiab kinni üks polt ja liugleb see värk teise poldi all oleva seibi peal. Kulumise käigus oli aga sektori loks igas kinnituspunktis saavutanud peaaegu kosmilised mõõdud.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#22

See on siis nagu vana Ameerika auto, enne kurvi tuleb esitada kirjalik avaldus suuna muutmiseks ja ehk läheb õnneks Big Grin
Top Geari poisid ka patsutasid mingit mikimaa präänikut testisõidul ja lohutasid, et see on nii pisike kurv, mis varsti tuleb, saad hakkama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#23

Just, just Marko, avaldus kolmes eksemplaris pühapäeval kirukusse koos kolme küünlaga  Big Grin K#rat, kujuta etta kus läks ikka küünlaid  Sad
Lisaks on ülimalt suure mõjuga trakatsi otseliikumisele ka silla asend, väga soovitav asend on traktori pikkiteljega risti. See omakorda pannakse paika õnnetu 3 mm plekist karbi abil mille sees sild toimetab. Karbikene omakorda on raami osa st raami külge keevitatud.
Loomulikult on kõik nimetet sõlmed ümbritseva keskkona meelevallas. Ja ümbritsev keskkond on minu johni tööpiirkonnas igat sorti mehhanismidele äärmiselt ebatervislik. Lugu selles, et maapind koosneb peaasjalikult peenest liivast, mida katab imeõhuke mullasarnane ollus. Sellistes oludes kuluvad kõik üksteise vastu käivad metallosad katstroofilise kiirusega. Olen kuulnud, et mõni mees saab ühtede lõiketeradega läbi kaks aastat ja enam. Oma kogemuse järgi julgen väita, et tegu on ilmselt legendiga Big Grin Mul peavad hooaja alguses paigaldatud terad vastu poole juulini. Juuliks on nii kulunud, et enam niidust decki alt välja ei puhu. OK teradest hiljem. 
Sellie oli siis koht mis peaks sillatala paigal hoidma
   
Ja see osa plekist (mis peaks olema läikiva osa asemel) hoiab silda risti riistaga.
   
Lahkamisel tuvastasin ilmselge metalli puuduse. Selleks, et ei peaks tegelema klapireguleerimisega läbi sumpsi lõikasin selle õnnetu karbi johni küljest lahti ja lisasin kohe priipärast rauda. Millegipärast on toslemkonstruktor leidnud, et silla paigalpidamiseks piisab mõnest sentimeetrist plekist mille vastu puutub ainult üks tala ribi. Lajatasin sinna korraliku rihvelpleki tüki ja panin igaks juhuks veel toe ka taha.
   
 Sillatala mis oli selleks hetkeks sõitnud suht kasinad tunnid oli ka juba kitsamaks kulunud. Siristasin sinna tiba malmi peale. Tala struktuur meenutab kangesti veneaegse kanalisatsioonitoru oma.
   
Siia sinna siristasin veel rauda juurde ja arvasin, et sai hea.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#24

Sellega said suuremad tükid enam vähem külge ja pidi plekitööga tegelema hakkama. Arutasin mõttes ka varianti, et võtaks ebaist uue hammassektori. Aga sügavam juurdlemine viis selleni, et on odavam taastada esialgu olemasolev. Need stantsitud kühmud mis sektorit loksumast hoiavad, kuluksid uuel sektoril nii kui nii ühe hooajaga maha. Kuna hambaid sektoril veel jagus siis läksin taastamise (või uue lahenduse?) teed. Appi tuli jälle vana hea ftoroplast. (K#rat, kus olid ikka hinna teisele väänanud)
Sektorile muhkude asemele (vahepeal olid seal küll juba seibid olnud)
   
Kiviga natuke sissekulunud sooni vähemaks, suuremad seibid käiku ja jälle hakkas tunduma, et sai hea, vähemalt parem kui toslemkonstruktoril.
   
