Põllumehed AIDAKE
#1

Teema selline. Oleks vaja kuidagi saada põldu umbrohuvabamaks. Milliseid meetodeid peaks kasutama, et saada maksimaalselt hea tulemus. Tegeleme kapsa kasvatamisega ning igal aastal kui kitkujaid pole olnud, on umbrohi peale jaanipäeva niimoodi võimu võtnud, et kapsast pole juuli keskel enam põllult nähagi. Keemilist tõrjet oleme rakendanud kuigi tundub, et selle toime on suht lühiajaline või on põllud lihtsalt nii perses oma umbrohuga. Hetkel ~1 kuu veel enne taimede põllule istutamist. Selle nädala alguses tegime selle aasta platsile liigutamise ära. Plaan on ~2 nädalat lasta idaneda rohul, siis künd+nugaäke või kultivaator ja uuesti roheliseks lasta ning 3-5 päeva enne istutamist keemiat. Vahetult enne istutamist käiks nugaäkkega põllu üle kuna masinaga istutades on pehmem pinnas parem.

Kas nii tundub õige variant olema või peaks midagi väga teisiti tegema. Ootaks ka kogemusi terve aastaringi planeerimiseks, et vältida umbrohu kasvamist kui kapsas juba põllult läinud on.

Tööriistadest on kasutada traktor, kultivaator, nugaäke, künniader, mürgiprits. Kapsa reavahesi töötleme lisaks keemiale veel ka hanijalaga, aga ikka lööb rohtu täis lõpuks. Kui juba saagi võtmise aeg, siis keemiat 3-4 nädalat enne ei tohi enam kasutada.

Ette tänades 
Vasta
#2

Umbrohi ei hävine. Big Grin 
Midagi teha pole,muld on seemneid täis ja mürgitamine on mõtetu tegevus. Pigem mürgitad ennast. Loodus on ikka võimas asi. Mürgitad raisa ära ja ikka ei hävine......  Ma ise sain sellest mürgitamise mõtetusest aru juba üsna ammu... nuumad ainult firmasid.
Umbrohuseemned lendavad tuulega......linnud-loomad tassivad jne.... jõusöödaga vanasti levis kenasti,sõnnikuga,lägaga jne. Väetis lööb ka kõik kenasti kasvama.
Tahaks Sind kuidagi aidata.... aga tead,ma ei oska.  Aga natuke võin õpetada.... Big Grin 
Vasta
#3

Kõik õpetused võtan vastu. Smile
Vasta
#4

Minu kapsakasvatus jääb 20 aasta taha. Siis küll kitkusime ja kõplasime , mürke ei kasutanud üldse. Kapsad sai istutatud üsna tihedalt , hiljem olid lehed nii suured , et umbrohi ei tulnud sealt läbi. Reavahedes ikka oli vaja eemaldada.
Vasta
#5

See nugaäke tükeldab juurt ja 1 umbrohust saab 2. Kas maa vaheldub ka kus kapsas peal on? Kui lappi vahetad, siis ei tohi vana maa peal lasta umbrohtu vohama, tuleks panna ristik või midagi suurt senna kasvama mis ei lase umbrohul võimu võtta.
Ja tõesti mullas on palju umbrohu seemneid mis järkjärgult idanevad ning läga ja sõnnik on seemneid täis mis on idanemis võimelised ja peale mulla sisse sattumist kohe kasvama hakkavad. Mulda peab pidevalt kõplama ja liigutama, et rohi kasvama ei saa, pika peale saab olukorra paremaks kui hoolas oled kuid täitsa vabaks sellest ikka ei saa.
Vasta
#6

