[Marko]

Happega jootmise järel peaks neutraliseerima, tavaline soodavesi on bro.
Tulemuste ootamine võtab muidugi aega.

[linnuke]

Ma juhuslikult katsetasin ka oma Moskvitsi tagatiiva peal tinutamist. Saltserit kasutasin ja lasin tavalise elektrilise jootekolviga suvalist tina peale. Ja pärast puhastasin terasharjaga enne kruntimist. Ja tõesti mõned päevad peale seda nägin samuti mingeid roosteseid mullikesi krundi peal.... Pidasin seda natike imelikuks... aga võtsin kaltsu ja pühkisin ära. Hiljem sai värv selga ja praegu ei ole muud juhtunud. Ju seal ikka mingi reaktsioon tekib peale tinutust. Eks siis jälgin asja edaspidi ja annan teada.... kevadeks võibolla juhtub midagi. Aga oleksin ka ise huvitatud,et mis värk on ja kuidas sellest hädast mööda hiilida. Võibolla keegi on asjaga kursis. Ise pole kunagi ennem keret tinutanud,tegin lihtsalt proovi,et väikseid nõela-auke täita mis peale keevitamist ja selle mahakäiamist tekkisid. 

T.

Saltser on saadanast.Tina jääb külge ka pisikese põleti kuumusega,tavalise pastaga.(Kui võimalik , vt viimseid Foose saateid Discoverist,seal üks kadunud vana näitab tehnoloogiat)Saate nimi Overhaulin ehk.

[Talupoeg taluja]

Võibolla peaks kasutama seda Würth-i spets "saltserit" mida kasutatakse keretina jaoks....... Mul seda majapidamises polnud hetkel ja läks tavalisega. Kunagi sõbra juures nägin seda purki,nimigi meelest läinud.

[linnuke]

Kui nüüd tõsiselt , siis see möks väga hea.

See küll pisikeses topsis(kodukasutuseks)Aga hind müstiliselt väike ,arvestades ,mis temaga teha saab.Musta metalli joodab Cu ga kokku ideaalselt.Mustad omavahel ammugi.Metalli jootmiseks olen kasutanud nn.0 pitsi.Töötab aga väga hästi ka tavaline gaasipõleti(balloonist)

[muska71]

Kui nüüd tõsiselt , siis see möks väga hea.

See küll pisikeses topsis(kodukasutuseks)Aga hind müstiliselt väike ,arvestades ,mis temaga teha saab.Musta metalli joodab Cu ga kokku ideaalselt.Mustad omavahel ammugi.Metalli jootmiseks olen kasutanud nn.0 pitsi.Töötab aga väga hästi ka tavaline gaasipõleti(balloonist)

kust toda pastat saab ja mis too 0 pits om.

[linnuke]

Kui nüüd tõsiselt , siis see möks väga hea.

See küll pisikeses topsis(kodukasutuseks)Aga hind müstiliselt väike ,arvestades ,mis temaga teha saab.Musta metalli joodab Cu ga kokku ideaalselt.Mustad omavahel ammugi.Metalli jootmiseks olen kasutanud nn.0 pitsi.Töötab aga väga hästi ka tavaline gaasipõleti(balloonist)

kust toda pastat saab ja mis too 0 pits om.

Tops pildilt pärit küll Svenssonist ,aga vähemalt Tallinna Oomipoes täitsa olemas.O pits on aga pisim gaaskeevituse pits.(võibolla tänased terminid teised)

[stihl]

põrnikafoorumis kirjeldati huvitavat "tinanatud ja värvitud kerest ilmub roosteoranzh veemull"-teemat:
http://beetle.ee/foorum/viewtopic.php?f=3&t=4222

kas oskab keegi midagi arvata põhjustest?

pole päris sama asi, aga sarnane: mu M2140 klaaskiud-esitiivad omavad samuti veemulli-probleemi: tiibade ülaosas on mullikesed, milles tundub olevat vesi. Ka tunduvad tulevat ja minevat. Ilmselt mingi niiskus, mis end sobivate tingimuste puhul seestpoolt värvimata klaasplastist läbi meelitab ning seejärel värvikile taha "lõksu" jääb? Ilmselt oleks tiibade seespidine värvimine olnud vajalik ja anomaaliat poleks?

Seal biitlite teemas teemaalgataja kahuks ei täpsusta, kas tina on nüüd uuesti pandud või on vana tehase oma.

Kui tehases pandud, siis ei juhtu sellega 100 aastat halligi, ka klaasiga pritsimine ei tee midagi halba. Teras roostetab küljest ära ja tina jääb alles.
Kui, aga nüüd uuesti tinatatud, siis ei või ju kunagi kindel olla, kes ja kuidas tegi. Saltseri, happe või hoopis oomipoest ostetud linnutoiduga. 