Ma ei tea, kuidas peavad ennast üleval teised johni masinad ja milliseid tehnilisi lahendusi seal on kasutatud. Usun, et nii mõnelgi siin toimetajatest on kuurialt võtta kangemat rohelist tehnikat, nemad saavad öelda kui head need on. Igaljuhul murutraktori leiutamise asemel oleksid need onud võinud teha kubu hagu või tegeleda KK'ga. Ühelpuhul oleks saanud sooja, teisel puhul oleks ehk mõnus olnud. Mina kui nõukogude aegne inimene julgen väita, et Joosepi ajal oleks need vennad pandud ehitise äärde ja kasutatud 8. grammi. Nikita ajal oleks saadetud kolhoosi maisi kasvatama ja Ljonka ajal saadetud viinaravile. Ljonka ajal olid küll kõik konstruktorid täis aga need, kes niisuguseid agregaate tegid olid ületanud kõik piirid tarbimisel ja neid pidi ravima.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#25

Roolisektori ja hammasratta kulumise jutt nagu minu masina näitel kirjutatud. Hammasratas lai ja sektor õhuke-tööpind tegelikult hammasratta ühes servas. Laiuse pärast annaks hammasratta teistpidi keerata, aga ei- hammasratta ülemine ja alumine külg erinevad ja kiilusoon ei ulatu läbi. 
Mõned mullusuvised pildid esisillast
 Murdunud esitala
   
Vana ja uus. Nagu näha, siis rauda veelgi kokku hoitud.
   
Kulunud käändteljed/ratta teljed. Tegu siis tagavaraosadega, millised paigaldatud ühel ajal ja määritud üheaegselt.Tehase omad kulusid vähemalt ühtemoodi.
   
Kumbki käändtelg on roolisektoriga ühendatud eraldi vardaga, milline ei ole sirge, vaid kahe kõverusega. Kuna käändteljed omavahe paralleelvardaga ühendatud ei ole, siis ühe ratta kohtumisel takistusega (minul niidetaval pinnal hulga puid ja muid takistusi) painutab selle esiratta varrast kõveruse kohalt. Tulemuseks varda pikkuse muutumine ja mõne aja pärast vaatavad esirattad eri suunda. Varraste pikkuse korrigeerimine seetõttu paari niitekorra tagant.
Viimastel käändtelgedel on vähemalt kaks piirajat (nii sisse kui väljapoole pööramisel)- varasematel vaid üks piiraja.
Järgmiseks hooajaks peab piirajaid veidi korrigeerima- momendil laseb esirattad liiga risti keerata ja see omakorda väänab õnnetut esisilda veelgi.




 
Vasta
#26

Tere tulemast õnnetute hulka!  Big Grin Ma tean mida sa tunned. Aga laagritega käändteljed on ühe hooaja pidanud, erilist loksu ei tuvastanud. Tegelikult peaks selle roolimise seal paralleelvarda peale ümber tegema. Või tegema vardad reguleeritavaks. Mul on see varrastega kokkujooksu reguleerimine kuidagi nii käpas, et pole tõsisemalt mõelnud.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#27

Käis ka omal mõte peast läbi, et peaks varda pikkuse tegema reguleeritavaks. Vähemalt osadel MTD-l see nii ongi. Tööriistamarketis vastavad otsadki olemas, aga jäi toppama selle taha, et olemasolevad vardad sellise läbimõõduga, et ei klappinud otsikute keerme mõõduga. Kas uued vardad, või kuidagi varda läbimõõtu vähemaks, et saaks keermestada.
Paralleelvarda tegemine ka paras nikerdus- sirget ei saa panna- segab sidur ja rihmaseib mootori otsas.
Nõukogude võim küll kadus, aga leiutamis-ja ratsionaliserimistegevus õitseb ka kapitalismi tingimustes edasi.
Vasta
#28

(25-03-2016, 23:22 PM)jürimees Kirjutas:  ...
Kuna käändteljed omavahe paralleelvardaga ühendatud ei ole, siis ühe ratta kohtumisel takistusega (minul niidetaval pinnal hulga puid ja muid takistusi) painutab selle esiratta varrast kõveruse kohalt.
...