No nii,värskelt puhanuna.....
Üldiselt on nii,et kõik oleneb põllu suurusest. Näiteks naabrimees tegi oma aiamaa korda nii,et pani lausa heina peale vanad kiled. Lasi seista vist aastajagu ja siis koristas ära. Must maa jäi järgi. Nojah,vaibad,kiled jne..... aga see meetod jääb ikka linnameestele kes maale kolinud. Wink 
Nagu juba eelpool mainiti siis igasugune umbrohu tükeldamine on kahjulik. Näiteks vene C piidega kultivaator tõmbab hästi umbrohtu pinnale... äkked ka teevad head. Orasheina kogub päris kenasti.
Kunagi hoidsin ühe kartulimaa terve aasta jagu mustana. Nigu roheliseks läks,tõmbasin kultivaatoriga üle. Kui hein liiga pikaks läks,kündsin uuesti sisse. Kuna tegu oli ennem heinamaaga siis algul oli ikka jube... aga sellest oli kasu ikka küll. Kahjuks tuli umbrohtu ka järgmisel aastal....kartuli lehed muidugi lämmatasid ka kenasti aga mingi aeg lõi ikka umbrohu üle. No siis sai ikka kakutud käsitsi suuremaid.
Ega siin ei aitagi muu.
Kapsaste vahel oli ka vanasti lapsi kõplamas.... ega muidu ei saagi. Kuskilt on meelde tulnud,et aiaviljakasvatajad liiguvad vagude vahel ballooniga ja põletavad umbrohtu..... aga ise ei mõista sellest rääkida.
No ja kuidas meie papa siis ütles:Töö,töö ja töö. Big Grin
Vasta
#7

Ma pole küll põllumees, aga ehk lubatakse siiski piiksatada...

(17-04-2016, 07:49 AM)maisalup Kirjutas:  ...
kuid täitsa vabaks sellest ikka ei saa.

Vale, paarisaja aasta (või veidi varem) hoolika tööga võiks külvikihist vana varu ära kulutada ja siis jääb vaid eelmise sügise värske saak "hoolika" naabri põllult. Big Grin Või "rohestamisvööndist"...

Põhimõtteliselt lähened asjale õigesti: Üks KORRALIK künd ja sellele järgi PINDMINE harimine. Nugaäke on hea asi selleks. Kevadel iga 8-10 (sõltub temperatuurist), sügisel 14-20 päeva järel. Hiljemalt siis, kui suurimad umbrohud on KAHES lehes. Kui kasvatab kolmanda välja, oled hiljaks jäänud Sad  Arvesta seda, et nugaäke hakkab õigesti tööle kiiruselt 8 km/h. Mida kiiremini sõita saad, seda paremat tööd teeb.

Taimed kasvavad juba +2 alates, kuigi kokkuleppeliselt loetakse vegetasiooni "ametlikuks" alguseks +5. Kasuta ära aega, mida loodus Sulle annab: ela umbrohule seljas pidevalt ja lõpuks kurnad ära. Viiekümne aastaga võiks tulemust näha olema hakata.

Viljavaheldus on väga oluline. Eriti ristõieliste kasvatamisel tuleb eelvilju jälgida. Räpina rahvalt on selleteemalisi kirjutisi natuke tulnud, uuri neid.

Keemiat tasub kasutada talvituvate ja mitmeaastaste umbrohtude vastu. Kõige suurem oht on jääda kasutamisega hiljaks. Puju näituseks irvitab herbitsiidi üle, kui se anda 10 päeva hiljem (siis, kui hakkab taimikust välja paistma). Ladva tõmbab kõverasse, aga idanemisvõime säilub. Üks puju võib aga anda tuhandeid seemneid Sad .

Robotiseeritud taimevaheharijad (näituseks Robocrop ) on ilmselt liig kallid, kuid piisavalt hoolika "adrapoisi" leidmisel saab ka käsitööna hea tulemuse:
https://www.youtube.com/watch?v=k_R-fTC7uYk

Kitkumisest tõhusamat meetodit aga pole leiutatud. Abivahendeid selleks aga küll:
https://www.youtube.com/watch?v=mEaP7wxor50
Vasta
#8

See eelviimane link on mul eelmisel aastal juba peaaegu lõpuni valmis ehitatud. Sai tehtud hüdromootoritega. Probleemiks jäid tööorganid mille tegemisega hätta jäin ja lõpuks ka hiljaks. Kui kellelgi head ideed on kuidas tööorgan mootori otsa tekitada, siis kuulan. Võll peaks olema 25mm-ne ostetud mootoritel.
Vasta
#9

(17-04-2016, 10:03 AM)Provoker23 Kirjutas:  ...
Kui kellelgi head ideed on kuidas tööorgan mootori otsa tekitada, siis kuulan. Võll peaks olema 25mm-ne ostetud mootoritel.

