Postitused: 323
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Maine:
0
25-10-2015, 21:19 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-10-2015, 21:26 PM ja muutjaks oli
hannest.)
Jah, mõtlesingi seda, et adra tagaotsa vaja rohkem vasakule sättida. Tallad on muidu head ja viimane tald on ca 50cm pikk.
Küll aga diagonaaltõmmits on pinges, sest adra veovõlli reguleerulatus on lõpus ja selleks, et esimene hõlm oleks künnivao äärest sama kaugel kui teiste hõlmade omavaheline kaugus (mul sätidud 16 tolli), peabki diagonaal tõmmitsaga veel lisaks kaasa aitama ja tõmmitsaga paremale poole tõmbama. Otse vabalt järgi jooksma pannes tuleb esimese hõlma laius sinna 20tolli kanti ja see on ilmselgelt liig. Lisaks pole adra raam nii pikk, et teisi sama laiuse peale sättida. Selleks, et saada vabalt ja otse teda vedada, ei oska ma muud välja mõelda, kui vist traktori parempoolset ratast sissepoole lükata. Ja siis jääb veel esiratas.....
Your mama might be proud of you, but this ain't your mama's world.
Postitused: 6,943
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
96
Ainuke teema kündmisest, mille leidsin siit, seepärast võtan õiguse postitus siia teha.
Kas te teate, mis on sügavkünd? Laske enne video vaatamist võimalikud sügavused peast läbi!
https://www.youtube.com/watch?v=7xf1u5PnXa4
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
youtubes näinud kus lastakse 60-100cm, kas see om sügav? viimasel juhul oli 2 traktorit vedamas 1hõlmalist atra
Postitused: 311
Teemad: 6
Liitus: Aug 2012
Maine:
0
Mis kulda sealt alt leitakse siis ka? Ehk mis on nii sügava künni mõte kui üldse on põllumajanduslikud eesmärgid?
Postitused: 3,290
Teemad: 16
Liitus: Feb 2010
Maine:
60
Kas mitte JOSSI järel veetav sooader ei olnud võimeline kuni 120 cm sügavusele minema.
Aga melioratiivsetel eesmärkidel on vahel vaja ka sügavamalt künda kui 23 cm. Aasta tagasi vaatasin kuidas Valmapi mehed põllu võsast puhtaks tegid, sooadraga üles kündsid või siis kännud maa sisse kündsid ja põllu siledaks kultiveerisid. Künnivao sügavus oli mulle pea aegu põlvini,
Aquila captas non muscas.
Postitused: 5,281
Teemad: 71
Liitus: Oct 2011
Maine:
130
13-05-2016, 00:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 13-05-2016, 00:34 AM ja muutjaks oli
mlsluik.)
Põhjuseid võib olla mitmeid ja täiesti erinevaid. Reeglina on eesmärgiks kätte saada allpool paiknev liivane kaltsiumirikas pinnas mis on sobilik mitmetele pòllukultuuridele nagu näiteks viinamarjad. Vein ju meile meeldib?
Teisalt on liivane pinnas ideaalne vihmaste perioodide üleelamiseks, kuna imeb endasse kogu vee mis taevast alla sajab. Sel teemal võiks pikalt kirjutada aga keda see ikka huvitab, pealegi pikk jutt ......jutt.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
Ulila Jäärada FB
Postitused: 6,943
Teemad: 57
Liitus: Jul 2012
Maine:
96
Näed siis (ala)teadlikult jätsin küsimuse asja mõttekusest tegemata, vastused juba tulevad, targad inimesed koos
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Postitused: 347
Teemad: 2
Liitus: Jul 2009
Maine:
3
Hästi pikkade porgandite jaoks on vaja sügavalt künda.
Postitused: 198
Teemad: 4
Liitus: Feb 2016
Maine:
0
Kuna sügis pole enam kaugel, siis äkki keegi härrastest ütleks, kuidas künda kokku?
Raamatust lugesin, et künda kõigepealt lahku poole küntavast sügavusega. Seda kaks adra laiust ühele ja teisele poole. Ja siis juba täis sügavusega kokku.
Mis selle lahku kündmisel algul nagu mõtet on?
Kui kedagi huvitab adra mark, siis kolmnurgaga Voka. Ärge tulge rääkima, et seda ei saa jooksma ja normaalselt kündma
.
Ära tee väsinuna tööd, muidu vead kergelt tulema.
Postitused: 35
Teemad: 2
Liitus: Sep 2008
Maine:
0
>> T25 ongi selle adra kivikaitse, ega see põka juba korpust pahupidi ei tõmba.
Vannast ilmselt sirgeks ei tõmba, küll aga on ühel hõlmal juba praegu tera ots murdunud. Valmis asendustükke sellele uunikumile saada pole.
>> Aga ma kahtlen, kas ülemise tõmmitsa kinnitus on esimene, mis kivi korral järele annab? Kui kivi ette jääb, siis ülemine punkt hakkab ettepoole liikuma ja kas seal tekib selline jõud, mis "kaitsme" ära murrab?
Vanemal kahehõlmalisel Fiskars "Kyntäja" adral ja samuti mainitud Överumi kahehõlmalisel talitleb kivikaitsmena mõlema korpuse jaoks ühiselt raami ülemine vedrudega tugi. Kivi otsa sattudes peaks siis ader tervikuna üles kerkima. Vaatasin pmkaubamajast, kas oleks juba valmis kaitsepolti, mis sinna tõmmitsasse sobib, aga ei leidnud. Torujupp pole samuti vist sobilik, kuna arvatavasti läheb kergelt lapikuks ja jääb kinni.
Postitused: 351
Teemad: 0
Liitus: Apr 2014
Maine:
4
Aga konstrueeri tõmmitsa asemele vedruga kokkusurutav põrklink,analoogselt niiduki aisaga.
Postitused: 2,374
Teemad: 9
Liitus: Feb 2010
Maine:
13
Neil atradel peaksid olema piisavalt nõrgad poldid mis lõikuvad puruks kiviga kohtudes, vedrusid küll ei ole kuid on polt kivikaitse ma arvan....