[v6sa]

Käega ei minda mõõtmisel lähedale ka mitte. Kasutatakse järgnevat riistapuud (nime kahjuks ei tea ja jätke see robottõlge seal ka lugemata)
Magnetiga kinnitatav "käsi"

Jajah, eks igal kodumehhaanikul on see ju olemas.

[phyl]

Kriidiga võib viskumist lõdvalt käega märkida. Ainult epilepsiat põdev inimene ei tohi ligi minna. 
Katse eksitus meetodil saab jah tasakaalustada tõstukil, kus saad vastavat raua juppi (sektor sobiva läbimõõduga torust) paberteibiga asetada erinevate kohtade peale. (kerid paberteipi ümber)

Küll aga selline tegevus vajab püsivust! Pingis on lihtsam.

[MeelisV]

selline magnet statiiv maksab olematut raha (ehk paarkümmend jeuri alates kuni muidugi ....) selle asemel, et riskida vigastustega - näpud läinud või varrukas ümber võlli
lisaks ka kindlam positsioon väriseva käe asemel
kaks statiivi või varrast ühe aluse küljes aga annavad võimaluse tegutseda üksi - ühe küljes kell ja teisel telefon mis filmib

[phyl]

Garaasi all on magnet statiive 3 tükki. Küsimus on töö kiiruses. Kas viitsid üles seada kella, või teed kriidiga väikse sutsaka? (ei kiida heaks seda, ja ei soovita ka, kuid nii on lihtsalt oluliselt kiirem) Kaheposti tõstuki peal askeldades, pead eraldi kõrvale vedama käigukasti tõstuki ja siis kella külge seadma.

[viplala]

Aga oletame, et kardaan ei viska aga samas on tasakaalust väljas, mis siis teha? Keevitades kardaani kokku hästi ja sirgelt võib selline asi juhtuda küll. 

[Marko]

Kardaani, mis käega ringi ajades silmnähtavalt kõver on ei pandagi alla.

EDIT: uuesti lugedes tekkis kahtlus, et Sa ei jaga matsu päriselt lõpuni?

[Qunts]

Aga oletame, et kardaan ei viska aga samas on tasakaalust väljas, mis siis teha? Keevitades kardaani kokku hästi ja sirgelt võib selline asi juhtuda küll. 

Kui kardaan ei viska on ta tasakaalus, vastasel juhul ta viskab ja on taskaalust väljas.
See et silm ei seleta ei tähenda, et ta ei viskaks või tuleks muretseda kangemad prillid mis fikseerivad pildis viskamise !
Kui viskab tasakaalustatakse kas juurde keevitamisega või lisaraskuse lisamisega seni kui enam ei viska ja seda ka silmale nähtavalt +100 prillidega !

[Marko]

Kisub jamaks...
loperdamise/viskumise järgi saab tasakaalustada leevendiga pukkide lähedal olevaid otsi.
kasti ja tagasilla külge kinnitatud otsad annavad vibrat aga seda silmaga ei näe ja kriidiga ei paranda.

[viplala]

Kardaani, mis käega ringi ajades silmnähtavalt kõver on ei pandagi alla.

EDIT: uuesti lugedes tekkis kahtlus, et Sa ei jaga matsu päriselt lõpuni?

Kui ma lõpuni matsu jagaks ei küsiks ma küsimusi.

E: võtame näiteks mingi suvalise tänapäevase kahest osast koosneva kardaani. BMW, tuleb mulle esimesena ette, kuna taoline vedeleb ka riiulis. Seda saab lahti võtta ja kokku panna keskelt erinevalt. Jätad märgid valesti, hakkab kardaan viskama. Kardaani küljes on tasakaalustused. Kas te väidate, et bemari tehas suutis kardaani erinevad pooled kokku keevitada nii, et nad viskavad, ning alles siis tasakaalustati viskavaid kardaane? Kas selline teguviis oleks üldse võimalik sellise tasemega tööstuses?

[Marko]

OK alustame algusest.
Hülsid peavad olema pikkuses vähemalt 3 läbimõõtu liugistuga. 
Kuldreegel - poolteist läbimõõtu.
 Siis 120 kraadi tagant punktimisavad mõlemale otsale.
Punktid kuus punkti ära, siis kontrollid ilma mootorit käivitamata viskumist.
Vat siis oleks see kellahoidja hea abimees.
Kui enamvähem siis keevitad kokku. Kui keevitamine ebaõnnestus vaata motamehe postitusi, ta on ka õpetusi jaganud kardaanide teemal.
kui õnnestus ja puki juurest viskab kasuta kriiti või vildikat/markerit!