Würthi Bera-Fix on algajale samuti tricky business. Mitte mingeid jääke sellest kerele jääda ei tohi, ainult ideaalselt seotud plekk ja tina. Kalts, kõva lahusti, mehaaniliselt maha jne. Teras on värvuselt pisut teine, kui tina, ainult värvi järgi saad hiljem aru, kus midagi on.

Klaaskiu kohta ei oska midagi kosta. Paate ja surfilaudu jne ju teevad samuti klaaskiust ja vett nad küll peavad ilusti...Pigem on ikka enne midagi värvi alla jäänud, vaevalt, et niiskus end sellest nüüd läbi pressib.


....

[mossepower]

põrnikafoorumis kirjeldati huvitavat "tinanatud ja värvitud kerest ilmub roosteoranzh veemull"-teemat:
http://beetle.ee/foorum/viewtopic.php?f=3&t=4222

kas oskab keegi midagi arvata põhjustest?

Metallide aktiivsusrida vaadates saab küsimusele vastuse millele ka Stihl vihjas. Raud aktiivsem kui tina- tinaga kontaktis olev raud oksüdeerubki seni (kuivades tingimustes aeglasemalt,  märjemates kiiremini) kuni täitsa otsa saab ja siis alles hakkab tina oksüdeeruma. Tsink näiteks on aga aktiivsem jälle kui raud seetõttu tsingiga kontaktis olev raud üsna roostekindel kuna aktiivsuse järgi korrodeerub ära enne tsink kui raud.
Eks seda tinutamist kasutati kunagi ainukese võimalusena kuna normaalseid pahtleid ei olnud veel leiutatud. Tänapäeval ei näe põhjust miks seda kasutama peaks (enda auto peal). Sarnaselt võiks soola või hapet (nende puhul muidugi raua oksüdeerumine palju kiirem) plekile panna ja küsida et miks roostetab?

[edvard]

Klaasplastiga on selline lugu , et kui on "dekooriga" katmata , siis imab vett , lisaks peab nn. dekoor olema vahaga kaetud või sisaldama vaha , näiteks topcout on vahasisaldusega dekoor .

[Talupoeg taluja]

Häda ongi selles,et vanat autokeret keevitades juhtub ikka õmblusse väikseid auke ja hiljem pahtli all hakkab ussitama.... ja ajab muna üles. Selleks võikski need kohad üle tinutada....aga kui sellest tolku pole siis vist ei tasu tehagi?  Samas ju pahteldati lausa suuri pindu poritiibadel tinapahtliga. Üks võimalus on plekke seestpoolt õlitada pidevalt...aga kas see lahendab asja korralikult. Eks tuleb ise katseid teha.

[13piisab]

Klaasplastiga on selline lugu , et kui on "dekooriga" katmata , siis imab vett , lisaks peab nn. dekoor olema vahaga kaetud või sisaldama vaha , näiteks topcout on vahasisaldusega dekoor .

mosu plasttiivad olid pealtpoolt tõesti plastikihiga kaetud. Ning see tundus kergelt "rasvane". Kuna tiivad olid suht kõrverad (muide üht pidin isegi klaaskiudpahtliga ligi 10mm pikemaks kasvatama ), jäi plast-pealiskiht karestamiste ja lihvimiste käigus kohati suht vähe järele. Seestpoolt olid tiivad lihtsalt klaasplast. Järeldan nüüd, et see üritus toimib siis käsnana - oleks pidanud ka seestpoolt ära värvima.

[muska71]

Kui nüüd tõsiselt , siis see möks väga hea.

See küll pisikeses topsis(kodukasutuseks)Aga hind müstiliselt väike ,arvestades ,mis temaga teha saab.Musta metalli joodab Cu ga kokku ideaalselt.Mustad omavahel ammugi.Metalli jootmiseks olen kasutanud nn.0 pitsi.Töötab aga väga hästi ka tavaline gaasipõleti(balloonist)

kust toda pastat saab ja mis too 0 pits om.

Tops pildilt pärit küll Svenssonist ,aga vähemalt Tallinna Oomipoes täitsa olemas.O pits on aga pisim gaaskeevituse pits.(võibolla tänased terminid teised)

uurisin oomipoes pakutavat,seal 5 erinevat topsi saadaval,e poest tellida siis igasugune info puudub ja mõistus otsas.

[edvard]

See va klaasplast on kiududest koosnev täiteaine ja vaik , klaaskiududel on sarnaselt puidukiududele võime vett imada , selle võime kohta on mingi termin ka , mis hetkel ei meenu .