Eks targem annab ikka järele. Big Grin  Kui ikka niidukiirusel ühe rattaga puusse/kivisse/seina sõita, siis kipub katki minema ka valumalm, nagu pildilt näha. Murdejälje järgi näikse olevat tegu varasema vigastuse lõpunivormistamisega. Kuigi, kui ma nüüd pilti õigesti mõistan, on mõra hakanud arenema tala alt. Et valumalm niimoodi järele annaks, peab ikka Wägga Karmilt minna andma... Kui muidugi katkes esimesel aastal, siis oli tootjapraak, mille isegi Stokker oleks pidanud välja vahetama. Rolleyes

Murutraktorid on õblukesed ja kerged väga lihtsal põhjusel. Ei taha ju keegi enam maksta korraliku raami ja laagritel veermiku eest, rääkimata päris roolikarbiga juhtimisest. Lahtine sektor ei kvalifitseeru nüüd küll roolikarbiks... Toungue Aga kuna enamus ostab hinda ja mitte sisu, siis turg määrab: korraliku kauba tootjad surid nälga juba aastaid tagasi.

Murutraktorit aga keskmise palga eest ei saa: Branson 2500h hinnad algavad 9600, kopa eest veel rammus 3 k€ juurde. Eluskaalu koguneb jäme tonn...

EDIT: Vaatasin praegu, mida teemaks oleva murutraktori kohta mujal arvatakse. Jäi silma, et selle asjanduse hoodlatavaks pinnkas soovitatakse 5000 ruutmeetrit Seega üsna kerge töö riist...
Vasta
#29

Selleks, et valumalm niimodi lagunema hakkab peab ta saama kas terava löögi või on tegu tõsise sõnnikuga. Kahtlen kõvasti, et jürimees oma johniga hirmsaid hüppeid on praktiseerinud, muudmoodi on keeruline tala alumisele pinnale vajaliku koormust anda. Seega mis jääb üle? Õige, istuge, viis! Ongi sõnnik. Vanasti öeldi, et kõige hullem malm on kanalka torudes, see sillamalm on veel hullem.
Kuskohast sa selle hinna leidsid? Viitsisid pakkumist küsida? Mina keeldun kategooriliselt süvenemast niisuguste pakkujate lehtedesse millised hindu ei avalda. Üritan ka elus neist suure kaarega mööda minna.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#30

(26-03-2016, 15:17 PM)Simmerling Kirjutas:  Kuskohast sa selle hinna leidsid? Küsisid pakkumist?

PRIA peab säärast tabelit:
https://epria.pria.ee/epria2/#/hinnakata...lideeritud

Tõsi, sealne hind on niiduseadmeta. See maksab ka odava muruka hinna.
Vasta
#31

(26-03-2016, 15:27 PM)v6sa Kirjutas:  
(26-03-2016, 15:17 PM)Simmerling Kirjutas:  Kuskohast sa selle hinna leidsid? Küsisid pakkumist?

PRIA peab säärast tabelit:
https://epria.pria.ee/epria2/#/hinnakata...lideeritud

Tõsi, sealne hind on niiduseadmeta. See maksab ka odava muruka hinna.

Olgem ausad - keegi riigiametis teeb ka reaalselt kasulikku tööd! Sa näed neid kindlasti tihedamalt, edasta tänu tehtud töö eest! 