Kas see on kontrollküsimus? Big Grin

Pöörlev ketas tuleb võllile istutada vastava rummuga. Varson jt müüvad vastavaid huijoovinaid, isetegemine vaevalt odavam tuleb.

Tasub tõsiselt mõtiskleda tööseadise paigaldamise üle eraldi laagripukile, et vältida mootori võllile tekkivaid külgkoormusi.
Vasta
#10

novot mina neid hujoovinaid ei osanud kuskilt otsidagi. Esialgne idee oli leida kuskilt õige auguga rihmarattad ja neist siis tööorganid teha, aga neid samamoodi ei leidnud ja alas-kuulist kalli raha eest ei raatsinud tol hetkel nn ehku peale osta.
Vasta
#11

Kuna seal kiiruseid ega jõude väga pole, pindmise kihi segamine, siis lased treialil teha sinna vastavad terahoidjad ja tera teed kasvõi lada vedrulehest. Laager mootori külgkoormuse vähendamiseks on mõistlik mõte pikemas perspektiivis.
Vasta
#12

(18-04-2016, 07:22 AM)huvi5 Kirjutas:  Kuna seal kiiruseid ega jõude väga pole, pindmise kihi segamine, siis lased treialil teha sinna vastavad terahoidjad ja tera teed kasvõi lada vedrulehest. Laager mootori külgkoormuse vähendamiseks on mõistlik mõte pikemas perspektiivis.
Sõna "lada" tuleks asendada sõnaga "mosse"... Ladal on kõik spiraalvedrud

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#13

(17-04-2016, 09:38 AM)v6sa Kirjutas:  Ma pole küll põllumees, aga ehk lubatakse siiski piiksatada...


(17-04-2016, 07:49 AM)maisalup Kirjutas:  ...
kuid täitsa vabaks sellest ikka ei saa.

Vale, paarisaja aasta (või veidi varem) hoolika tööga võiks külvikihist vana varu ära kulutada ja siis jääb vaid eelmise sügise värske saak "hoolika" naabri põllult. Big Grin Või "rohestamisvööndist"...

Põhimõtteliselt lähened asjale õigesti: Üks KORRALIK künd ja sellele järgi PINDMINE harimine. Nugaäke on hea asi selleks. Kevadel iga 8-10 (sõltub temperatuurist), sügisel 14-20 päeva järel. Hiljemalt siis, kui suurimad umbrohud on KAHES lehes. Kui kasvatab kolmanda välja, oled hiljaks jäänud Sad  Arvesta seda, et nugaäke hakkab õigesti tööle kiiruselt 8 km/h. Mida kiiremini sõita saad, seda paremat tööd teeb.

Taimed kasvavad juba +2 alates, kuigi kokkuleppeliselt loetakse vegetasiooni "ametlikuks" alguseks +5. Kasuta ära aega, mida loodus Sulle annab: ela umbrohule seljas pidevalt ja lõpuks kurnad ära. Viiekümne aastaga võiks tulemust näha olema hakata.

Viljavaheldus on väga oluline. Eriti ristõieliste kasvatamisel tuleb eelvilju jälgida. Räpina rahvalt on selleteemalisi kirjutisi natuke tulnud, uuri neid.

Keemiat tasub kasutada talvituvate ja mitmeaastaste umbrohtude vastu. Kõige suurem oht on jääda kasutamisega hiljaks. Puju näituseks irvitab herbitsiidi üle, kui se anda 10 päeva hiljem (siis, kui hakkab taimikust välja paistma). Ladva tõmbab kõverasse, aga idanemisvõime säilub. Üks puju võib aga anda tuhandeid seemneid Sad .

