31-08-2016, 17:27 PM
Ütleme nii, et teatud sorti "võrdsust" ja selle taga ajamist oleme me vähe vanemad juba näinud!
Samas: kui teatud tasemel majanduslik võrdsus ON võimalik, siis see "võrdsus", mida 21.sajandil kogu muu ilmaelu väljasuretamise käigus peale sunnitakse, EI OLE võimalik!
Kui juba maaelu ja sotsialismus, siis see on tegelikult kõige parem näide üldse, kus linna- ja maaelu muudkui lähenesid üksteisele ja kuigi olid ja alati jäävad mõned erinevused, siis "õndsa nõukaaja lõpuks" jämedalt 1988-90, oli väga suures plaanis ühtse nimetaja alla "majanduslik võrdsus" kahel osapoolel VÄGA LÄHEDAL! Ja see on nüüd aeg ja asi, mida ma tean täpselt ja sügavuti
Seega vaielda pole suurt mõtet...isiklik võrdlusmoment on olemas 
Aga seegi võrdsus tuli millegi muu arvelt, mis ei saanud ega saa samamoodi olla lõputult püsiv. Ei olnud ka - õnneks! Ja takkajärgi tarkusena tuleb tõdeda, et õnneks ei panustanud maaellu ega isegi maaelulisse haridusse, vaid... Ma miskipärast arvan, et me poleks Tiinaga praegu "suurtalunikud Ahulas", kui oleks sel ajajärgul majaehituse ette võtnud. Selline plaan aga oli.
Ahjah, vahet tuleb teha kohe raudselt ka maaelul ja lihtsalt maal elamisel. Kortermajade ja kolhooside-sovhooside maaelu lõppes kohe, kui Bakuu enam "meie" polnud ning ümber ENSV mõtteline majanduspiir veeti. Siis jäi maaeluks vaid suuremate hoovidega eramutes ja tagastatud taludes elamine. Tänaseks on ka see oma sisu poolelt kadumas (see ongi ju siin peateemaks...) ja asendumas lihtsalt eluga maal, näiteks Peetri külas kunagisel kartulipõllul. Ehk lihtsamalt maal ööbimisega. Maaelu hoiavad täna juba palju enam need nn"suvitajad" suvekodudena peetavates vanades taludes ehk linnainimesed. Seegi on oma isiklik tähelepanek omaenda lähema tutvusringkonna pealt: hetkel ei tea ühtki "maakat", kel oleks kanad või tööstuslik põllumaa. Küll tean linnas mitmeid kanapidajaid ja/või linlastest põllupidajaid. Täna on see hetk, kus linnamees ütleb, et "Mul on lisaks murutraktorile veel paar päristraktorit ja tööriista sinna sappa..."
Ja needsinased linnainimesed pakuvad ka maal elajaile tööd, küll kohapeal või siis ka linnas.
Samas: kui teatud tasemel majanduslik võrdsus ON võimalik, siis see "võrdsus", mida 21.sajandil kogu muu ilmaelu väljasuretamise käigus peale sunnitakse, EI OLE võimalik!
Kui juba maaelu ja sotsialismus, siis see on tegelikult kõige parem näide üldse, kus linna- ja maaelu muudkui lähenesid üksteisele ja kuigi olid ja alati jäävad mõned erinevused, siis "õndsa nõukaaja lõpuks" jämedalt 1988-90, oli väga suures plaanis ühtse nimetaja alla "majanduslik võrdsus" kahel osapoolel VÄGA LÄHEDAL! Ja see on nüüd aeg ja asi, mida ma tean täpselt ja sügavuti
Seega vaielda pole suurt mõtet...isiklik võrdlusmoment on olemas Aga seegi võrdsus tuli millegi muu arvelt, mis ei saanud ega saa samamoodi olla lõputult püsiv. Ei olnud ka - õnneks! Ja takkajärgi tarkusena tuleb tõdeda, et õnneks ei panustanud maaellu ega isegi maaelulisse haridusse, vaid... Ma miskipärast arvan, et me poleks Tiinaga praegu "suurtalunikud Ahulas", kui oleks sel ajajärgul majaehituse ette võtnud. Selline plaan aga oli.
Ahjah, vahet tuleb teha kohe raudselt ka maaelul ja lihtsalt maal elamisel. Kortermajade ja kolhooside-sovhooside maaelu lõppes kohe, kui Bakuu enam "meie" polnud ning ümber ENSV mõtteline majanduspiir veeti. Siis jäi maaeluks vaid suuremate hoovidega eramutes ja tagastatud taludes elamine. Tänaseks on ka see oma sisu poolelt kadumas (see ongi ju siin peateemaks...) ja asendumas lihtsalt eluga maal, näiteks Peetri külas kunagisel kartulipõllul. Ehk lihtsamalt maal ööbimisega. Maaelu hoiavad täna juba palju enam need nn"suvitajad" suvekodudena peetavates vanades taludes ehk linnainimesed. Seegi on oma isiklik tähelepanek omaenda lähema tutvusringkonna pealt: hetkel ei tea ühtki "maakat", kel oleks kanad või tööstuslik põllumaa. Küll tean linnas mitmeid kanapidajaid ja/või linlastest põllupidajaid. Täna on see hetk, kus linnamees ütleb, et "Mul on lisaks murutraktorile veel paar päristraktorit ja tööriista sinna sappa..."
Ja needsinased linnainimesed pakuvad ka maal elajaile tööd, küll kohapeal või siis ka linnas.