Aga nii on, et reaalne traktorilaadne ja võimekuse/tugevusga muruniiduk (ehk trakats + niiduseade) maksab minimaalselt 13K euri ja see on siis Kioti. Hinnalt järgmine on TYM (kui nüüd niiduseade TYM 150 ei maksa vähem, kui 1800+KM)  ja siis Kubota. Siis tükk tühja maad ja siis Avant. Mingid samalaadsed on veel, kõüiki ei suuda kohe peast välja mõelda. Samas on kaks viimast natuke suuremad ja oluliselt raskemad, mis on siiski muruniiduki asendajal pigem kahjuks kui kasuks. Kuna rehvid on samad ,siis erisurve ja maha jääv jälg on olulised. 

Üks tähelepanek: ma ei suutnud leida isegi veebist ühtegi Kubota B1820 pilti kõhualuse niiduseadmega! Seega langeb kohe ära. 
Jäävadki TYM vs Kioti. 
Vaat nüüd oleks tõeliselt PÕNEV saada kaks valmis aparaati kohale ja võrdlusesse aga ka lõplikud müügihinnad tavakodanikule!
Mõlematel niiduk kõhu all, laadur ees, kahed rattad ja sama firma müüdav Y-teradega jäätmaaniiduk rippes. Muidugi viimase, nagu ka kopa asemel saha, tagakühvli jms saab ju alati eraldi soetada Big Grin 

Ahjah, võib juhtuda, et mul tuleb reaalselt teha erinevate murutraktorite videotest. Vaatame seda asja... Big Grin 
Aga siit jõuamegi veel omakorda järgmise asjani: isand Võsa, kui antud valdkonnas vähe tuntum tegelane ja usun, et "varjunimede" all on siin sedasorti töövahendite müügiputkade asjapulkasid veelgi (näiteks ksf! Wax Wink ), siis päris tõsiselt tasub mõelda reaalsele suurele testipäevale, kuhu tuuakse kokku kõik sellise võimekusega masinad, k.a. need kasutet vanemad japsid, ja minusugused, keda vist on üle Eesti ikka kümneid, kui mitte saadu, saavad REAALSELT kõik huvipakkuvad isendid oma käega ära testida. See kuradi pildi vaatamine ja HINNA mõistatamine käib tegelikult ilgelt närvidele (nagu ka ksf! simmerlingilegi). Ma tahaks nagu päriselt ja reaalis niita, laaduriga üht ja sama suurt kivi või tõsisemat kändu tarida ja kuhjast kruusa tõsta, taga hooldusniidukiga üle peesse kasvanud heinamaa sõita jne. 
Sest reaalsuses ei ole meil Eestis vaid suvi aga on ka talv, kus on vaja lund lükata, seda kuhugi tõsta jne. Ning sorry, ATV/UTV on tegelikult mänguasi kuid hind on korralikul sama, mis töövahendil. Ja need "profi"murutrakatsid ei ole universaalsed, maksavad ikkagi arutult aga kkalu- ja suuruse vahe päristraktoriga on olematu. 

edit PS: just Meremessil jälle kord olnud ja nii mõnegi "tööpaadi" müünud: Swedi liisingudiil oli 20% sisse, 5 aastat ja 20% jääk, kuumakse välja toodud ja viimasel pooltunnil müüsime veel 20K maksva spetsiifilise kalameeste unistustepaadi noorele perele maha. Aga see on PAAT, mida Eesti oludes ei ole võimalik 12 kuud aastast kasutada (isegi alumiiniumit mitte)!!! Traktorit saab, sellega saab suisa natuke kuumakset tagasigi teenida kui mõelda (eriti talvel!). Samas on minu- ja teistel samasugustel maa- ja metsaomanikest suvekodu pidajatel sellise koha pidamine hobi ehk trakats on samasugune rekreatsioonivahend, nagu kalapaat või purjekas. See on küll pealtnäha töö aga meiesugused TAHAVAD seda teha! Kui me ei tahaks, müüksime kohe kõik need maad ja majad maha. 