Robotiseeritud taimevaheharijad (näituseks Robocrop ) on ilmselt liig kallid, kuid piisavalt hoolika "adrapoisi" leidmisel saab ka käsitööna hea tulemuse:
https://www.youtube.com/watch?v=k_R-fTC7uYk

Kitkumisest tõhusamat meetodit aga pole leiutatud. Abivahendeid selleks aga küll:
https://www.youtube.com/watch?v=mEaP7wxor50

Väga põhjalik ja mõistlik kokkuvõte! Ega siia midagi enamat lisada ei olegi.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#14

tere,üks parimaid lahendeid on kui kasvatad kaks aastat järjest põllul hernest,saad umbrohust mõneks ajaks lahti.
Vasta
#15

Siin ei jää muud üle kui lasta USA lennukitel põllud orazi agendiga üle tõmmata....   

https://en.m.wikipedia.org/wiki/Agent_Orange


[Pilt: SPRAYED_and_BETRAYED-346x243.jpg]

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#16

Lp provoker 23. Näitasin teie muret oma tööandjale- edukale agronoomile. Leidis teie tegemistes vähemalt kaks jämedat viga. Palus teil ja ka teistel hädalistel helistada tema telefonil viiskümmend kaks 84747, et ka väikseid apse vältida. Ei pidanud oma kogemusel kapsakasvatust kuigi keerukaks. Pea on tal hea- ei kasuta näiteks telefoniraamatut. Küsid kellegi numbrit- dikteerib kohe. Samuti seemne-mürgi- väetisekogused. Anna ainult hektarid  ja ütleb numbrid käigupealt. Nüüd väetis külvatud, viljaseeme puhitud, ristikuseeme saab ka laiali jagatud. Järgmine nädal lepitud karbitiiki valget amuuri  sekka tuua, messilt väikesele NH`le kerge pooletonnine väetiselaoti leida, tsiklile paunad tellida jne. 
PS. Ta ei pea tõsiseltvõetavateks inimesi, kes räägivad bio-, öko-, GPS`i ja üleüldse arvuti vajalikkusest- milleks siis inimesel pea. Mnjah, tema raamatupidajal siiski arvuti on...
Vasta
#17

Mis seal siis rasket on? Lihtsalt on vaja kanu, kes ei noki kapsast. Õpetatud kanu. Kapsast vihkavaid kanu. Ja muidugi jahipüssiga jahimeest kes kullid ning rebased maha laseb. Või siis oleks vaja ka treenitud kulle ja ja muid metslojuseid. Aga nii ehk naa, kanade õpetamisest peaks alustama. Kanad on meie tulevik. Ja kapsas ka. Midagi oli veel aga mul läks meelest.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#18

Tsitaat:Lp provoker 23. Näitasin teie muret oma tööandjale- edukale agronoomile. Leidis teie tegemistes vähemalt kaks jämedat viga.

Maru huvitav. Kas oleks kuidagi võimalik seda õpetust ka foorumisse jagada? Kuidas neid kapsaid kasvatama peaks?
Vasta
#19

(18-04-2016, 09:36 AM)h2rra Kirjutas:  
(18-04-2016, 07:22 AM)huvi5 Kirjutas:  Kuna seal kiiruseid ega jõude väga pole, pindmise kihi segamine, siis lased treialil teha sinna vastavad terahoidjad ja tera teed kasvõi lada vedrulehest. Laager mootori külgkoormuse vähendamiseks on mõistlik mõte pikemas perspektiivis.
Sõna "lada" tuleks asendada sõnaga "mosse"... Ladal on kõik spiraalvedrud

Eksisin jah selles osas.
Vasta
#20

kas igasuguse leiutamise asemel ei tohiks seal harija otsas kaarutaja piisid kasutada, lihtne ja hästi kätte saadav osa...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne