jätkame pealkirja järgides.
Kuna noorem põlvkond on jõudnud juhtimisõiguse taotlemisel jõudnud staadiumisse, kus hädavajalik on sõidupraktika, siis viimased aastad olen sõitnud õppemärkidega. Praktilisuse mõtte sai märgid lausa kleebitud, et välistada arusaamatusi. Liikuriks on VW kaubik, millele on antud piisavalt hobeseid et päris kiiresti liikuda.
Lühidalt, peab tõdema, et... põnev on...
Viimase nädala paariga olen oma hoolimatu suhtumisega kaasliiklejatesse põhjustanud mitu ülimalt ohtlikku olukorda.
Näiteks tekkis mõte peatuda ülekäiguraja ees, et paremalt tulevad lapsed üle lasta. Selline arusaamatu teguviis sundis noort tumedapäist naesterahvast, oma uhiuue lumivalge audiga tagant otsasõidu vältimiseks minust mööda sõitma. Hea, et lapsed taipasid auto ees korraks vasakule vaadata. Hiljem poe manu trehvasime, pärisin plikalt, et kas ikka aru sai, mis toimus. Vastus oli lihtne: vaatasin, et õppeauto pargib!!!, sõitsin mööda... kommentaarid on liigsed.
Sama trikiga saadi hakkama ka hiljem. Parempöördele järgnenud ülekäigurajale keeras ootamatult jalgrattur. Täiega. Sain pidama, esiots ülekäigurajal. Kuna tegu koolimaja esisega, siis järgnes veel joru põnne, kellel kiire kommipoodi või tagasi. Ja jällegi, Ülekäiguraja ees (ok, natuke poolpõiki veel) peatunud autost (meenutagem, et suur ja läbipaistmatu) sõitis mööda kiirabimasin, (NB! ületades pidevjoont!), mille juht rahvusvaheliste käemärkide abil, selgelt oma suhtumist väljendas, tema eeskuju järgis kohe tema järel liikunud BMW, millel tundus veelgi kiirem olema. Õnnetusest jäi poistel puudu vaid paar sammu, hea et vaatasid.
Kui nüüd lisada veel põnevad "paremalt, vasakult, üle ja alt" tüüpi möödumised, eriti selle nädala ilmadega, siis jääb vaid tõdeda, et kui noortel load käes, siis märke maha ei võtagi, panen veel teise paari lisaks ja mõne komplekti vahtralehti kah. Noh, et nagu ekstreemsport vms.