Aga kas mõni trakatsimüüja on kunagigi meiesugustele teinud pakkumise, millest me keelduda ei saa??? 
Vasta
#32

(26-03-2016, 15:17 PM)Simmerling Kirjutas:  Kahtlen kõvasti, et jürimees oma johniga hirmsaid hüppeid on praktiseerinud, muudmoodi on keeruline tala alumisele pinnale vajaliku koormust anda. 
Päris füüsiliselt võimatu see ka pole:

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#33

Ühel on sattunud hea ja teisel sama asi jubedalt laguneb. Kogemustest arvaks et ühele vedanud ida-Euroopa mudel. Minul jopas nii samsungi pesumasinaga, algusest peale ei töötanud korralikult ja samsungi eesti esindus ütles et nemad seda mudelit ei remondi, vaid kuskil Lasnamäel mingi keldri töökoda. Kuulnud olen ka nt Mercedes Sprinteri kohta sama et tulevad erinevatest tehastes. See küll kuulujutt aga Samsungi kogemusele tuginedes võib vastata tõele.
Vasta
#34

Mnjah, Ply on kokku võtnud kõikide trakatsiomanike kogu hingevalu. Need riistad on iga trakatsi omaniku unenägudes pidevad külalised. Olen nõus, et tööd on alati kergem teha korraliku riistaga aga.... Niita mingit 1+ha ja selle lõbu eest välja käia 15K+ on pehmelt öeldes liig mis liig. Tegelikult tähendab see seda, et mõni neist Ply poolt mainit riistadest tuleb ligi võtta aga mitte päris uuena. No ütleme nii 500 kuni 800 tundi kasutatuna, nooo või tiba rohkem. Ilmselge on see, et siit kamarakillult pole miskit võtta. Sama kehtib ka põhjanaabrite kohta, svenssonitega võib juba natuke arvestada. Mida lõuna poole seda arvestatavamaks asjad lähevad. Muidugi arvestatavamaks läheb ka transa hind.

Basilio olen 100% nõus sillatala purunemisega niisuguse kasutuse juures. Ausõna mina pole siiamaani nii teinud. Olgugi, et võiks proovida, niisuguse kiirenduse saavutamine nõuab ainult kerget forseerimist  Big Grin

notsii- ega see trakats siis nii hull rape ka ei ole. Paar aastat teenis päris korralikult. Ja nüüd, remontide ja ümberaehituste vahel on teisest ikka abi ka. Mulle hakkab tunduma, et selle johniga on täpselt nagu vana, ilma sangata kohvriga. Kanda on vilets aga ära ka ei raatsi visata. 

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#35

Räägite murutraktoristide hingevalust ja ATV-de/UTV-de mõttetusest sellal, kui John Deere'i jm "märgitooted" maksavad korraliku kasutatud ATV hinda.

Murutraktori lükkad pärast töö tegemist seina äärde, ATV/UTV-ga ravid hinge mööda metsi/põlde ringi ronides ka pärast sama töö tegemist. Näidake mulle meest, kes pole hinges poisike ja ei tahaks vahest ringi kihutada...

Olen elus õnneks ainult korra murutraktoriga sõitnud, juhuste kokkulangemisel just John Deere'iga, ja iga kell eelistan sellele võitoosile Belarussi või ATV-d ja kindlasti niidan mõlemaga ka väiksema ajaga suurema pindala puhtaks kui sihtotstarbelise 5K maksva hõbepaberkoostuga (https://www.stokker.ee/murutraktor-john-.../849958310).
Vasta
#36

(26-03-2016, 13:18 PM)v6sa Kirjutas:  
(25-03-2016, 23:22 PM)jürimees Kirjutas:  ...
Kuna käändteljed omavahe paralleelvardaga ühendatud ei ole, siis ühe ratta kohtumisel takistusega (minul niidetaval pinnal hulga puid ja muid takistusi) painutab selle esiratta varrast kõveruse kohalt.
...