[AnatoliJermakov]

, selle võime kohta on mingi termin ka , mis hetkel ei meenu .

Oo. Viktoriinivoor. Pakun omaltpoolt selleks sõnaks "hüdroskoopsuse". Mine tea, äkki on hea pakkuminegi, kui õige pole. 

Aga see on hea info, mina ei teadnud, et plastikkiud vett imavad sisse. On ju müügil selliseid ägedaid kerele mõeldud klaaskiudpahtleid, selline mõnus möks ja kanna vaid peale. Ma mõtsi, et jääb tugevam kui tavaline pahtel ja ei tõmba praguliseks nt. Aga nüüd tuleb küll siis eemale hoida.

[Marko]

Õige sõna on hüGroskoopsus.

[alfredo]

Kunagi oli mul ühel autol ukse pealt vaja mõlk, või pigem volt välja lüüa. Sai seda vigurit näidatud päris mitmele asjaga kokku puutuvale isikule. Kõik väitsid kui ühest suust, et odavam-mugavam on kindlasti uusvana uks soetada ja värvitöö teha. Läkski lõpuks nii, kuna sama karva ust kuskilt ei leidnud. Kokku kogu ooper umbes paarsada raha, kuna sai ühe tuttava juures asi korda aetud ja asjaosaline ise välja sebitud. Odavalt seega. Teised poolfirma- ja firmapakkumised jäid 3-4-5saja kanti. Oli see ehk koos väljalöömisega või midamoodi veel, ei mäletagi enam. Igal juhul tuntav osa masina turuhinnast. See selleks, ilmselt elab antud sektor mitte halvasti.
Aga sain juba siis kergelt aru, et üldiselt aeti mulle konkreetset pska, et sihukest volti pole võimalik mõistliku ajaühiku ja kuluga välja meelitada. Uks oli muidu ise jumala korralik, ei roostet, ei midagi jne. Milleks siis vahetada, kui samast veel asja saaks? tuksub mul siiamaani peas, mõnikord.

[v6sa]

...
Uks oli muidu ise jumala korralik, ei roostet, ei midagi jne. Milleks siis vahetada, kui samast veel asja saaks? tuksub mul siiamaani peas, mõnikord.

Ei olnud ju korralik, kui volt sees. Oli vigane. Ja jääbki selliseks, ka paksu pahtlikorra all.

See on muidugi õige, et me elame sedapalju hästi, et igasuguse jamaga tegelda ei viitsi. Teravate voltide väljavõtmine disainitud paneelidest on kuuldavasti aga kaunikesti šitt töö, kus nõudliku kliendi meele järele mitteolemise tõenäosus on üsna kõrge. Eks sellest ka ebameeldivuslisa hinnapakkumises...

[muska71]

tinapahteldus midagi sellist? https://www.youtube.com/watch?v=wXFpBODtmSM  . https://www.youtube.com/watch?v=duoM8hS2QBk

[Erik]

Korrosioonikaitsepüssidele käib otsa voolik, mille otsas on omakorda pronksist või valgevasest junn, millel siis pikiteljel üks jämedam sisenemisava ja radiaalselt peenemad avad ümberringi. Piltlikult siis sisendava on tähtmootori tiivikuvõll ja radiaalsed avad silindrid. Pasandab ümberringi nii, et vähe ei ole. Ise ostsin vist Devorist aga kui tööriistad käes seisavad, ei tohiks asja isevalmistamine ka suuremasi probleem olla.

Mõnda pilti püssist endast? No kui nüüd proovikski ise teha... Või mis hind neil kaupluses on?

Karbi viimastele keevitustele tahaks mingigi värvi seestpoolt peale saada. Nädala pärast võiks sama püssiga õli otsa lasta...

Või Tallinnas äkki kellelgi vedeleb selline tööriist? Laenaks üheks õhtuks ja kui värvipüss, siis muidugi õli ma sellega tuiskama ei hakkaks.

[Veskioja]

Korrosioonikaitsepüssidele käib otsa voolik, mille otsas on omakorda pronksist või valgevasest junn, millel siis pikiteljel üks jämedam sisenemisava ja radiaalselt peenemad avad ümberringi. Piltlikult siis sisendava on tähtmootori tiivikuvõll ja radiaalsed avad silindrid. Pasandab ümberringi nii, et vähe ei ole. Ise ostsin

http://static3.nagi.ee/i/p/1000/47/25011...aa_l.jpg/1

Vbl.võiks osta oopis sprei pullosi mõni tk.neil ka samad otsad ja need vähe peenemad,saab kergemini igale poole ligi