[viplala]

Sellest kõigest saan ma aru, ning see on ka loogiline, kuid aru ma ei saa sellest, et ka viskamata kardaan võib ju olla tasakaalust väljas, näiteks keevituse paksuse suhtes. Täpselt nagu BMW kardaanid, mis on tehases märgistatud ja mille keevitus ning sirguse kohalt ei tohiks nagu probleeme esineda. Oletame, et kardaan on sirge aga pisikese raskuspunkti hälbega, kas siis teatud kiiiruse peal hakkab kardaani toru resonantsis hälvet andma mida kriidiga saab mõõdistada? Ja siit jälle see sama küss, et kui pole viskamist, vaid ainult raskused on paigast ära, kas siis on ka võimalik kuidagi tasakaalustada koduste vahenditega? Või peksan ma segast ja sellist olukorda ei saa tekkida?

[Marko]

Peksadki segast, keevisõmbluse ebakorrapära on sama asi nagu tasakaalustusraskus. Kui viskub õmbluse ebakorrapärasuse tõttu on see täpselt sama nagu valuvigade või halvasti needitud ristide pärast tingitud vibra.
Veel kord: Lihtsa meetodiga saab ainult silmnähtavaid võnkeid eemaldada!

[viplala]

No aga siis ma ju ei peksa segast  Kardaani saab ainult siis kriidiga jonksu ajada kui ta viskab ja sedagi ainult siis kui kardaan viskab sama pidi kus on ka raskuspunktid. Ega sa ju ei hakka mulle vastu vaidlema, et raskuspunkt võib olla mujal kui viske kohas?

E: Valesti läks vähe ... nii peaks õige olema ...et raskuspunkt on alati samas kohas viske kohaga.

E2: Mul jooksis juhe kokku

[Marko]

Saad veelkord andeks, aga viimane kord.

[13piisab]

ma saan aru, et selle "käpa" (ja kriidiga) vehkimine on tegevus, mida võiks nimetada "külgsuuna tsentreerituse kontrolliks"? Ehk siis nn mõõdulindimetoodika, samas kui tasakaalu on ju vaja saada mass (tegelikult lausa inertsimoment, mis teadupärast on massi pöördliikumise vaste), millele on päris õige läheneda siiski mingit sorti "kaaluga"?

[kaarelj]

ma saan aru, et selle "käpa" (ja kriidiga) vehkimine on tegevus, mida võiks nimetada "külgsuuna tsentreerituse kontrolliks"? Ehk siis nn mõõdulindimetoodika, samas kui tasakaalu on ju vaja saada mass (tegelikult lausa inertsimoment, mis teadupärast on massi pöördliikumise vaste), millele on päris õige läheneda siiski mingit sorti "kaaluga"?

Just, sellel põhjusel rattaid tasakaalustatakse "pingis", mitte kriidiga velje kõrval. - ehk otstes tuleks vibratsiooni või kaalu muutu mõõtma koos nurga tuvastusega.
Vibratsiooni põhjustab ka see, kui võll oma trajektoorist välja ei liigu.

[olli]

Natuke põllumajanduslikumate kardaanida kohta.. kes Tartus sellise 7cm pikemaks teeks? Teeks ise, aga esimese hooga rohkem jagu ei saanud.   
See tähik toru seal ristis vist istuga kinni ja ega päris põlve otsas välja ei tõmba?

[v6sa]

Õige oleks kardaani pikendamine teha mõlemast toru asendamisega. Kui isetegevust tehtud ei ole, siis hoiab profiili hargi pesas torutihvt. Aga võib olla keevitus vms leidus. Kui kaitsesidurit on "peale keeratud", võivad profiilid sedapalju haiget saanud olla, et ei tulegi elusalt maha.

Kui iga sent on oluline, siis vaheta välimine profiil. Lihtsalt jupp vahele tähendab kardaani murdumist varem või hiljem.

[meli666]

Kui isetegevust tehtud ei ole, siis hoiab profiili hargi pesas torutihvt. 

Uuest peast ainult torutifti najal kardaanitoru harki fikseeritud pole. On ikka istuga sisse pressitud.
Kui juba logiseb see ist, siis torutiftil pikka pidu ei ole.
Mina olen hüdropressiga neid kardaanitorusid vahetanud. Kõige mugavam, eeldab küll ka kardaaniristi lahtivõtmist.
Ennem tasub ka muidugi tornitaolise esemega proovida hargivahelt kardaanitoru mõjutada. Teinekord ei ole ist nii tige.

[olli]

Plaan ikka mõlemad torud pikema vastu vahetada jah. Tiftid tulid väikse palumise peale välja, aga esimese hooga tähiktorud ise tundusid tihkelt sees olema. Eks proovin veel üle. Aga karta lubab, et risti laiali võtmisest pääsu pole. Kuidas kodustes tingimustes sellele läheneda? Ristid ise uueväärsed, kardaan vaevu paar töötundi näinud. Ära lõhkuda seega ei tahaks.