Eks targem annab ikka järele. Big Grin  Kui ikka niidukiirusel ühe rattaga puusse/kivisse/seina sõita, siis kipub katki minema ka valumalm, nagu pildilt näha. Murdejälje järgi näikse olevat tegu varasema vigastuse lõpunivormistamisega. Kuigi, kui ma nüüd pilti õigesti mõistan, on mõra hakanud arenema tala alt. Et valumalm niimoodi järele annaks, peab ikka Wägga Karmilt minna andma...

...EDIT: Vaatasin praegu, mida teemaks oleva murutraktori kohta mujal arvatakse. Jäi silma, et selle asjanduse hoodlatavaks pinnkas soovitatakse 5000 ruutmeetrit  Seega üsna kerge töö riist...

Käsi piiblil (ei ole küll ise tõsiusklik) võin vanduda, et minu JD-ga ei ole niidukiirusel kindlasti vastu takistust sõidetud.Peale minu ei ole keegi teine roolis istunud. Kirjutasin eespool, et niidetaval pinnal esineb puid ja muid takistusi. Et nende ümbert võimalikult lähedalt niita, on väiksemaid põkkumisi ikka olnud. Niidukiirusel vastu takistust sõites oleks ilmselt ka plastikud ammu laiali lennanud.
Niidetav pind liigendatud (kraavid), esineb ka järske kaldeid ja suurus pooleteise-kahe hektari vahel. Kindlast ei ole see enam ideaalselt sile (maapinnle  kerkinud puude juured, muttide ja mügride tegevus jms), kuigi omal ajal umbes üheksakümne protsendi ulatuse rajatud heinaseemne puhaskülvina.
Enne masina soetamist puudsid varasemad kogemused murutraktoriga ja  valiku kriteeriumid olid ka niidulaius, sujuvalt muudetav liikumiskiirus, valatud esisilla tala ja müügimeste kiidulaul esirataste laagritest (millised osutusi kahjuks nn liugelaagriteks). Valiku kasuks  aitas kaasa ka tuntud kaubamärk.
Eks nüüd omad vitsad peksavad. Ega vanarahvas asjata öelnud, et loll õpib enda, tark teiste vigadest.
Minu trakal seni esitala kinnituskoht terve
   
Vasta
#37

(27-03-2016, 10:43 AM)jürimees Kirjutas:  
(26-03-2016, 13:18 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Jäi silma, et selle asjanduse hoodlatavaks pinnkas soovitatakse 5000 ruutmeetrit  Seega üsna kerge töö riist...

...
Kirjutasin eespool, et niidetaval pinnal esineb puid ja muid takistusi. Et nende ümbert võimalikult lähedalt niita, on väiksemaid põkkumisi ikka olnud. Niidukiirusel vastu takistust sõites oleks ilmselt ka plastikud ammu laiali lennanud.
Niidetav pind liigendatud (kraavid), esineb ka järske kaldeid ja suurus pooleteise-kahe hektari vahel. Kindlast ei ole see enam ideaalselt sile (maapinnle  kerkinud puude juured, muttide ja mügride tegevus jms), kuigi omal ajal umbes üheksakümne protsendi ulatuse rajatud heinaseemne puhaskülvina.
...

Ehk laome kerghaagise kasti lubatud 500 asemel 1300 kilo telliseid ja sõidame siit Pekingisse. Big Grin  Ettevaatlikult ja teid valides tõenäoliselt õnnestub. Aga kellel meil on muru niites aega ettevaatlik olla, eksole...

OK, utreerin teadlikult. Tala murdumine on siiski ootamatu - valumalmist I-tala ei peaks nii väikese koormuse all poolduma. Konkreetsele müüjale tuleks aga vasta pead anda valeinfo jagamise eest: puks on puks ja laager on laager! Niimoodi ei tohi klienti petta.

Mis aga puudutab niidumasinate võrdlust, siis selle korraldamine on siiski natuke enam, kui vaid kolme taktori kohaletoomine. Aga kui leiduks huvitatud maksevõimeline osapool, siis sääraseid demopäevi põllutehnika vallas on tehtud piisavalt. Küllap saadakse hakkama ka väiksema tehnikaga.

Paraku tundub, et paari tuhande eest saabki asja, millega saab teha ettevaatlikult kerget tööd... Sad
Vasta
#38

Kas nendel "Talupäevadel" nagu Jänedal kevadeti toimus ei ole selliseid enam väljas. Varem ikka igatmasti tehnikat oli. Kas ka proovida saab seda ei tea.
Vasta
#39

(27-03-2016, 11:10 AM)v6sa Kirjutas:  
(27-03-2016, 10:43 AM)jürimees Kirjutas:  
(26-03-2016, 13:18 PM)v6sa Kirjutas:  ...
Jäi silma, et selle asjanduse hoodlatavaks pinnkas soovitatakse 5000 ruutmeetrit  Seega üsna kerge töö riist...

...
Kirjutasin eespool, et niidetaval pinnal esineb puid ja muid takistusi. Et nende ümbert võimalikult lähedalt niita, on väiksemaid põkkumisi ikka olnud. Niidukiirusel vastu takistust sõites oleks ilmselt ka plastikud ammu laiali lennanud.
Niidetav pind liigendatud (kraavid), esineb ka järske kaldeid ja suurus pooleteise-kahe hektari vahel. Kindlast ei ole see enam ideaalselt sile (maapinnle  kerkinud puude juured, muttide ja mügride tegevus jms), kuigi omal ajal umbes üheksakümne protsendi ulatuse rajatud heinaseemne puhaskülvina.
...

Ehk laome kerghaagise kasti lubatud 500 asemel 1300 kilo telliseid ja sõidame siit Pekingisse. Big Grin  Ettevaatlikult ja teid valides tõenäoliselt õnnestub. Aga kellel meil on muru niites aega ettevaatlik olla, eksole...
Kas Lp ksf v6sa ei kipu siin mitte meesterahva au ja hanekaela võrdlema? Suht sarnased kuid tiba erineva funktsiooniga.  Kilo on kilo ja seda isegi Moskvas, seega haagisega kõik selge. Aga kuidas sa mõõdad tehnika vastupidavust haritava pinna ruutmeetritega? Minumeelest on tehnika vastupidavust võimalik mõõta ainult töötatud tunniga. Siin tekkib kohe küsimus kas 280 töötundi on piisav tugevusvaru käigukastile, või 200 tundi esisilla pooldumisele? Kui tiba utreerida siis auto sõidab 100 km/h kiirusega, 280 tunniga 28 000 km. Mis kostad auto kohta, mille KK annab saba 28 000 km läbisõidul? Tegelikult sõidab auto selle ajaga küll tunduvalt vähem, seega mõtlemisainet kah rohkem.

Häid pühi kõigile!

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#40

(26-03-2016, 18:49 PM)PlyVal64 Kirjutas:  Aga nii on, et reaalne traktorilaadne ja võimekuse/tugevusga muruniiduk (ehk trakats + niiduseade) maksab minimaalselt 13K euri ja see on siis Kioti. ...
Üks tähelepanek: ma ei suutnud leida isegi veebist ühtegi Kubota B1820 pilti kõhualuse niiduseadmega! Seega langeb kohe ära. 
Jäävadki TYM vs Kioti. 
ju ma siis üheltpoolt vähenõudlik ja teiseltpoolt on mul vedanud. Nimelt looduse iseärasuste tõttu soetasin hiina minitraktsi 38 000 EEK ja selle tahahaakesse rippesse muruniiduki 15 000 EEK eest, trakats töötab üldiselt probleemideta ja niidukil tuleb laagreid kord aastas vahetada. Niidan ca 1,8 ha "mägimaastikku" ja olen ikka tõsiselt niiduki või traktoriga puusse pannud, haakeraudu on tulnud tugevdada aga muu on vastu pidanud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne